Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt otsustas Tartu Ringkonnakohus 16. oktoobril 2006 (tsiviilasi nr 2-05-2572), et üüri tõstmise teade kuupäevast 08.12.2004 summale 871,20 krooni kuus alates veebruarist 2005 oli seaduslik ja kostjale kohustuslik. 20.11.2006 seisuga oli kostja võlgnevus 7 125,60 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks üürivõlg summas 7 125,60 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja teatas oma 7. veebruari 2007 vastuses, et ei tunnista hagi. Kostja leiab, et üüri tõstmine ei olnud hageja poolt piisavalt põhjendatud ning et eelnimetatud Ringkonnakohtu otsuses on käsitletud üksnes üüri tõstmise teate formaalset õiguspärasust. Kostja esitas tõenditena maksekorraldused, millest nähtub tema poolt üüri tasumine nõutavas summas (871,20 krooni) oktoobrist 2006 maini 2007. Kostja väitel on ta hagejaga kokku leppinud 2005. aasta võla tasumises täielikust väiksemas ulatuses, summas 4 690,80 krooni, ja selle summa on ta hagejale ka tasunud. Seega ei tohiks hageja tagantjärele ülejäänud võla tasumist nõuda. Kostja leiab, et hagi on alusetu, ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil osales ainult kostja. Hageja kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas 24.05.2007, et ei saa istungile tulla ning palub asja arutada ilma tema osavõtuta. Kostja jäi istungil oma seisukohtade juurde. Ta leidis, et on kogu võla juba tasunud ning hagejal ei ole tema vastu enam nõuet. Kostja märkis, et hageja ei ole kulutusi, millega põhjendades ta üüri tõstis, kostjale tõendanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja nõuab kostjalt üürivõlgnevuse tasumist, mis on tekkinud seoses sellega, et hageja tõstis alates veebruarist 2005 üüri korteri eest, kus kostja elab, 350 kroonilt 871,20 kroonile, kuid kostja maksis kuni oktoobrini 2006 endiselt üüri üksnes 350 krooni kuus. Hageja arvestuse järgi võlgnes kostja talle hagi esitamise ajal 7 125,60 krooni. Kostja leiab, et hagejal ei olnud õigust üüri tõsta. Hageja poolt 8. detsembril 2004 kostjale esitatud üüri tõstmise teates on üüri tõstmise põhjenduseks nimetatud vajadus muuta üüripindade kvaliteeti majas paremaks ning tagada majas vajalik tehniline seisukord. Põhilise kulutusena on välja toodud hoone ehituskonstruktsioonide remont ja uuendus eeldatava hinnaga 164 000 krooni aastas. Kostja väitel ei ole hageja tegelikult nimetatud kulutusi teinud ning seega ei ole hageja nõue põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 299 lg 2 kohaselt peab eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. Lõige 3 järgi on üüri tõstmine tühine, kui üürileandja ei teata sellest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil ja vormis või hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles. VÕS § 303 lg 1 sätestab, et üürnik võib vaidlustada eluruumi üüri suuruse ülemäärase tõstmise käesoleva seaduse § 301 tähenduses 30 päeva jooksul selle talle teatavaks tegemisest. VÕS § 301 lg 1 kohaselt on eluruumi üür ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu /- - -/.

Hageja poolt kostjale edastatud üüri tõstmise teade vastab kahtlemata VÕS § 299 lg 3 tingimustele, seega ei ole see tühine. Kostja oleks võinud vaidlustada üüri tõstmist vastavalt VÕS § 303 lg-le 1 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks üüri tõstmise üürikomisjonis või kohtus vaidlustanud; praeguseks on vaidlustamistähtaeg möödas. Seega on üüri tõstmine kehtiv ning kostja pidi alates veebruarist 2005 maksma hagejale üüri 871,20 krooni kuus. Hageja on esitanud oma arvutused kostja poolt maksmata üürisummade kohta (tl 4), millest nähtuvalt oli kostja võlg 20.11.2006 seisuga 7 125,60 krooni. Võlg on tekkinud järgmiselt: veebruarist 2005 detsembrini 2005 tasus kostja iga kuu üüri 350 krooni 871,20 krooni asemel, mille tulemusel kogunes võlasummaks 5 733,20 krooni. 12. detsembril 2005 tasus kostja hagejale osa võlast, 4 690,80 krooni. Selle tulemusena vähenes võlg 1 042,40 kroonini. 2006. aastal tasus kostja jaanuarist oktoobrini igal kuul 350 krooni, mille tulemusena suurenes võlg 6 254,40 kroonini. Kostja on kohtule esitanud maksekorraldused, millest nähtub, et alates novembrist 2006 on ta tasunud üüri vastavalt kehtivale üürisummale, st 871,20 krooni kuus. Lisaks on kostja tasunud 22.02.2007 tagantjärele oktoobrikuu võla summas 521,20 krooni, mille tulemusena on tema võlg vähenenud 5 733,20 kroonini. Oma 7. veebruari 2007 vastuses hagile on kostja maininud, et ta oli hagejaga kokku leppinud 2005. aasta võla tasumises täielikust väiksemas ulatuses, summas 4 690,80 krooni, ja seetõttu ei tohiks hageja temalt selle aja eest rohkem midagi nõuda. Samas ei ole kostja oma väidet kuidagi tõendanud (näiteks esitanud kirjalikku kokkulepet), seega tuleb see jätta tähelepanuta. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja võlanõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 5 733,20 krooni hageja kasuks. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata, sest kostja on ülejäänud võla juba tasunud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata selles osas nõudest, mille kostja tasus tagantjärele pärast hagi esitamist, ja selles, mille kostja tasus enne hagi esitamist, kuid ajal, mida hageja hagi esitamisel enam arvesse ei võtnud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada poolte vahel nii, et jätta hageja kanda osa, mis on võrdeline rahuldamata jäetud osaga nõudest, mida ta oleks enne hagi esitamist võinud kontrollida ja arvesse võtta. 871,20 krooni (vahetult enne hagi esitamist tasutud üürisumma) moodustab 7 125,60 kroonist (kogu nõue) ~12 %. Seega peab hageja kandma menetluskuludest 12 % ja kostja 88 %. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.