Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 8. aprill 2025
Tsiviilasja number
2-24-142621
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi KAKSIKVARA OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i ÜHISTEENUSED määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela
esindajad
Vastustaja (kostja): KAKSIKVARA OÜ (registrikood 11137959), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum
määruskaebus
OÜ
menetluskulude
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Maakohus leidis, et asjaolusid kogumis arvestades ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Kostja sai makseettepaneku kätte 25. novembril 2024 ja tasus põhinõude 27. novembril 2024. 13. jaanuari 2025. a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud fail ei tõenda, et hageja oleks kostjale kirju saatnud ja et kostja on need kätte saanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et kohtumenetluse põhjustas kostja pahatahtlik käitumine. Rakendamata kohtueelselt mõistlikku hoolsust teisele poolele oma nõudest teatamisel, kannab hageja riisikot, et ennatliku kohtusse pöördumise tõttu ei kuulu tema menetluskulud hüvitamisele. Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.
Hageja esitab uue tõendina väljavõtte kostjale edastatud sõnumitest ja kõnedest numbrile 521
maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kostja on praegusel juhul võla osaliselt tasunud pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist, hageja on seetõttu loobunud kogu oma nõude esitamisest hagimenetluses ja maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et neil asjaoludel on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia korras TsMS § 168 lg-test 4 ja 5, mis sätestavad menetluskulude jaotuse juhuks, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue maksekäsu kiirmenetluses oli kokku 80 eurot, sh leppetrahvinõue 40 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist hageja leppetrahvinõude. Hageja enda kinnitusel loobus ta sissenõudmiskulude nõude esitamisest hagimenetluses mitte tulenevalt kostja käitumisest, vaid selle nõude väiksuse tõttu. Arvestades et kostja on pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist rahuldanud hageja nõude pooles ulatuses ning hageja on loobunud ülejäänud nõude esitamisest hagimenetluses muul põhjusel, on menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, leides et hageja ei ole rakendanud kohtueelselt mõistlikku hoolsust kostjale oma nõudest teatamisel. Ringkonnakohtu hinnangul sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust ja lähtudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5. Seega sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, olenemata sellest, kas hageja on tõendanud kostjale kirjade saatmist või mitte. Hageja esitas koos määruskaebusega väljavõtte kostjale saadetud sõnumitest ja tehtud kõnedest ning fotod kostjale leppetrahvinõude edastamise kohta. Määruskaebusele lisatud tõendid ei tõenda seda, et hageja oleks loobunud ülejäänud nõudest muul põhjusel, kui selle väiksuse tõttu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.