Eesti Vabariigi hagi N. V. ja T. S. vastu 50 655,43 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
29. mai 2007. a
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (HaridusTeadusministeeriumi kaudu)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat K. A., Advokaadibüroo Amos OÜ (postiaadress: Rävala pst 6, Tallinn 10143)
Kostja 1:
N. V. (IK...;
teadmata)
Kostja 2:
T. S. (IK...; elukoht:...)
Kostja 2 esindaja:
S. D. (IK...), volikirja alusel
tegelik
ja
elukoht
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista N. V. Eesti Vabariigi kasuks viiskümmend viis) krooni 43 senti.
50 655 (viiskümmend tuhat kuussada
Jätta hageja nõue kostja T. S. vastu rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Välja mõista N. V. Eesti Vabariigi kasuks kohtukulud 4 950 (neli tuhat üheksasada viiskümmend) krooni. Välja mõista Eesti Vabariigilt T.S. kasuks kohtukulu kolmkümmend kaks) krooni 80 senti.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
HAGIAVALDUSE SISU
1.Eesti Vabariik esitas 01.07.2005. a Ida-Viru Maakohtule hagi N. V., T. S. ja S. V. vastu õppelaenulepingust tuleneva võla 50 655,43 krooni nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis N. V. 18.12.1998. a õppelaenu saamiseks AS-iga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr ... Lepingut täiendati 08.10.1999. a lisaga 1 ja 27.09.2000. a lisaga 2. Õppelaen summas 43 000 krooni kanti laenusaaja kontole üle neljas osas: 21.12.1998. a 6 500 krooni, 01.02.1999. a 6 500 krooni, 11.10.1999. a 15 000 krooni ja 27.09.2000. a 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas.
3.Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt haridusseaduse (HaS) § 36-1 lg 5 kostjad T. S. ja S. V. nende ja panga vahel 18.12.1998. a sõlmitud käenduslepingute alusel.
4.Tulenevalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 30, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele haridusseaduse sätteid.
5.Laenusaaja eksmatrikuleeriti Konjuktuuri ja Konsultatsiooni Rahvusvahelisest Õppekeskusest „Emono-R“. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 36-4, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma.
6.Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 36-2 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 43 773,25 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 36-2 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses.
7.Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 04.05.2005. a kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal tasuda võlgnevus hiljemalt 18.05.2005. a. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole.
8.Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuste mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse.
9.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 50 655,43 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi.
10.Tulenevalt HaS § 36-2 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 20.05.2002. a kuni 25.06.2005. a kogunenud 6 882,18 krooni.
II Menetlus lõpetamine kostja S. V. suhtes
11.Kostja S.V. suri ... a.
12.Hageja taotlusel (tl 55) lõpetas kohus 29.11.2006. a kohtumäärusega menetluse kostja S. V. suhtes.
III Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine N. V.
13.24.11.2006. a kohtumäärusega teatati avalikult kostja N. V. hagi esitamisest ning kohustati kostjat esitada kohtule vastus hagiavaldusele.
IV Kostja T. S. vastus
14.Kostja 2, T.S., kohtule 17.08.2005. a esitatud vastuses (tl 36-37) hagi ei tunnistanud. Kostja esitas alljärgnevad vastuväited.
14.1.Kostja sõlmis 18.12.1998. a pangaga käenduslepingu, mille järgi vastutas õppelaenusaaja N. V. kohustuste täitmise eest. Samal päeval – 18.12.1998. a sai N. V. laenulepingu järgi pangalt 6 500 krooni. Käenduslepingu allkirjastamise hetkel, 18.12.1998. a oli olemas vaid üks laenuleping – nr ... 18.12.1998. a, mille kohaselt oli õppelaenusumma 6 500 krooni.
14.2.Järgnevalt, 08.09.1999. ja 27.09.2000. a suurendas N. V. oma kohustust panga ees kuni 43 000 kroonini uute tehingute näol, millest pank ega laenusaaja kostjale ei teatanud. Seoses
nende tehingutega kostja uusi käenduslepinguid ei sõlminud. Mingeid nõusolekuid ta selleks ei ole andnud. Käenduslepingu punktis 5.8 on juttu lepingu tähtaja pikenemisest juhul, kui pikeneb 18.12.1998. a laenuleping nr ..., s.t., et kui pank annab laenusaajale laenu tagastamiseks pikema tähtaja, siis kostja käendus pikeneb samale tähtajale, kuid kostja vastutuse maht jääb 6 500 kroonini.
14.3.18.12.1998. a ei ole kostja võtnud endale kohustust vastutada panga ees panga ja N. V. vahel võimalike järgnevate tehingute eest.
14.4.13.03.2002. a nõudis pank riigilt N. V. kohustuste täitmist. 12.04.2002. a täitis riik selle kohustuse. Esmakordselt teatas hageja N. V. riigi nõudeõigusest alles 04.05.2005. a. Kostjale ei ole hageja poolt mingeid teateid tulnud. TsK § 211 p 2 kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Hageja esitas hagi kolme aasta möödudes arvates riigi nõudeõiguse tekkimisest.
14.5.Ebaõige on nõue 5% aastas pangale makstud summalt, kuna hagi esitamiseni ei ole laenusaajale ega käendajale teatatud seadusega ettenähtud korras.
V Kohtuistung
15.Hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi. Hageja nõue käendaja vastu ei ole aegunud. Tulenevalt Riigikohtu praktikast lõpeb kohustus täitmisega. Kohustus on täitmata, mistõttu ei ole lõppenud ka käendaja kohustused. Käendus ulatub kogu õppelaenulepingule ning kohustus tasuda intressi 5% aastas tuleneb seadusest. Käendusleping laieneb kogu õppelaenulepingule, sealhulgas ka õppelaenulepingu lisadele. Käenduslepingus puudub viide sellele, et käendusleping laieneks vaid summale 13 000 krooni.
16.Kostja N. V. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumisest teavitati kostjat avalikult.
17.Kostja T. S. ja tema esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja põhilisteks vastuväideteks olid vastuväited selle kohta, et käendusest tulenev nõue on aegunud ning käendus sõlmiti õppelaenulepingu tagamiseks õppelaenusumma 6 500 krooni ulatuses (laenusumma, mis samal päeval N. V. üle kanti). Käenduslepingut sõlmides sai kostja aru, et ta tagab õppelaenu 6 500 krooni ulatuses. Pank ei selgitanud käenduslepingu sisu ega tõlkinud lepingut vene keelde. Pank ei esitanud nõuet kostjatele.
VI Kohtu põhjendused
18.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
19.Käendatava kohustuse ulatus.
19.1.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigsue rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
19.2.TsK § 187 kohaselt solidaarne kohustus või solidaarne nõue tekib, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega.
19.3.TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt.
19.4.TsK 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.
19.5.Õppelaenulepingu nr 289 (tl 6-9) punktis 1 – Laenusumma - on sätestatud, et pank annab laenusaajale õppelaenu summas 13 000 krooni ning laenu summa igakordne suurendamine fikseeritakse lepingu lisa (de) s. Punktis 2 on pooled kokku leppinud, et pank maksab laenu välja /.../ pärast lepingu sõlmimist ja tagatiste vormistamist /.../ kuni 6 500 krooni ja ülejäänud osa laenust kannab pank laenusaaja arvelduskontole järgmise semestri 1. veebruaril. Õppelaenulepingu nr 289 lisa 1 (tl 10) kohaselt on laenusaajale antud õppelaenu 28 000 krooni. Õppelaenulepingut on muudetud lisaga 2 (tl 11). Õppelaen on makstud välja neljas osas: 21.12.1998. a 6 500 krooni, 01.02.1999. a 6 500 krooni, 11.10.1999. a 15 000 krooni ja 27.09.2000. a 15 000 krooni (tl 12-13).
19.6.Panga ja kostja T. S. vahel on 18.12.1998. a sõlmitud käendusleping (tl 14), milles pank ja käendaja on kokku leppinud järgmistes tingimustes: -
-
tagatav nõue on 18.12.1998. a sõlmitud õppelaenuleping nr 289, laenusaaja N. V. (lepingu punktid 2 ja 3); käendaja kohustub tagama panga nõuded laenusaaja vastu, mis tulenevad panga ja laenusaaja vahel sõlmitavast õppelaenulepingust (laenulepingust) (lepingu punkt 5.1); kui laenusaaja ei täida laenulepingu järgseid kohustusi, vastutab käendaja koos laenusaajaga panga ees solidaarselt laenulepingust tulenevate nõuete ulatuses, käendaja on kohustatud nimetatud kohustused täitma panga näidatud tähtajaks (lepingu punkt 5.2); käendaja tagab kõik laenulepingust tulenevad nõuded, sh laenusumma, intresside ja muude laenulepingust tulenevate summade tasumise (lepingu punkt 5.3); käesolev leping pikeneb laenulepingu pikenemisel ilma poolte täiendava kokkuleppeta tähtaja võrra, mille võrra pikeneb laenuleping, kui pooled ei lepi kokku teisiti; laenulepingu tingimuste, sh laenusumma ja/või tagastamise tähtaja muutumisel laienevad muudatused käesolevale lepingule ilma poolte täiendava kokkuleppeta, kui pooled ei lepi kokku teisiti (lepingu punkt 5.8).
19.7.Eeltoodu alusel ja tuginedes käenduslepingu punktile 5.8 saab asuda seisukohale, et käendusleping ulatub kogu õppelaenule, mis on laenusaajale panga poolt neljas osas välja makstud (õppelaenulepingu ja selle lisa alusel). Käenduslepingus kasutatud sõnad „laenusumma muutumine“ rõhutavadki seda, et käenduslepingus ei mõelda käendaja vastutust mitte õppelaenulepingu sõlmimise hetkel olemasolevate, vaid ka hiljem sõlmitavate
õppelaenulepingu lisadest tulenevate nõuete eest. Seda kinnitab ka õppelaenulepingu punkti 1 viimane lause „laenu summa igakordne suurendamine....“. Seega on õige hageja seisukoht, et käendus hõlmab kogu hagetavat nõuet. Riigikohus on oma 17.01.2002. a lahendis nr 3-2-1165-01 selgitanud, et seadus ei keela käendajal võtta vastutust ka kohustiste hilisemast muutmisest tekkivate nõuete eest.
20.Käendusest tulenev nõude aegumine.
20.1.Üldjuhul lõpeb kohustis nõuetekohase täitmisega (TsK § 233).
20.1.TsK § 211 kohaselt käendus lõpeb, /.../ kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumist, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast.
20.2.Käenduslepingus puudub kokkuleppe selle kohta, et käenduse kehtib kuni laenusaaja poolt laenulepingust tulenevate kõikide nõuete täieliku täitmiseni.
20.3.Hageja tugineb sellele, et kohustis (käendus) lõpeb nõuetekohase täitmisega ning kuna laenusaaja (kostja 1) pole oma kohustust täitnud, ei ole ka käendusest tulenev solidaarne kohustus lõppenud, hageja esindaja viitas Riigikohtu praktikale. Kostja 2 leiab, et käendus on lõppenud.
20.4.Riigikohus on käendusest tuleneva kohustuse aegumist analüüsinud oma lahendites 3-21-100-06 ja 3-2-1-50-07. Riigikohus märkis oma 15.11.2006. a lahendis nr 3-2-1-100-06 järgmist: „ /.../ TsK § 211 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise lepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Seega ei olnud käenduslepingu pooltel keelatud sõlmida sellist kokkulepet, millega välistatakse TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimalus käenduse lõppemiseks juhul, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu /.../“ (vt ka Riigikohtu 06.06.2007. a lahendi nr 3-2-1-50-07, punkt 13).
20.5.Kuna käenduslepingus ei ole välistatud käenduse lõppemine TsK § 211 kohaselt ning käenduse lõppemise aeg ei ole sõltuvusse seatud põhikohustuse nõuetekohase täitmiseni, nõustub kohus kostjaga selles, et käendus on lõppenud ning hagi kostja 2 vastu ei ole põhjendatud.
21.Hageja nõue kostja N. V. vastu.
21.1.Hageja nõue kostja N. V. vastu on õiguslikult põhjendatud.
21.2.Nõue on põhjendatud tulenevalt õppelaenulepingus kokku lepitud tingimustest ning HaS § 36-2 lg 2.
VII Kohtukulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005. a kehtinud redaktsioon) kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 3 750 krooni, õigusabi eest 1 200 krooni, kokku 4 950 krooni mis kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt N. V. väljamõistmisele.
23.Kostja T. S. taotles õigusabi eest hagejalt 5 000 krooni väljamõistmist. Kostja taotlus on põhjendatud osaliselt, summas 2 532,80 krooni (TsMS § 60 lg 1, § 61).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.