Kohtulahend

AutÕS § 33, mille lg 2 nimetab audiovisuaalse teose ühiste autoritena reþissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, muusikateose autori, operaatori ja kunstniku. Sellest nähtub, et stsenaarium on ainult üks osa filmist, selle baasil algab alles uue teose (filmi) loomine. Seega tuleb autorilepingus sätestatud mõiste "filmi toota" all mõelda "filmi luua". Autori varaliste õiguste mõiste on sätestatud AutÕS §-s 13. Kuigi autorilepingus puudub otseselt õigus teose töötlusele, ei ole seda ka välistatud, sest autorilepingu p 3 teise lause kohaselt sisaldavad varalised õigused luba toota (luua) filme või selle variante. AutÕS § 33 lg 2 sätestab, et reþissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Praegusel juhul ei ole autorilepingus teisiti ette nähtud. Nimetatud sätte mõtte kohaselt on tegemist kõigi varaliste õiguste loovutamisega, seega ka õigusega teose töötlemisele ja kohandamisele. Stsenaarium on vaid üks osa filmist, mis ei ole samane valminud teosega. Eelduseks, et filmi loomise käigus saaks lisada teksti, muuta võtteplaane ja -kohti, lisada kõrvaltegelasi, jätta stsenaariumis ettenähtud teksti välja jms, on see, et produtsent on omandanud kõik varalised õigused. Kostja on isik, kes mõistis autorilepingu olemust ja eesmärki (luua audiovisuaalne teos). Ta on aastakümneid tegutsenud filmivaldkonnas ning väga hästi kursis filmi loomise protsessi spetsiifika ja üksikasjadega. Autorilepingust ja Saxonia Media autorilepingute üldiste tingimuste punktist 3 nähtub, et tava kohaselt võtab stsenarist endale kohustuse teha teoses muudatusi ja annab produtsendile õigused, mille seas on ka õigus teost töötleda. Viidatud üldistest tingimustest lähtuva lepingu sõlmis kostja 1. augustil 2002. a. Produtsendi õigus teose töötlemisele saab realiseeruda teise füüsilise isiku kaasamisena. Varalise õiguse loovutamine tähendab, et õiguste omandaja omandab varalised õigused täies mahus, s.t tal on õigus kas ise teost töödelda või anda kellelegi õigus teose töötlemiseks. Konkreetses vaidluses andis produtsent õiguse teost töödelda Maureen Blackwoodile. Eeltoodule tuginedes leidis hageja, et tal oli kostjalt saadud õigus teose töötlemiseks, s.o stsenaariumis muudatuste tegemiseks ehk stsenaariumi edasiarendamiseks, samuti õigus kaasata selleks teisi isikuid.

rikkus hageja kostja isiklikke mittevaralisi (autori) õigusi. Stsenaariumile on autorina märgitud isik, kes ise stsenaariumi loonud pole ja kelle kaasamisega autor nõus polnud. Autori isiklike õiguste kaitse põhimõte on sätestatud Berni Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklis 6bis, millega Eesti on ühinenud. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised õigused, mis on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. Mis tahes moonutused teoses, mida ei ole tehtud autori nõusolekul, juba iseenesest kahjustavad autori au ja väärikust. Autor ei ole seejuures kohustatud täpsemalt põhjendama, miks talle need muudatused ei meeldi. Teose moonutamine on autori maine kahjustamine, mistõttu on moraalse kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Autori teose väidetav vähene väärtus ei saa õigustada tema mittevaraliste õiguste rikkumist. Autori isiklike õiguste rikkumisega on hageja tekitanud kostjale kahju ja hageja vastutab kahju tekkimise eest. Juhul kui kostja oleks teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb hageja muuta tema loodud stsenaariumi, oleks kostja seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud oluliselt suuremat litsentsitasu, kui ta lepingu järgi sai. Kostja sai hagejalt litsentsitasuna 217 628 krooni. Rahvusvahelise praktika kohaselt on litsentsitasu suuruseks 5% filmi eelarvest, mis teeb õigeks litsentsitasu suuruseks 450 000 krooni. Kostjal on õigus nõuda kahju hüvitamist vaatamata sellele, et talle on lepingu alusel litsentsitasu makstud. Seega on kostjal saamata jäänud tulu 232 372 krooni. AutÕS § 12 ega ükski teine säte ei näe ette, et autori isiklikke õigusi rikutakse vaid siis, kui autorile tekitatakse rikkumisega moraalseid kannatusi. Autori õigused jagunevad isiklikeks mittevaralisteks õigusteks ja varalisteks õigusteks. Autori isiklikke mittevaralisi õigusi ei saa samastada automaatselt mittevaralise kahjuga.

nõusolekuta tehtud muudatusi. AutÕS § 4 lg 3 p 5 kohaselt on teoseks, millele tekib autoriõigus, ka stsenaarium ja stsenaariumi plaan. Vastavalt AutÕS § 12 lg 1 p-le 3 võib muudatusi teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal ning p 4 kohaselt on autoril õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid. Kõik stsenaariumi variandid, mida kostja tegi ja hagejale mängufilmi "Stiilipidu" tegemiseks üle andis, alluvad AutÕS § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud autori õigusele teose puutumatusele ning hagejal puudus õigus lasta stsenaariumi muuta teisel isikul ilma kostja nõusolekuta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja laskis teha stsenaariumis teistel isikutel muudatusi. 14. detsembril 2003. a sõlmitud autorilepingust ei nähtu, et kostja oleks andnud hagejale nõusoleku lasta teisel isikul stsenaariumi muuta. Lepingu p 3 järgi kostja müüs ja loovutas hagejale õigused toota filme selle stsenaariumi baasil, muu hulgas lubas ta toota filme või selle variante kõikvõimalikel viisidel. Nimetatud punktis ei ole sõnagi sellest, et kostja lubab hagejal lasta kostja esitatud stsenaariumidesse teha teisel isikul muudatusi. Lepingu p-s 6 andis kostja hagejale õiguse kaasata koostööle stsenaariumi konsultante, et saavutada filmi loomiseks ja finantseerimiseks parim stsenaarium. Ka siin puudub kostja luba stsenaariumi muuta. Kostja teatas esindaja vahendusel, et ta ei ole nõus stsenaariumi ümbertegemisega teiste isikute poolt. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et autor andis nõusoleku teose (stsenaariumi) ümbertegemiseks (muutmiseks) teiste isikute poolt.

finantseerimiseks parim stsenaarium. Ekslikud on hageja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt AutÕS § 33 lg 2 andis käesoleva vaidluse puhul õiguse ühiste autoritena teha töötlusi, kohandusi AutÕS § 13 kohaselt. AutÕS § 33 lg 2 sätestab tõepoolest varaliste õiguste ülemineku teose produtsendile, kuid teose muutmise õigus ei kuulu autori varaliste õiguste hulka. AutÕS § 13 lg 1 p 5 kohaselt on autori varaliseks õiguseks teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranþeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele), kuid asja materjalidest nähtuvalt ei saa V. Kuiki teoses tehtud muudatusi pidada töötlemiseks AutÕS § 13 lg 1 p 5 tähenduses. Autori isiklike õiguste üleminekut AutÕS § 33 lg-st 2 ei tulene. Vastupidi, AutÕS § 33 lg 5 kohaselt kuulub muu hulgas stsenaariumi autorile kui audiovisuaalse teose (filmi) loomises osalenud isikule autoriõigus oma teosele, mis moodustab iseseisva tähendusega osa audiovisuaalses teoses ja mida saab kasutada sõltumatult teosest kui tervikust. Õige on hageja käsitus, et stsenaarium on vaid osa filmist, kuid tegemist on teosega AutÕS § 4 lg 3 p 5 järgi ja AutÕS § 12 lg 3 sätestab autori õiguse teose puutumatusele, mida hageja rikkus. Vaidlus puudub selles, et hageja lubas teha stsenaariumis teistel isikutel muudatusi, omamata selleks kostja luba. Hageja sõlmis 26. veebruaril 2004. a lepingu Maureen Blackwoodiga stsenaariumi muutmiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

põhjendatuks kostja vastuhagi nõude rahuldamata jätmise. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud lepingut ning rikkus kostja isiklikke mittevaralisi autoriõigusi, kuid vaatamata sellele jättis hageja kahju hüvitamise nõude täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna AutÕS § 11 lg 2 kohaselt ei ole autori isiklikud õigused litsentsi vm alusel üleantavad, ei saavat isiklike õiguste rikkumise tagajärjel tekkida autorile kahju saamata jäänud tulu näol. Ringkonnakohus andis esimest korda alles oma otsuses seadusele tõlgenduse, nagu ei saaks autori mittevaralisi õigusi anda kasutada litsentsi alusel. Selline tõlgendus on täiesti uus, mida ei ole esitanud kumbki pool. TsMS § 436 lg 4 sätestab, et kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poote tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Samuti on selline arusaam autoriõiguse seadusest ekslik. AutÕS § 11 lg 2 näeb ette, et autori isiklikud õigused ei ole üleantavad, s.t autor ei saa loovutada kellelegi teisele oma mittevaralisi õigusi. AutÕS § 48 lg 1 eristab loa ehk litsentsi andmist ja kõigi õiguste loovutamist. Autori õigus anda isiklike õiguste teostamiseks luba ehk litsentsi tuleneb ühtlasi AutÕS § 12 sõnastusest. AutÕS § 814 kohaselt on autoril õigus nõuda kahju hüvitamist ka mittevaraliste õiguste rikkumise puhul. Kooskõlas VÕS §-dega 1043 ning 127 on autoril õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist muu hulgas ka saamata jäänud tuluna. VÕS § 127 lg 6 näeb selgelt ette, et kohus võib määrata hüvitise summa, lähtudes tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud nõusoleku vastava õiguse kasutamiseks. Autoriõiguse puhul tuleb eeskätt lähtuda nendest tasudest, mida vastav autor reeglina oma teoste kasutamise eest saab. Õigusteoorias on saamata jäänud tulu kohta leitud, et selle eesmärgiks ei ole võlausaldaja enda poolt võlgnikule üleantu tagasimaksmine, vaid selle väljanõudmine, mis õiguse järgi peaks kuuluma võlausaldajale. Samuti saab nii autori varaliste kui ka isiklike õiguste rikkumise puhul olla tegemist varalise kahjuga, mille olemusliku põhiosa moodustab tüüpiliselt saamata jäänud tulu. Kohtud on tuvastanud, et autori isiklikke õigusi on märkimisväärselt rikutud. Stsenaariumis ilma autori nõusolekuta tehtud muudatused on autori jaoks vastuvõetamatud eetilistest ja kultuurilistest tõekspidamistest lähtudes, kuid kuna AutÕS § 6 kohaselt ei sõltu teose kaitstus tema eesmärgist või kunstilisest väärtusest, ei pea autor isiklike õiguste rikkumise puhul tõendama, miks talle ilma loata tehtud muudatused ei meeldi ning miks need tema arvates teose väärtust ei tõsta. Kui kahju ei olnud kohtu arvates võimalik hüvitada saamata jäänud tuluna, oli kohtul õigus ja kohustuses analüüsida, kas kahju hüvitamise aluseks võis olla mõni teine võlaõigusseaduse säte.

ette.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

hulgas kas talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, teose õigusvastase kasutamise lõpetamist või teose taastamist esialgsel kujul. AutÕS § 814 lg 1 sätestab võimaluse nõuda teose õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS § 1043 annab üldise põhimõtte, mille kohaselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama. Kostja vastuhagi aluseks on väide, et kui ta oleks teadnud, millisel viisil ja ulatuses kavatseb hageja muuta tema loodud stsenaariumi, oleks ta seesuguseks tegevuseks nõusoleku andmisel küsinud oluliselt suuremat litsentsitasu, kui ta tegelikult lepingu alusel sai. Kuna rahvusvahelises praktikas on stsenaristi litsentsitasu suuruseks reeglina 5% filmi eelarvest, oleks litsentsitasu suuruseks 450 000 krooni. Lepingu alusel tasus hageja kostjale litsentsitasuna 217 628 krooni. Kuna õigeks litsentsitasu suuruseks oleks pidanud olema 450 000 krooni, on kostjal saamata jäänud tulu suuruseks 232 372 krooni. Kohtud on õigesti leidnud, et saamata jäänud tulu on tasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuse tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks hageja poolt lepingu rikkumise tagajärjel tulu saamata jäänud. Ei saa väita, et hageja oleks sõlminud või oleks olnud kohustatud sõlmima lepingu teistsugustel tingimustel. Isiklike õiguste rikkumise fakt ei anna alust eeldada, et autor oleks saanud müüa mõnele teisele produtsendile stsenaariumi suurema tasu eest. See, et hageja rikkus hiljem kostja õigust teose puutumatusele, ei anna alust väita, et hageja oleks sõlminud või oleks olnud kohustatud sõlmima lepingu teistsugustel tingimustel. Kostja väide on oletuslik. Menetluse kestel tema sellekohane väide tõendamist ei leidnud ja väide on siiani jäänud paljasõnaliseks. Kohus on märkinud, et kuna autorileping nagu iga leping põhineb poolte kokkuleppel, ei oleks saanud filmi stsenarist ühepoolselt ette kirjutada tasu suurust või kohustada produtsenti stsenaariumi ostma ja sõlmima autorilepingut autori ettekirjutatud tasustamise tingimustega. Kassatsioonkaebuses väidab kostja, et tema nõudeks on summa, mida kostja oleks tõenäolisel nõudnud, kui temalt oleks küsitud kirjalikku nõusolekut tema teose muutmiseks teise kaasautori poolt. Ringkonnakohus jättis vastuhagi rahuldamata põhjusel, et praeguses asjas puudub põhjuslik seos lepingu rikkumise või kostja kui autori isiklike õiguste rikkumise ja kostjal tulu saamata jäämise vahel.

ringkonnakohus jättis vastuhagi rahuldamata põhjusel, et vaadeldavas asjas ei ole põhjuslikku seost lepingu rikkumise, kostja kui autori isiklike õiguste rikkumise ja kostjal väidetavalt tulu saamata jäämise vahel. Seega ei tulenenud kostja vastuhagi rahuldamata jätmine seaduse ebaõigest tõlgendamisest, vaid põhjusliku seose ja saamata jäänud tulu tõendamatusest. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.