Võlaõigus › Töövõtulepingud

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil Hageja nõue ja põhjendused OÜ Finhol Blue (hageja) ja OÜ Aksum Grupp (kostja) sõlmisid suulise töövõtulepingu Võru Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti (edaspidi Võru PPPA) ühishoone ventilatsioonitööde teostamiseks. Kostja pakkus 5.12.2014 e-kirjas hagejale nimetatud tööd, st ventilatsioonitorude paigaldust hoone neljal korrusel tööde hinnaga 32 000 eurot (ilma käibemaksuta). 7.12.2014 saatis kostja hagejale materjalide spetsifikatsioonid ja korruste joonised. Pooled vaatsasid materjalid ühiselt üle ja hageja võttis kostja tööpakkumise vastu. 11.12.2014 alustas hageja töid objektil. Objekti peatöövõtja oli AS YIT Ehitus, kellele teostas ventilatsioonitööde osas alltöövõttu AS Pristis, kes omakorda tellis tööde teostamise alltöövõtu korras kostjalt. 31.12.2014 käisid kostja esindajad ehitusobjektil fikseerimas teostatud tööde mahtu. Tulemus märgiti joonistele ja vastav joonis edastati kostja poolt hagejale 4.01.2015 e-kirjaga. Kostja poolt märgistatud joonisel on kajastatud 3. korruse tööde maht 75%. 13.01.2015 esitati hagejale ehituskoosoleku protokoll, milles oli 3. korruse teostatud tööde maht märgitud valesti: kirjas oli 15 %, kuigi tegelikkuses oli tehtud 75 % töödest. Selgus, et peatöövõtja ehitajad olid hageja paigaldatud ventilatsioonitorustiku ilma igasuguse kooskõlastuseta maha võtnud, kuna see segas nendel oma tööde tegemist. 5.-7.01.2015 selgus ehitusobjektil, et torustike läbiviikude avad olid kostja poolt tellitud liiga väikesed (avade läbiviike ei teostanud hageja) ning seetõttu ei olnud võimalik paigaldada armaflex isolatsiooni. 13.01.2015 leppisid pooled kokku ümberpuurimise lisatöödes, mis kuulusid tasustamisele tunnihinna alusel. 26.01.2015 kirjavahetuses on hageja informeerinud ehitusplatsil esinevatest probleemidest nii kostjat kui ka kostja tellijat, AS-i Pristis. 2015 veebruari algul teatas kostja, et temal ja AS-l Pristis on omavahel arusaamatused tööde akteerimise osas. Kostja teatas hagejale, et kuni kostja ei ole AS-lt Pristis aktile allkirja saanud, ei ole hagejal mõtet kostjale arvet esitada, sest kostjal ei ole rahalisi vahendeid selle tasumiseks. 25.02.2015 palus kostja hagejal tööd peatada ja objektilt ära tulla, kuivõrd kostjal on vaidlused AS-ga Pristis ja kuni vaidluste lahendamiseni peatatakse tööd. Hageja lõpetas nimetatud kuupäeval töötamise objektil. Hageja väitel kui kogu hoone ventilatsioonitööde maht on 100 %, siis korrused 0 kuni 3 jagunevad järgmiselt: 0-korrus – 41,4%, 1. korrus – 37,9 %, 2. korrus – 15,2 % ja 3. korrus – 5,5 %. Korruste mahu on hageja võtnud projekteerija teatisest. Hageja poolt tööde peatamise hetkeks 25.02.2015 oli hageja teostanud töid järgmiselt 0-korrusel 70 % ulatuses, 1. korrusel 47,5 % ulatuses, 2. korrusel 65 % ulatuses ja 3. korrusel 100 % ulatuses (31.12.2014 seisuga 75 % ja pärast kolmandate isikute poolt torustike mahavõtmist uuesti paigaldatud 25 % 25.02.2015 seisuga). Teostatud tööde mahtu tõendavad ehituskoosolekute protokollid. Arvestades hageja poolt teostatud tööde mahtu ning lepingusumma 32 000 eurot jagunemist proportsionaalselt iga korruse tööde mahule on hageja tasunõue korruste kaupa järgmine: 0-korrus 9273.60 eurot, 1. korrus 5760.80 eurot, 2. korrus 3161.60 eurot ja 3. korrus 1760 eurot. Kokku on hageja poolt tehtud töid 19 956 euro ulatuses, koos käibemaksuga 23 947.20 eurot. Lisaks ventilatsioonitorustike paigaldustöödele on hageja teostanud kokkuleppel lisatöid tunnihinna alusel. Lisatööd on tehtud 744 tunni ulatuses, mille kohta on hageja saatnud kostjale e-kirjad. Tunnihinnaks oli kokku lepitud 10 eurot. Lisatööde maksumus on seega 7440 eurot, koos käibemaksuga 8 928 eurot.

Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et ta on teostanud töid maksumusega 32 875.20 eurot (koos käibemaksuga), mille eest kostja on tasunud 16 560 eurot. Saamata on 16 315.20 eurot (koos käibemaksuga), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Lisandub seaduses sätestatud viivis alates hagi esitamisest 29.10.2015. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja võtab omaks, et pakkus 5.12.2014 hagejale Võru PPPA ühishoone ventilatsioonitööde teostamist. E-kirjas nimetab kostja kogu objekti ventilatsioonitööde võimaliku koguhinna 32 000 eurot pluss käibemaks. Ventilatsioonitööde tellijaks oli AS Pristis, peatöövõtjaks oli objektil AS YIT Ehitus. Antud objektil ventilatsioonitööde tegemine tähendas seda, et tuli paigaldada ventilatsioonikanalid (ehituskoosolekute protokollides nimetatud „torustike ehitus“), paigaldada ventilatsiooni agregaadid (protokollides „ventkambri ehitustööd“), teostada ventilatsioonisüsteemide isoleerimine (protokollides „hoone isoleerimistööd“) ja paigaldada plafoonid ning ventilatsioonirestid (nimetatud ehitustööde protokollis nr 32). Töövõtja pidi tööd teostama AS Pristis poolt tarnitavate materjalidega. Algselt pidi objektil ventilatsioonitööde alltöövõttu teostama Norden OÜ. Ehituskoosoleku protokollist nr 22, 9.12.2014 nähtub, et 2 päeva enne OÜ Finhol Blue esmakordset objektil tööle asumist (11.12.2014) oli Norden OÜ töötajate poolt alustatud ventilatsioonitorude paigaldust 0-korrusel ja 1. korrusel kummaski 10 % ulatuses. Hageja ei saa nõuda selles mahus töö tegemise eest raha, nõudeõigus on Norden OÜ-l. Kostja ei teadnud 5.12.2014 pakkumist tehes, et tööd on osaliselt teostatud. Kuna Norden OÜ-l tekkisid majanduslikud raskused, lahkus ta objektilt ning töö tegemise eest võttis vastutuse Norden Capital OÜ (käesoleval ajal AnMer Vent OÜ), kes omakorda volitas töid teostama Aksum Grupp OÜ, kes omakorda sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga. Läbirääkimistel hagejaga selgus, et hageja ei ole huvitatud objektil isolatsioonitööde teostamisest, piirdudes vaid torustiku (koos plafoonide ja ventilatsioonirestidega) ja agregaatide paigaldusega. Täpne teostatavate tööde maht ja maksumus jäi fikseerimata. Ventilatsioonitorude isoleerimine on töömahukas, mistõttu selle hind moodustab olulise osa ventilatsioonitööde koguhinnast. Kostja hinnangul on hagejaga sõlmitud suuline töövõtuleping ventilatsioonitööde töövõttu jäävate ja ehituskoosolekute protokollides loetletud tööde teostamise suhtes, millised ei olnud hageja tööle asumise ajaks juba teostatud ning millest on välja jäänud isolatsioonitööd. Hageja väide 3. korrusel töö valmimise kohta 75 % ulatuses on tõendamata. Tehtud tööde sellist mahtu ei ole fikseeritud ei teostatud tööde aktides ega ehituskoosolekute protokollides. Ehituskoosoleku protokollist nr 26, 13.01.2015 nähtub, et 3. korruse teostatud töö maht on 15 %. Ehituskoosoleku protokollist nr 32, 25.02.2015 nähtub, et selleks kuupäevaks oli valmis 25 % 3. korruse torustikust. AS-i YIT Ehitus töölised võtsid osa paigaldatud torustikust maha või lükkasid kõrvale, mida kinnitab objektijuhti H. L. 11.06.2015 kiri ja millega kostja nõustub. Kuid kirjast ei nähtu, et enne osalist mahavõtmist või kõrvale lükkamist oli valmis 75 % töömahust. Väidetavate lisatööde eest tasu nõudmine on kostjale täiesti arusaamatu. Sellesisulist kokkulepet ei ole olnud. Kogu tööde teostamine pidi toimuma nö tükihinna alusel. Kostja ei vaidle vastu, et keegi AS-i YIT Ehitus esindajatest võis olla andnud hagejale korralduse võtta maha osa paigaldatud torudest ning puurida uued avad. Hageja asus omaalgatuslikult korraldust täitma, informeerimata sellest kostjat.

Kostjal ei olnud peatöövõtjaga kokkulepet täiendava töö eest tasumiseks. AnMer Vent OÜ esindaja A. H. andis hagejale korralduse lõpetada kokkuleppimata tööde tegemine, sest tegemist ei olnud projekti teostamiseks vajaliku tööga. Lisatööde maht ja väidetav kokkuleppehind on tegelikult kooskõlastamata ja läbirääkimata. Kindlasti ei saa lugeda lisatööks katuse läbiviikude tegemist, sest töö kuulub ventilatsioonitööde töövõttu. Samuti ei ole lisatöö armaflexi paigaldamine, sest see on ventilatsioonitoru isolatsioonimaterjal. Ehituskoosoleku protokollist nr 32, 25.02.2015 nähtub, et isolatsioonitöid ei ole alustatud. Hageja ei ole tõendanud armaflexi paigaldamist. Hageja poolt ventilatsiooniseadmete transportimine ei ole lisatöö. Ehitusobjektil materjalide hoonesse transportimine ja nende paigaldamine on omavahel eraldamatud tööd. Alltöövõtu sisse käib ka kohustus, et töövõtja teeb töö oma töövahenditega, mistõttu „rendi asjade toomine“ ei saa olla lisatöö. Tellija, AS Pristis, vaidlustas mingil hetkel kostja poolt esitatud aktid hageja tehtud töö kohta, väites, et tööde maht on üleakteeritud, tehtud töö on ebakvaliteetne ning hageja on tekitanud tellijale lisakahjusid. AS-i Pristis etteheidete kohaselt on hageja paigaldanud kandilised ventilatsioonikanalid vaid ühepoolse kummitihendiga. Sellised ühendused tuli uuesti lahti võtta ja panna peale täiendava tihendi paigaldamist uuesti kokku. Töö tegi AS Pristis, kahju – 890 eurot. Hageja oli katuse läbiviike tehes lõhkunud katusepaneele, mille parandamiseks jootebetooniga kulus AS-l Pristis 620 eurot. Hageja poolt paigaldatud ventilatsioonikanalid ei läbinud survekontrolli; liitekohad tuli täiendavalt isoleerida ja tellida uus survekontroll; kahju suurus ei olnud kostja vastuse esitamise ajal veel teada. Hageja poolt läbi puuritud elektrikaablite taastamisest tekkis kahju 1 442.96 eurot. Kostja on hagejale maksnud 18 600 eurot, mitte 16 560 eurot. Hageja nõudearvestus on põhimõtteliselt vale, sest hageja lähtub sellest, et 100 % hoone ventilatsioonitorustikust moodustavad horisontaaltorustikud korruste kaupa. Hageja jätab tähelepanuta, et mitmekorruselises hoones on ventilatsioonikanalid ka vertikaalselt ning lisanduvad ventilatsioonikambrid oma mitmetasandilise kanalite paigutusega. Kostjal puuduvad täpsed andmed ventilatsioonitööde tegeliku mahu kohta, kuid hageja arvestus on põhimõtteliselt vale. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Selleks, et selgitada välja poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu mõistlik ja põhjendatud sisu, analüüsib kohus kõigepealt nimetatud töö tellimise ajalugu. Tl 159 oleva hinnapakkumise (ventilatsioonitööd), 16.06.2014, kohaselt on Norden OÜ teinud AS-le Pristis hinnapakkumise: Ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega 42 980 eurot, muud kulud ja transport 5 500 eurot, abimaterjalid 4 000 eurot ja avade tegemine (puurimine) 6 488 eurot, kokku 58 968 eurot, lisandub käibemaks. 23.07.2014 sõlmiti AS-i Pristis ja Norden OÜ vahel alltöövõtuleping nr 48860-14004291 (tl 160-165), mille p 1.1. kohaselt kohustus Norden OÜ töövõtjana objektil Räpina mnt 20a/20b, Võru linn aadressil asuva Võru PPPA ühishoone ehitamisel ventilatsioonitööde teostamises. Töö iseloom on detailselt määratletud AS Resand põhiprojektis, töö nr 1223, lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ning alltöövõtja hinnapakkumises 16.06.2014. AS Pristis kohustus alltöövõtulepingu p 3.1.1. kohaselt maksma töövõtjale 58 968 eurot, lisandub käibemaks. Alltöövõtulepingu p 2.1. kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtaeg

20.02.2015. Alltöövõtulepingu p 4.4. kohaselt hangib tellija töö teostamiseks vajalikud materjalid, välja arvatud isolatsioonimaterjalid ja abimaterjalid, vastavalt alltöövõtja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tellimusele. Alltöövõtulepingu p 4.6. kohaselt on alltöövõtja kohustatud tellija nõudmisel tegema töös muudatusi, kui need on otseselt seotud algselt kokku lepitud töö iseloomuga. Kui muudatuste tõttu suureneb alltöövõtjale makstav lepingu punktis 3.1. fikseeritud tasu või pikeneb töö teostamise aeg, tuleb alltöövõtja ja tellija vahel sõlmida täiendav kirjalik kokkulepe enne muudatustööde teostamist. Sellise kokkuleppe puudumisel ei ole alltöövõtjal õigust nõuda tasu tehtud muudatustöö eest. Tl 166-171 on protokoll nr 1, mis on alltöövõtulepingu nr 4886014004291 lisa nr 2, osalesid AS-i Pristis ja Norden OÜ esindajad. Protokolli p 9 kohaselt lepiti kokku, et töövõtja alltöövõtu hulka kuuluvad muuhulgas täiskomplektse ventilatsioonisüsteemi (sh seadmed) ehitustööd vastavalt kehtivatele normidele. OÜ Norden ei olnud võimeline alltöövõtulepingut täitma, mistõttu leping lõpetati (AS-i Pristis vastus kohtule tl 156). Tl 138 oleva hinnapakkumise kohaselt on Norden Capital OÜ teinud 01.12.2014 AS-le Pristis hinnapakkumise „ventilatsioonitorustiku paigaldus koos isolatsiooni paigaldusega 37420 eurot; avade puurimine 1088 eurot“. Hinnale lisandub käibemaks. Tl 139 on esimene lehekülg alltöövõtulepingust nr 48860-HEVAC, 11.12.2014, mille kohaselt AS Pristis ja alltöövõtja Norden Capial OÜ leppisid kokku Võru PPPA ühishoone ehitamisel ventilatsioonitööde teostamises. Töö iseloom on määratletud AS Resand põhiprojektis, töö nr 1223, lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ning alltöövõtja hinnapakkumises 01.12.2014. Alltöövõtulepingu p 3.1.1. kohaselt on tasu töö eest 38 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Tl 142 kohaselt on kostja Aksum Grupp OÜ teinud 9.12.2014 A. H.le (Norden OÜ, Norden Capital OÜ ja AnMer Vent OÜ juhatuse liige) hinnapakkumise HP-2014-1067 summas 33 500 eurot käibemaksuta, pakkudes selle eest töövõttu ventilatsioonitööde tegemiseks, sisaldab vent.süsteemi väljaehitamist (šahtid, korrused ja ventilatsioonikambrid). Pakkumine ei sisalda paigaldusmaterjale (torustik, seadmed jne). Aksum Grupp OÜ ja Norden Capital OÜ (hilisem AnMer Vent OÜ) sõlmisid suulise alltöövõtulepingu, mis on tõendatud tunnistaja A. H. ütlustega 15.03.2016 kohtuistungil. Tunnistaja A. H. ütluste kohaselt sisaldas tasu kõikide torustike paigaldust ja ventilatsioonikambrite ehitust. Ventilatsioonitorude isoleerimine käib ventilatsioonitööde alla. Norden Capital tellis Aksum Grupilt ainult ventilatsioonitööd, puurimistööd tellitud ei olnud. Aksum Grupp OÜ on teinud töövõtu pakkumise OÜ-le Finhol Blue 5.12.2014 e-kirjaga: „terve maja peale on tööraha 32k lisandub km vaata siis kas pakub huvi. Juhul kui huvi on siis hind korruste kaupa.“ Vaidlust ei ole selle üle, et kostja edastas hagejale ka spetsifikatsioonid ja mahutabeli (tl 12-20). Seega VÕRU PPPA ühishoone ventilatsiooni paigaldamise tööde ühel teostajal, OÜ-l Finhol Blue oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping tellijaga Aksum Grupp OÜ, kellel omakorda oli sõlmitud suuline alltöövõtuleping tellijaga Norden Capital OÜ, hilisemalt AnMer Vent OÜ, kellel omakorda oli sõlmitud kirjalik alltöövõtuleping tellijaga AS Pristis, kes teostas omakorda alltöövõttu ehituse peatöövõtjale, AS-le YIT Ehitus. Norden Capital OÜ ja Aksum Grupp OÜ ise ehitusobjektil mingit tööd ei teinud. Tl 143 oleva teostatud tööde akti nr 1, kuupäeva ei nähtu, tööde periood; detsember 2014, kohaselt on alltöövõtja Aksum Grupp OÜ andnud tellijale, Norden Capital OÜ-le

ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000 eurot akteerituna 6 900 euro ulatuses, lisandub käibemaks. Tl 144 oleva teostatud tööde akti nr 2 kohaselt, kuupäeva ei nähtu, tööde periood: jaanuar 2015, on alltöövõtja Aksum Grupp OÜ andnud tellijale Norden Capital OÜ-le ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000 eurot lisaks eelnevalt akteeritud 6 900 eurole akteerituna 11750 euro ulatuses, lisandub käibemaks. Akti kohaselt arvatakse akteeritud summast maha AS-i Pristis paigaldus 2436 euro ulatuses ning AS-i Pristis majutus 240 euro ulatuses. Tasuda jäi 9074 eurot, lisandub käibemaks. Kolmandat akti, st 2015 veebruaris valminud töö osas ei ole koostatud, kuid vaidlust ei ole selle üle, et hageja objektil tööd tegi kuni töö peatamiseni. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel ei koostatud kunagi ühtegi dokumenti kostja poolt tellitud ning hageja poolt valmis tehtud ja kostjale üle antud tööde osas, millest nähtuks tehtud/tegemata töö sisu ja maht. Hageja nõude üks osa põhineb hageja väitel, et alltöövõtulepingu esemeks oli ehitusobjekti horisontaalsete ventilatsioonitorustike ehitamine, mille valmiduse kindlakstegemisel lähtub hageja ehituskoosolekute protokollidest. Tl 37-46 oleva ehituskoosoleku protokolli nr 32, 25.02.2016, kohaselt (sellest kuupäevast lõpetas hageja töö tegemise objektil) on AS-i Pristis poolt alltöövõtuleping täidetud järgmiselt: 0-korruse juurdeehituse torustike ehitus (alustati 25.11.2014) teostatud 70%, 1. korruse juurdeehituse torustike ehitus (alustati 24.11.2014) teostatud 40 %, 0-korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 70 %, 1. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 55 %, 2. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 10.12.2014) teostatud 65 %, 3. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus (alustati 15.12.2014) teostatud 25 %. B058, B152, 227, 228, 401 ventkambrite ehitustööd: agregaat+torustik on sisuliselt alustamata, tööjoonised tuleb korrigeerida. Ventilatsioonitorustiku isoleerimistöödega ei olnud 25.02.2015 seisuga alustatud. Tl 71-77 oleva ehituskoosoleku protokolli nr 22, 9.12.2014 kohaselt oli selleks kuupäevaks 0-korruse juurdeehituse torustikust (alustati 25.11.2014) paigaldatud 10 % ja

ventilatsioonisüsteemi isolatsioonitööde tegemine koos materjalide maksumusega võimalik vähem kui 20 000 euro eest (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hoolimata tunnistaja A. H. ütlustest ei leppinud hageja ja kostja kokku isoleeritud ventilatsioonisüsteemi paigaldamises, vaid 32 000 eurot lepiti kokku ventilatsioonitorustiku, -šahtide ja –kambrite ehitamise hinnaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei olnud 25. veebruariks 2015 tegelikult teostanud ventilatsioonisüsteemi paigaldamise töid hagiavalduses märgitud mahtudes/proportsioonis. Hageja pidi valmis ehitama kogu hoone ventilatsioonitorustiku, st ka šahtid ja ventilatsioonikambrid. Hageja ei ole tõendanud teistsugust tööde mahtu, st kokkulepet, et kostja pakkumises nimetatud 32 000 euro eest pidi hageja valmis ehitama ainult horisontaalse ventilatsioonitorustiku. Aksum Grupp OÜ on teostatud tööde akti nr 2 kohaselt andnud tellijale Norden Capital OÜ-le ventilatsioonitööde (korrused, šahtid, vent.kambrid) lepingulisest maksumusest 32 000 eurot lisaks detsembrikuu eest akteeritud 6 900 eurole jaanuarikuu eest akteerituna 9 074 euro ulatuses, lisandub käibemaks. Seega on hageja lepingut, mille rahaline kogumaht (korrused, šahtid, vent.kambrid) oli 32 000 eurot, täitnud aktide kohaselt (6 900+9 074) 15 974 euro, so ligi 50 % ulatuses. Hageja on esitanud kostjale arve nr 110215-6 (tl 126) majutuse hüvitamiseks perioodi eest detsember 2014 kuni veebruar 2015 summas 1 950 eurot, lisandub käibemaks. Kostja on nimetatud arve tasunud, kuid menetluse käigus ei tunnistanud eraldi kokkulepet majutuskulutuse hüvitamise kohta ning on nõus nimetatud summat käsitlema ainult kui alltöövõtulepingu täitmisest tulenevat tasunõuet. Tl 144 oleva teostatud tööde akti nr 2 kohaselt fikseeris Aksum Grupp OÜ, et AS Pristis tegi jaanuaris paigaldustöid 2436 euro ulatuses ning AS Pristis majutuse kulu oli 240 eurot, mis arvati jooksval perioodil akteeritud summast maha. Kohus on seisukohal, et tööliste majutuse kulu oli seega Aksum Grupp OÜ poolt Norden Capital OÜ-ga sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt lepingu hinna sees ning vastav kokkulepe oli seega ka Aksum Grupp OÜ ja hageja vahel. Vastasel korral ei ole jällegi mõistlikus proportsioonis Aksum Grupp OÜ poolt tehtud hinnapakkumine ning hagejaga sõlmitud alltöövõtulepingu rahaline maht. Kostja on hagejale maksnud töövõtulepingu alusel kokku 18 600 eurot, mis moodustab 58 % alltöövõtulepingu rahalisest mahust. Kohus on seisukohal, et kostja on maksnud hagejale tema poolt tehtud töö eest piisava tasu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ehitanud ventilatsioonisüsteemi valmis. Jättes kõrvale selle, kas 3. korruse horisontaaltorustik oli kokku paigaldatud 100 % ulatuses või mitte, ei ole poolte vahel vaidlust, et 0-korruse juurdeehituse torustike ehitus oli teostatud 70%, 1. korruse juurdeehituse torustike ehitus - 40 %, 0-korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 70 %, 1. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 55 %, 2. korruse olemasoleva hoone torustike ehitus - 65 % ulatuses ning ventilatsioonikambrite ehitustööd, agregaat+torustik, jäid sisuliselt alustamata, plafoonide ja ventilatsioonirestide paigaldus jäi tegemata. Asjaolu, et hageja ei lõpetanud objektil ühtegi tööd, tõendab ka tl 101 olev e-kiri OÜ XPSVent esindajalt hageja esindajale, mille kohaselt nimetatud äriühing tegi Võru PPPA hoone ehitusel 2015 aasta veebruarist maini ventilatsioonikambrite seadmete paigalduse ja isolatsioonitööd, püstakud, põhimagistraalide väljaehituse, jahutuspalkide, plafoonide ja ventilatsioonirestide paigalduse. Vastusest ei nähtu, millises summas töövõtuleping AS-ga Pristis sõlmiti, kuid OÜ XPSVent esindaja teatel maksid isolatsioonitööd ca 24 300 eurot ja ventilatsioonitööd 13 700 eurot. Ventilatsioonisüsteemi tegemata jäänud osa paigaldamise hind 13 700 eurot + kostja poolt hagejale makstud 18 600 eurot summalt võrreldav 32 000 euro suuruse lepinguhinnaga, milles hageja ja kostja leppisid

kokku ainult ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks ja millest hageja tegi töid 18 600 euro ulatuses ning OÜ XPSVent – 13 700 euro ulatuses. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kohus on seisukohal, et Aksum Grupp OÜ ja Finhol Blue OÜ vahel kokku lepitud alltöövõtulepingu eelarve 32 000 eurot oli siduv eelarve ventilatsioonisüsteemi ehitamiseks, mis tähendab, et (all)töövõtja peab jääma eelarve piiridesse. Tl 51 olev hageja esindaja e-kiri kostja esindajale ei vasta oma sisult VÕS §-s 639 lg 1 sätestatud põhimõttele. Hageja on 19.02.2015 koostanud nö oma eelarve, tuues alles siis välja hageja arvates vajalikud kulutused, mõistliku kasumi, väidetavalt kokkulepitud lisatööd jms. Arvestades kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaolu, et hageja pidi valmis ehitama kogu ventilatsioonisüsteemi 32 000 euro eest ning ei ole tõendanud, et ta ehitas sellest valmis rohkem kui 58 % (millises proportsioonis ta on tasu kätte saanud), on esindaja koostanud arvestuse, mille kohaselt hageja soovib seni tehtud tööde eest saada kokku 33 400 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokkulepet eelarve ületamise kohta ei ole kohtule tõendatud. Teise osa hageja rahalisest nõudest moodustab tasunõue lisatööde eest summas 7 440 eurot, lisandub käibemaks. Hageja väitel oli lisatööde tasu kokku lepitud tunnihinnana 10 eurot. Hageja tegi väidetavalt lisatöid kokku 744 tunni ulatuses. Lisatöö, mille eest töövõtja nõuab tasu, toob alati kaasa konkreetse töövõtulepingu eelarve suurenemise. Seetõttu tuleb ehituse lisatööd alati eelnevalt kokku leppida ning seda nii mahu kui ka hinna osas. Hageja on kohtule esitanud 30.01.2015 ja 19.02.2015 ekirjad, milles teavitatakse kostjat hageja poolt tehtud lisatööde mahust, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne lisatööde tegemisele asumist lepiti tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lisatööde maht ja hind. Lisaks on kohus seisukohal, et kõik hageja poolt lisatöödeks märgitud tööd ei olnud lisatööd. Vastavalt alltöövõtulepingule tuli hagejal valmis ehitada ventilatsioonisüsteem. Seega ei saa mingil moel olla lisatööks ventilatsiooniseadmete tõstmine ja transportimine keldrisse ja/või torni, et neid saaks paigaldada. Avade tegemisse ja ümbertegemisse puutuv võib olla lisatöö. Tl 138 olevas Norden Capital OÜ hinnapakkumises AS-le Pristis on avade puurimine eraldi tasuga töö, mis ei ole hõlmatud ventilatsiooni paigaldamisest koos isolatsiooni paigaldusega. Kuid hagi lisatööde hinna hüvitamiseks ei ole võimalik rahuldada, sest lisatööde tegemise kokkulepe, st eelarve ületamise kokkulepe ei ole kohtule tõendatud. VÕS § 639 ei sätesta võimalust, et siduvat eelarvet on võimalik töövõtja poolt ühepoolselt ületada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagiavalduse täielikult rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja taotleb enda menetluskulude kindlaksmääramist summas 1 430 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-11209 otsuse p-s 17 pidanud tsiviilasja keerukaks juhul, kui asjas on vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Kohus on seisukohal, et kõnealuse tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Asjas toimus kaks kohtuistungit: 15.03.2016 kestusega 1 h 45 minutit ja 14.04.2016 kestusega 1 h 3 minutit. Kostja on esitanud 18.12.2015 kostja kirjaliku vastuse hagile, mida ei ole koostanud esindaja. Kohus on seisukohal, et enne 15.03.2016 kohtuistungit ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks kulutatud mõistlik aeg kokku on 5 tundi, enne 14.04.2016 kohtuistungit ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks kulutatud mõistlik aeg kokku on 5 tundi ning 10.05.2016 kirjaliku seisukoha esitamiseks kulutatud 1,5 tundi on mõistlik õigusabi ajakulu käesolevas tsiviilasjas. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Rene Varuli tunnitasu määr 110 eurot käibemaksuta on põhjendatud. Eeltoodu alusel on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamise ajamaht on 11,5 tundi summas (11,5 x 110) 1 265 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.