OÜ Finhol Blue hagi Aksum Grupp OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks 17 621 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. juuni 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Finhol Blue apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant: OÜ Finhol Blue (hageja), rk 12179688, esindaja Margus Rebane Vastustaja: Aksum Grupp OÜ (kostja), rk 11945063, esindaja vandeadvokaat Rene Varul
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Tartu Maakohtu 21. juuni 2016. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud apellandi kanda.
4.Mõista OÜ-lt Finhol Blue välja 440 eurot menetluskulude katteks Aksum Grupp OÜ kasuks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Finhol Blue (hageja) esitas OÜ Aksum Grupp (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevuse 16 315,20 ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti (edaspidi Võru PPPA) ühishoone ventilatsioonitööde teostamiseks. 11.12.2014 alustas hageja objektil töid. 31.12.2014 käisid kostja esindajad ehitusobjektil fikseerimas teostatud tööde mahtu. Hageja poolt teostatud tööde osas oli 3. korruse maht märgitud valesti: kirjas oli 15 %, kuigi tegelikkuses oli tehtud 75 % töödest. Selgus, et peatöövõtja ehitajad olid hageja paigaldatud ventilatsioonitorustiku ilma igasuguse kooskõlastuseta maha võtnud, kuna see segas nendel oma tööde tegemist. 13.01.2015 leppisid pooled kokku ümberpuurimise lisatöödes, mis kuulusid tasustamisele tunnihinna alusel. 26.01.2015 kirjavahetuses on hageja informeerinud ehitusplatsil esinevatest probleemidest nii kostjat kui ka kostja tellijat, AS-i Pristis. 25.02.2015 palus kostja hagejal tööd peatada ja objektilt ära tulla, kuivõrd kostjal on vaidlused AS-ga Pristis ja kuni vaidluste lahendamiseni peatatakse tööd. Hageja lõpetas nimetatud kuupäeval tööd objektil. Hageja märkis, et ta on teostanud töid maksumusega 32875,20 eurot (koos käibemaksuga), mille eest kostja on tasunud 16560 eurot. Saamata on 16315,20 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandu viivis. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja pakkus 5.12.2014 hagejale Võru PPPA ühishoone ventilatsioonitööde teostamist. E-kirjas märkis kostja kogu objekti ventilatsioonitööde võimaliku koguhinna 32000 eurot, mille lisandub käibemaks. Ventilatsioonitööde tellijaks oli AS Pristis, peatöövõtjaks oli objektil AS YIT Ehitus. Töövõtja pidi tööd teostama AS Pristis tarnitavate materjalidega. Algselt pidi objektil ventilatsioonitööde alltöövõttu teostama Norden OÜ, kes alustas töid ja jõudis 0-korrusel ja 1. korrusel kummaski 10 % ulatuses töid teha. Hageja ei saa nõuda selles mahus töö tegemise eest tasu. Kostja ei teadnud 5.12.2014 pakkumist tehes, et tööd on osaliselt teostatud. Läbirääkimistel hagejaga selgus, et hageja ei ole huvitatud objektil isolatsioonitööde teostamisest, piirdudes vaid torustiku ja agregaatide paigaldusega. Täpne teostatavate tööde maht ja maksumus jäi fikseerimata.
Hageja väide 3. korrusel töö valmimise kohta 75 % ulatuses on tõendamata. AS-i YIT Ehitus töölised võtsid osa paigaldatud torustikust maha või lükkasid kõrvale, kuid ka see tõenda, et enne osalist mahavõtmist või kõrvale lükkamist oli valmis 75 % töömahust. Kostja ei vaidle vastu, et keegi AS-i YIT Ehitus esindajatest võis olla andnud hagejale korralduse võtta maha osa paigaldatud torudest ning puurida uued avad. Hageja asus omaalgatuslikult korraldust täitma, informeerimata sellest kostjat. Kostjal ei olnud peatöövõtjaga kokkulepet täiendava töö eest tasumiseks. Lisatööde maht ja väidetav kokkuleppehind on tegelikult kooskõlastamata ja läbirääkimata. Tellija, AS Pristis, vaidlustas kostja esitatud aktid hageja tehtud töö kohta, väites, et tööde maht on üleakteeritud, tehtud töö on ebakvaliteetne ning hageja on tekitanud tellijale lisakahjusid. Kostja on hagejale maksnud 18 600 eurot, mitte 16560 eurot. Hageja nõudearvestus on põhimõtteliselt vale, sest hageja lähtub sellest, et 100 % hoone ventilatsioonitorustikust moodustavad horisontaaltorustikud korruste kaupa. Hageja jättis tähelepanuta, et mitmekorruselises hoones on ventilatsioonikanalid ka vertikaalselt ning lisanduvad ventilatsioonikambrid oma mitmetasandilise kanalite paigutusega. Kostjal puuduvad täpsed andmed ventilatsioonitööde tegeliku mahu kohta, kuid hageja arvestus on põhimõtteliselt vale.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 1265 eurot. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Norden OÜ tegi AS-le Pristis hinnapakkumise: ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega 42980 eurot, muud kulud ja transport 5500 eurot, abimaterjalid 4000 eurot ja avade tegemine (puurimine) 6488 eurot, kokku 58968 eurot, lisandub käibemaks. 23.07.2014 sõlmiti AS-i Pristis ja Norden OÜ vahel alltöövõtuleping nr 48860-, mille p 1.1. kohaselt kohustus Norden OÜ töövõtjana objektil Räpina mnt 20a/20b, Võru linn aadressil asuva Võru PPPA ühishoone ehitamisel ventilatsioonitööde teostamises. Töö iseloom on detailselt määratletud AS Resand põhiprojektis (töö nr 1223), lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ning alltöövõtja hinnapakkumises (16.06.2014). AS Pristis kohustus alltöövõtulepingu p 3.1.1. kohaselt maksma töövõtjale 58968 eurot, lisandub käibemaks. Alltöövõtulepingu p 2.1. kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtaeg 20.02.2015. Alltöövõtulepingu p 4.4. kohaselt hangib tellija töö teostamiseks vajalikud materjalid, välja arvatud isolatsioonimaterjalid ja abimaterjalid vastavalt alltöövõtja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tellimusele. Alltöövõtulepingu p 4.6. kohaselt on alltöövõtja kohustatud tellija nõudmisel tegema töös muudatusi, kui need on otseselt seotud algselt kokku lepitud töö iseloomuga. Kui muudatuste tõttu suureneb alltöövõtjale makstav lepingu punktis 3.1. fikseeritud tasu või pikeneb töö teostamise aeg, tuleb alltöövõtja ja tellija vahel sõlmida täiendav kirjalik kokkulepe enne muudatustööde teostamist. Sellise kokkuleppe puudumisel ei ole alltöövõtjal õigust nõuda tasu tehtud muudatustöö eest. Protokolli kohaselt lepiti kokku, et töövõtja alltöövõtu hulka kuuluvad muuhulgas täiskomplektse ventilatsioonisüsteemi (sh seadmed) ehitustööd vastavalt kehtivatele normidele. OÜ Norden ei olnud võimeline alltöövõtulepingut täitma, mistõttu leping lõpetati.
Hinnapakkumise kohaselt on Norden Capital OÜ teinud 01.12.2014 AS-le Pristis hinnapakkumise „ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega 37420 eurot; avade puurimine 1088 eurot“. Hinnale lisandub käibemaks. Alltöövõtulepingu nr 48860HEVAC (11.12.2014) kohaselt leppisid AS Pristis ja alltöövõtja Norden Capial OÜ kokku Võru PPPA ühishoone ehitamisel ventilatsioonitööde teostamises. Töö iseloom on määratletud AS Resand põhiprojektis, töö nr 1223, lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ning alltöövõtja hinnapakkumises 01.12.2014. Alltöövõtulepingu p 3.1.1. kohaselt on tasu töö eest 38500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tegi 9.12.2014 Andres Heinsaarele (Norden OÜ, Norden Capital OÜ ja AnMer Vent OÜ juhatuse liige) hinnapakkumise HP-2014-1067 summas 33500 eurot (käibemaksuta) ja pakkus selle eest töövõttu ventilatsioonitööde tegemiseks. Pakkumine ei sisalda paigaldusmaterjale (torustik, seadmed jne). Kostja ja Norden Capital OÜ (hilisem AnMer Vent OÜ) sõlmisid suulise alltöövõtulepingu, mis on tõendatud tunnistaja Andres Heinsaare ütlustega 15.03.2016 kohtuistungil. Tunnistaja A. Heinsaare ütluste kohaselt sisaldas tasu kõikide torustike paigaldust ja ventilatsioonikambrite ehitust. Ventilatsioonitorude isoleerimine kuulub ventilatsioonitööde alla. Norden Capital tellis kostjalt ainult ventilatsioonitööd, puurimistööd tellitud ei olnud. Kostja tegi töövõtu pakkumise hagejale 5.12.2014 e-kirjaga: „terve maja peale on tööraha 32k lisandub km vaata siis kas pakub huvi. Juhul kui huvi on siis hind korruste kaupa.“ Vaidlust ei ole selle üle, et kostja edastas hagejale ka spetsifikatsioonid ja mahutabeli. Hageja sõlmis suulise alltöövõtulepingu kostjaga, kellel omakorda oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping tellijaga Norden Capital OÜ, hilisemalt AnMer Vent OÜ, kellel omakorda oli sõlmitud kirjalik alltöövõtuleping tellijaga AS Pristis, kes oli peatöövõtja AS-i YIT Ehitus alltöövõtja. Norden Capital OÜ ja kostja ise ehitusobjektil tööd ei teinud. Teostatud tööde akti nr 1 kohaselt on kostja andnud tellijale, Norden Capital OÜ-le ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32000 eurot akteerituna 6900 euro ulatuses, lisandub käibemaks. Teostatud tööde akti nr 2 kohaselt, kuupäeva ei nähtu, tööde periood: jaanuar 2015, on alltöövõtja Aksum Grupp OÜ andnud tellijale Norden Capital OÜ-le ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32000 eurot, lisaks eelnevalt akteeritud 6900 eurole akteerituna 11750 euro ulatuses, lisandub käibemaks. Akti kohaselt arvatakse akteeritud summast maha AS-i Pristis paigaldus 2436 euro ulatuses ning AS-i Pristis majutus 240 euro ulatuses. Tasuda jäi 9074 eurot, lisandub käibemaks. Kolmandat akti, st 2015 veebruaris valminud töö osas ei ole koostatud, kuid vaidlust ei ole selle üle, et hageja tegi objektil tööd kuni töö peatamiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel ei koostatud kunagi ühtegi dokumenti kostja tellitud ning hageja valmis tehtud ja kostjale üle antud tööde osas, millest nähtuks tehtud/tegemata töö sisu ja maht. Hageja nõude üks osa põhineb hageja väitel, et alltöövõtulepingu esemeks oli ehitusobjekti horisontaalsete ventilatsioonitorustike ehitamine, mille valmiduse kindlakstegemisel lähtub hageja ehituskoosolekute protokollidest. Ehituskoosoleku protokolli nr 32, 25.02.2016, kohaselt (sellest kuupäevast lõpetas hageja töö tegemise objektil) on AS-i Pristis poolt alltöövõtuleping täidetud järgmiselt: 0-korruse juurdeehituse torustike ehitus (alustati
25.11.2014) teostatud 70%, 1. korruse juurdeehituse torustike ehitus (alustati 24.11.2014) teostatud 40 %, 0-korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 70 %, 1. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 55 %,
2.korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 65 %, 3. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 15.12.2014) teostatud 25 %. B058, B152, 227, 228, 401 ventkambrite ehitustööd: agregaat+torustik on sisuliselt alustamata, tööjoonised tuleb korrigeerida. Ventilatsioonitorustiku isoleerimistöödega ei olnud 25.02.2015 seisuga alustatud. Tl 71-77 oleva ehituskoosoleku protokolli nr 22, 9.12.2014 kohaselt oli selleks kuupäevaks 0korruse juurdeehituse torustikust (alustati 25.11.2014) paigaldatud 10 % ja 1. korruse juurdeehituse torustikust (alustati 24.11.2014) samuti 10 %. Nimetatud tööd jõudis enne alltöövõtulepingu ülesütlemist teostada Norden OÜ, mis kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas oluline. Kostja pakkus 5.12.2014 e-kirjas hagejale objektil olevat võimalikku töömahtu tasuga 32 000 eurot, lisandub käibemaks. Seega tegi kostja hagejale ettepaneku teha objektil töid 32 000 euro eest, järelikult oli selles ulatuses töö tegemine vajalik. Kostja väide, et ta ei teadnud varem teise äriühingu poolt alustatud töödest, ei ole asjakohane. Kostja kui tellija kohustus on kindlaks määrata tellitava töö sisu, maht ja maksumus. Hageja ja kostja töövõtulepingu pooltena ei ole kindlaks määranud hageja poolt tehtava töö mahtu. Kostja kinnitusel ei soovinud hageja teha ventilatsioonisüsteemi isoleerimistööd. Maakohus jõudis seisukohale, et hinnapakkumine 32000 eurot ilma käibemaksuta kehtis kogu ventilatsioonitorustiku ja ventilatsioonikambrite paigaldamise kohta ning ei hõlmanud ventilatsioonisüsteemi isoleerimist. Seda seisukohta toetab Norden OÜ poolt AS-le Pristis tehtud hinnapakkumine, mille kohaselt objekti ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega on hinnaga 52 480 eurot ilma avade tegemiseta (puurimine), lisandub käibemaks. MJA Team OÜ hinnapakkumise nr 14032, 11.08.2014, kohaselt oli objekti Võru PPPA ventilatsioonisüsteemi isolatsioonitööde tegemine koos materjalide maksumusega võimalik vähem kui 20000 euro eest (ilma käibemaksuta). Maakohus leidis, et hoolimata tunnistaja A. Heinsaare ütlustest ei leppinud hageja ja kostja kokku isoleeritud ventilatsioonisüsteemi paigaldamises, vaid 32000 eurot lepiti kokku ventilatsioonitorustiku, šahtide ja –kambrite ehitamise hinnaks. Maakohus jõudis seisukohale, et hageja ei olnud 25.02.2015 teostanud ventilatsioonisüsteemi paigaldamise töid hagiavalduses märgitud mahtudes/proportsioonis. Hageja pidi valmis ehitama kogu hoone ventilatsioonitorustiku, st ka šahtid ja ventilatsioonikambrid. Hageja ei ole tõendanud teistsugust tööde mahtu, st kokkulepet, et kostja pakkumises nimetatud 32000 euro eest pidi hageja valmis ehitama ainult horisontaalse ventilatsioonitorustiku. Kostja on teostatud tööde akti nr 2 kohaselt andnud tellijale Norden Capital OÜ-le ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000 eurot lisaks detsembrikuu eest akteeritud 6 900 eurole jaanuarikuu eest akteerituna 9 074 euro ulatuses, lisandub käibemaks. Seega on hageja lepingut, mille rahaline kogumaht (korrused, šahtid, vent.kambrid) oli 32000 eurot, täitnud aktide kohaselt (6 900+9 074) 15974 euro, so ligi 50 % ulatuses. Hageja esitas kostjale arve nr 110215-6 majutuse hüvitamiseks perioodi eest detsember 2014 kuni veebruar 2015 summas 1 950 eurot, lisandub käibemaks. Kostja on nimetatud arve tasunud, kuid menetluse käigus ei tunnistanud eraldi kokkulepet majutuskulutuse hüvitamise kohta ning on nõus nimetatud summat käsitlema ainult kui alltöövõtulepingu täitmisest tulenevat tasunõuet. Teostatud tööde akti nr 2 kohaselt fikseeris kostja, et AS Pristis tegi jaanuaris paigaldustöid 2436 euro ulatuses ning AS Pristis majutuse kulu oli 240 eurot, mis arvati jooksval perioodil akteeritud summast maha. Maakohus leidis, et tööliste majutuse kulu oli seega kostja poolt Norden Capital OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt lepingu hinna
sees ning vastav kokkulepe oli seega ka kostja ja hageja vahel. Vastasel korral ei ole mõistlikus proportsioonis kostja tehtud hinnapakkumine ning hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingu rahaline maht. Kostja on hagejale maksnud töövõtulepingu alusel kokku 18600 eurot, mis moodustab 58 % alltöövõtulepingu rahalisest mahust. Maakohus jõudis seiskohale, et kostja on maksnud hagejale tema poolt tehtud töö eest piisava tasu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ehitanud ventilatsioonisüsteemi valmis. Jättes kõrvale selle, kas 3. korruse horisontaaltorustik oli kokku paigaldatud 100 % ulatuses või mitte, ei ole poolte vahel vaidlust, et 0-korruse juurdeehituse torustike ehitus oli teostatud 70%, 1. korruse juurdeehituse torustike ehitus - 40 %, 0-korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 70 %, 1. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus 55 %, 2. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 65 % ulatuses ning ventilatsioonikambrite ehitustööd, agregaat+torustik, jäid sisuliselt alustamata, plafoonide ja ventilatsioonirestide paigaldus jäi tegemata. Asjaolu, et hageja ei lõpetanud objektil ühtegi tööd, tõendab ka e-kiri OÜ XPSVent esindajalt hageja esindajale, mille kohaselt see äriühing tegi Võru PPPA hoone ehitusel 2015 aasta veebruarist maini ventilatsioonikambrite seadmete paigalduse ja isolatsioonitööd, püstakud, põhimagistraalide väljaehituse, jahutuspalkide, plafoonide ja ventilatsioonirestide paigalduse. Vastusest ei nähtu, millises summas töövõtuleping AS-ga Pristis sõlmiti, kuid OÜ XPSVent esindaja teatel maksid isolatsioonitööd ca 24 300 eurot ja ventilatsioonitööd 13 700 eurot. Ventilatsioonisüsteemi tegemata jäänud osa paigaldamise hind 13700 eurot + kostja poolt hagejale makstud 18600 eurot summalt võrreldav 32000 euro suuruse lepinguhinnaga, milles hageja ja kostja leppisid kokku ainult ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks ja millest hageja tegi töid 18600 euro ulatuses ning OÜ XPSVent – 13700 euro ulatuses. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Maakohus märkis, et poolte vahel kokkulepitud alltöövõtulepingu eelarve 32 000 eurot oli siduv eelarve ventilatsioonisüsteemi ehitamiseks, mis tähendab, et (all)töövõtja peab jääma eelarve piiridesse. Hageja esindaja e-kiri kostja esindajale ei vasta oma sisult VÕS §-s 639 lg 1 sätestatud põhimõttele. Hageja on 19.02.2015 koostanud nö oma eelarve, tuues alles siis välja hageja arvates vajalikud kulutused, mõistliku kasumi, väidetavalt kokkulepitud lisatööd jms. Arvestades kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaolu, et hageja pidi valmis ehitama kogu ventilatsioonisüsteemi 32000 euro eest ning ei ole tõendanud, et ta ehitas sellest valmis rohkem kui 58 % (millises proportsioonis ta on tasu kätte saanud), on esindaja koostanud arvestuse, mille kohaselt hageja soovib seni tehtud tööde eest saada kokku 33 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkulepet eelarve ületamise kohta ei ole kohtule tõendatud. Teise osa hageja rahalisest nõudest moodustab tasunõue lisatööde eest summas 7440 eurot, lisandub käibemaks. Hageja väitel oli lisatööde tasu kokku lepitud tunnihinnana 10 eurot. Hageja tegi väidetavalt lisatöid kokku 744 tunni ulatuses. Lisatöö, mille eest töövõtja nõuab tasu, toob alati kaasa konkreetse töövõtulepingu eelarve suurenemise. Seetõttu tuleb ehituse lisatööd alati eelnevalt kokku leppida ning seda nii mahu kui ka hinna osas. Hageja on kohtule esitanud 30.01.2015 ja 19.02.2015 e-kirjad, milles teavitatakse kostjat hageja poolt tehtud lisatööde mahust, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne lisatööde tegemisele asumist lepiti tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lisatööde maht ja hind.
Maakohus leidis, et kõik hageja poolt lisatöödeks märgitud tööd ei olnud lisatööd. Vastavalt alltöövõtulepingule tuli hagejal valmis ehitada ventilatsioonisüsteem. Seega ei saa olla lisatööks ventilatsiooniseadmete tõstmine ja transportimine keldrisse ja/või torni, et neid saaks paigaldada. Avade tegemisse ja ümbertegemisse puutuv võib olla lisatöö. Norden Capital OÜ hinnapakkumises AS-le Pristis on avade puurimine eraldi tasuga töö, mis ei ole hõlmatud ventilatsiooni paigaldamisest koos isolatsiooni paigaldusega. Kuid hagi lisatööde hinna hüvitamiseks ei ole võimalik rahuldada, sest lisatööde tegemise kokkulepe, st eelarve ületamise kokkulepe ei ole kohtule tõendatud. VÕS § 639 ei sätesta võimalust, et siduvat eelarvet on võimalik töövõtja poolt ühepoolselt ületada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebapiisavalt tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu on otsus ebaõige. Maakohus rikkus TsMS §-des 232, 436 ja 442 sätestatud põhjendamiskohustust ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. Maakohus tegi otsuses järeldusi, mis ei põhine esitatud tõenditel ning on vastuolus TsMS § 432 ja 436 sätestatud põhimõtetega. Maakohus kõrvutas varasemalt OÜ Norden poolt AS-le Pristis tehtud hinnapakkumist pooltevahelise lepingu maksumusega ning viitas lisaks kolmandate isikute hinnapakkumistele ja asus seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud 32000 eurot (ilma käibemaksuta) sisaldab kogu ventilatsioonitorustiku ja ventilatsioonikambrite paigaldamist ehk kogu objekti ventilatsioonitöid. See järeldus on ebaõige; 2) on maakohtu otsuse järeldused vastuolulised; 3) ei ole maakohus põhjendanud, miks kohus ei arvestanud 25.02.2015 koostatud ehituskoosoleku protokollis fikseeritud mahtusid; 4) on maakohus jätnud põhjendamata, miks kohus ei arvestanud hageja esitatud tõenditega teostatud tööde mahus osas ning kuidas ja millistele tõenditele tuginedes on maakohus leidnud teostatud tööde mahu; 5) on maakohus jätnud tähelepanuta poolte kirjavahetuse; 6) on maakohus erinevate hinnapakkumiste hindasid kõrvutades ja kokku liites mitmes kohas jätnud arvestamata, kas vastav hinnapakkumine on koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta; 7) on maakohus jätnud tähelepanuta, et nõutav summa 16315,20 eurot sisaldab tasunõuet eraldi kokkuleppe alusel tehtud lisatööde eest summas 8928 (koos käibemaksuga). Maakohus on kogu hagetavat summat arvestanud kui lepingulist ventilatsioonitööde maksumust.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) jättis hageja töövõtu dokumenteerimata. Hageja ei esitanud kostjale kunagi üleandmisevastuvõtmise akte, tasuarveid ning puudusid ehitustööde päevikud ja täitedokumentatsioon. Seetõttu on nõue tõendamata; 2) tasus kostja hagejale tehtud tööde eest täielikult (18600 eurot). Kostja maksis selle tasu ettemaksetena, mitte kindlate tööde aktide alusel. Kostja suhtes oli tellijaks AnMer Vent OÜ,
kes oli omakorda AS Pristis alltöövõtja. AS Pristis aktsepteeris tehtud töid vaid 8337,60 euro ulatuses; 3) hindas maakohus tõendeid igakülgselt ja objektiivselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
7.Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Apellandi väide, et maakohus on rikkunud otsuses põhjendamiskohustust ei ole õige.
8.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Kohustuse täitmise sissenõutavust sätestavad üldnormina VÕS § 82 lg-d 3 ja 7. Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg 4 ja 5). Nii muutub VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Sama paragrahvi lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
9.Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et hagejal puudus kirjalik töövõtuleping, ebaselge on tööde sisu, mahud ja ka see millises osas ja millise kvaliteediga tegi hageja objektil ventilatsioonitöid. Hageja on majandus-kutsetegevuses tegutsev isik, kes pidi olema teadlik, kuidas kokkuleppeid fikseerida, kuidas tööd üle anda ja pretensioonidele vastata.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 11.06.2015 YIT objektijuhi H. Leppnurme e-kiri, milles ta vastas hageja esitatud küsimustele ei tõenda, et ventilatsioonitorustik oli 3. korrusele detsembris paigaldatud 75 % ulatuses (I kd lk k 29-30).
11.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldusega, et kuna eelarve oli pooltele siduv, siis pidi hageja lisatööde hinnad ja mahud enne nende teostamist kooskõlastama teise lepingu poolega. Apellandi väide, et maakohus tegi põhjendamatu ja meelevaldse järelduse eelarve siduvuse kohta ei ole õige. Maakohus sai hinnata asjas esitatud tõendeid, apellandi tõlgendused ja arvamused ei ole tõenditena käsitletavad. Asja materjalides on kostja 5.12.2014 e-kiri hagejale, milles kostja teatab, et terve maja peale on tööraha 32k lisandub km, vaata kas pakub huvi, juhul kui huvi on, siis hind korruste kaupa (I kd lk 11).
Apellandi väitel tõendavad lisatööde teostamist e-kirjad (I kd lk 104-109). Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu, kirjavahetuses on korduvalt esile toodud, et Pristise (hageja väitel tema) töötajate tegevuse reguleerimine ja tööde mahud on selgusetud.
12.Õige ei ole apellandi väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti teostatud tööde mahu. Maakohus ei ole teostatud tööde mahtu tuvastanud. Maakohus oli seisukohal, et esitatud tõendite alusel ei saa seda kindlaks teha ja märkis, et arvestades muuhulgas hageja seisukohti ei saa tööde maht olla enam kui 58 %. Ringkonnakohus leiab, et apellandi esitatud kirjavahetus ei saa olla juriidiliste isikute vahel majandus- ja kutsetegevuses tegevuses teostatud töömahtude tõendamisel piisav. Asjas esitatud tõendeid aluseks võttes nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et hageja nõue on tõendamata, kuna hageja jättis töövõtu dokumenteerimata, ta ei esitanud kostjale kunagi üleandmisevastuvõtmise akte, tasuarveid ning puudusid ehitustööde päevikud ja täitedokumentatsioon.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Apellant esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus 520 eurot õigusabile ja 750 eurot riigilõivu tasumiseks. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus vastuse koostamisele 4 tundi (110 eurot tund) ja palus välja mõista 440 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja õigusabile kulunud tasu on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud ja vajalik ning taotlus tuleb rahuldada, /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.