V R’i hagi O R’i vastu võlgnevuse summas 10 000 krooni, intressi summas 3000 krooni, viivise summas 1169 krooni, põhinõude täitmiseni viivise nõudes ja mittevaralise kahju 50 000 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2007. a kell 10.00 / 19. märts 2007.a kell 12.00/ 18. aprill 2007.a kell 14.00 / 16. mai 2007.a kell 14.00
Menetlusosalised
Hageja:
V R (IK XXX; elukoht: XXX )
Hageja esindaja:
vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev
Kostja:
O R (IK XXX, elukoht: XXX)
Kostja esindaja:
vandeadvokaat Eduard Bulattšik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostja O R’ilt hageja V R’i kasuks põhivõlgnevus summas 10 000 (kümme tuhat) krooni, intress summas 3000 krooni ja viivisevõlgnevus summas 1169,30 (üks tuhat ükssada kuuskümmend üheksa) krooni 30 senti ning viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras.
3.Mittevaralise kahju nõude osas summas 50 000 krooni jätta hagi rahuldamata.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.13.04.2006 Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt võttis kostja hagejalt võlgu 10 000 krooni ning lubas võla tagastada koos protsentidega 19.03.2006.a Tähtajaks kostja võlga tagastanud ei ole ja seda teha ei kavatse. Kostja tegu on hagiavalduse kohaselt mõjutanud hageja elukvaliteeti ning pannud teda moraalselt kannatama, tema närvisüsteem ei ole enam korras ning südames tekkisid tugevad valud.
2.Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt tema kasuks välja võlg koos protsentidega summas 13 000 krooni. Seoses hageja materiaalse ja tervisliku seisukorra halvenemisega kostja teguviisi tõttu palub hageja kostjalt välja mõista kompensatsiooni summas 50 000 krooni ning kohtukulud. II Kostja vastus
2.Kostja oma 31.05.2006 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et võttis detsembris 2005 laenu hagejale suulise laenulepingu alusel 10 000 krooni seoses raske materiaalse olukorraga. Mõne aja möödudes nõudis hageja temalt võlakirja kirjutamist, mille kostja kirjutas hageja poolt antud näidise järgi. Kostja leiab, et VÕS § 397 lg 1 kohaselt ei saa hageja temalt intressi nõuda, kuna intressi maksmine ei olnud kokku lepitud. Kostja leidis, et moraalse kahju väljamõistmine on absurd ja põhjendamatu, tõendamatu ja vastuolus seadusega. Kostja palus hagi moraalse kahju osas jätta rahuldamata. III Kohtuistung 13. detsember 2006
4.Kohtuistungil hageja selgitas kohtule, et on kostjaga tuttav, kostja töötab turul. Kostja pöördus tema poole abi saamiseks, et osta uut kaupa. Hageja selgitas kostjale, et temal raha ei ole, aga ta teab inimesi, kes saavad protsendiga laenu anda. Hageja väitel võttis ta 10 000 krooni protsendiga ja andis kostjale ning pikendas laenu tagasimaksmist 3 kuuks, kuna tavaliselt antakse laenu 1 kuuks. Raha tõin hagejale 500 kroonistes kupüürides. Võlakirja kirjutas hageja ise hageja selgituste järgi ja lasi kostjal selle allkirjastada. Hageja selgitas, et kannatas väga, kuna vedas alti inimest, kellelt ta raha sai. Hageja väite kohaselt on vale kostja väide, et kostja püüdis raha tagastada. Moraalset kahju nõuab hageja, kuna sattus raskesse olukorda, sest kostja laenu ei tagastanud.
5.Kohtuistungil kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistas, et võttis laenu 10 000 krooni. Kostja selgitas, et asjaolude tõttu võttis laenu, kuna ei töötanud sel ajal, olin haiglas ja hageja ise pakkus talle laenu. Jaanuaris kui kostja oli ravil teadis hageja, et kostja oli ravimite mõju all, kuid sundis teda võlakirjale alla kirjutama. Võlakirja originaal on kostja käes. Kostja selgitas, et algus sai ta raha ilma võlakirjata, hiljem pidi ta võlakirjale alla kirjutama. Kostja selgitas, et oli valmis hagejale 3000 krooni tasuma, kuid hageja ei nõustunud sellega, nõudis 500 krooni päevas ja 50 000 krooni moraalse kahju eest. Kostja oli nõus laenu hagejale
tagastama summas 10 000 krooni ja viivise 3 kuu eest 3000 krooni, kuid moraalse kahju nõuet kostja ei tunnistanud. IV Riigi õigusabi taotlused
6.Kostja esitas 14.12.2006 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 16. jaanuari 2007 määrusega rahuldati O R taotlus riigi õigusabi saamiseks ning määrati talle riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
7.19.04.2007 esitas hageja V R kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. 02. mai 2007 määrusega rahuldati V R’i taotlus riigi õigusabi saamiseks ning määrati talle riigi õigusabi osutaja riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. V Kohtuistung 19. märtsil 2007
8.Hageja selgitas, et kostja kirjutas võlakirja vabatahtlikult. Hageja lõplik nõue on võlasumma ja 10% kuus summast. Hageja taotles kostjalt 25 000 krooni ja riigilõivu summas 3250 krooni väljamõistmist. 19.03.2006 oli võlasumma 13 000 krooni.
9.Kostja ja tema esindaja taotlesid J R’i ja O U’i tunnistajana ülekuulamist. Kostja esindaja selgitas, et võlasumma oli 10 000 krooni ja kuna võlakiri oli surve all kirjutatud, et ei saa rääkida protsentidest. VI Kohtuistung 18. aprillil 2007
10.Tunnistaja J R’i ütluste kohaselt, kes on kostja tütar, oli neil abi vaja, ema pöördus R poole. R oli hea tuttav. Tunnistaja ütluste kohaselt ei lugenud ta ise võlakirja läbi. R avaldas emale survet võlakirja alla kirjutamisel. Hiljem R ähvardas tunnistajat ja nõudis temalt võlgnevuse tasumist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta korteris kui R seal käis ning kuulis jutuajamist auto ja garaaži kohta ning selle kohta, et kedagi tuuakse ja sunnitakse meid raha maksma. Raha andmist tunnistaja ei mäletanud, nägi ainult võlakirja ja selle kirjutamist. VIII Kohtuistung 16. mail 2007
11.Kohtuistungil hageja esitas kohtule hagiavalduse täienduse, milles palun kohtul kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel viivis alates 20.03.2005 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja ja tema esindaja jäi esitatud hagiavalduse ja hagi täienduse juurde ning palusid kostjalt välja mõista põhivõla summas 10 000 krooni, protsendi 3000 krooni, viivise kohtuistungi päeva seisuga summas 1169 krooni ja moraalse kahju summas 50 000 krooni ning viivise 0,025% kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ja tema esindaja seletuste kohaselt seoses sellega, et kostjalt õigeaegselt raha tagasi ei saadud, ei saanud hageja korraldada pojale lõpuõhtut. Poeg asus õppima kutsekooli, kuid katkestas õpingud ja asus tööle. Hageja tervis halvenes ning ta soovib selle eest kompensatsiooni. Kostja on võlakirja kirjutanud ja kostja kinnitab võlga. Hageja ja tema esindaja palusid hagi täies ulatuses rahuldada.
12.Kostja ja tema esindaja seletuste kohaselt tahtis kostja septembris raha tagastada, kuid hageja keeldus seda vastu võtmast. 13 000 krooni on hagejal saada, kuid nõuab lisaks veel 50 000 krooni. Kostja ja tema esindaja seletuste kohaselt hageja tuli kostja juurde võlakirjaga ja sundis kostjat seda oma käega ümber kirjutama. Võlakirja kirjutamine kestis poolteist või
paar tundi, kuid kostja oli võlakirja kirjutamise ajal ravimite mõju all. Kostja ja tema esindaja tunnistasid hagi 10 000 krooni osas, ülejäänud osas palusid jätta hagi rahuldamata.
13.Tunnistaja O U ütluste kohaselt, kes on kostja lapse lasteaia kasvaja, halvenes kostja materiaalne seisund kui kostja kaotas töö. Kostja rääkis tunnistaja ütluste kohaselt, et oli võtnud R käest raha võlgu ning mingi aja pärast kirjutas R nõudmisel võlakirja. Tunnistaja ütluste kohaselt aitas ta eelmisel sügisel leida kostjal käendajad, et kostja saaks võtta laenu, et tagastada võetud laen R’ile ning raha pakkus kostja R tagasi tunnistaja nähes, kuid R keeldus 10 000 krooni vastu võtmast ja ütles, et kohtu kaudu saab ta rohkem. X Kohtu põhjendused
14.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt laenu tagasi 19.12.2005 sõlmitud võlakirja alusel. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 2 kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte vahel on sõlmitud 19.12.2005.a võlakohustus, milles kostja kinnitab, et sai 19.12.2005.a hagejalt laenuks 10 000 krooni ning kohustub tagastama 19.03.2006.a summa 13 000 krooni. Kostja oma vastuses (tl 17-18) selgitab, et oli võlakirja kirjutamise ajal psühhotroopsete ainete mõju all ja ei saanud hästi toimunust aru. TsMS § 231 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja pole nimetatud asjaolu tõendanud. Kostja oma vastuses tunnistab, et oli sunnitud seoses raske materiaalse olukorraga võtma laenu hagejalt suulise laenulepingu alusel summas 10 000 krooni (tl 17-18). Samuti on kostja kohtuistungil omaks võtnud asjaolu, et on saanud 19.12.2005.a hagejalt 10 000 krooni ja võlakirja kirjutas hiljem (tl 32). TsMS § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja on omaksvõtnud hageja väite, et kostja on saanud hagejalt 10 000 krooni.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja väite kohaselt on ta hagejale pakkunud laenu tagastamist, kuid hageja on sellest keeldunud ning viitab VÕS § 119 sätestatud kohustuse täitmise takistusele. VÕS § 92 kohaselt rahaline kohustus tuleb täita raha nimiväärtuses, kui seadusest ja lepingust ei tulene teisiti. Tunnistaja I U ütluste kohaselt (tl 112-113) kõndisid nad kostjaga mööda tänavat ja nägid hagejat ning raha neil kaasas ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja pakkus hagejale raha, aga hageja keeldus vastu võtmast. TsMS § 231 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja pole tõendanud kohustuse täitmise takistust VÕS § 119 järgi. Seega on kostja on kohustatud hagejale täitma kohustuse 19.12.2005 antud võlakohustuse alusel. Kostja on kohustatud tasuma hagejale VÕS § 76 lg 1 alusel vastavalt antud võlakohustusele 13 000 krooni.
16.Hageja nõuab kostjalt viivist rahalise kohustuste täitmisega viivitamise eest. Võlakirja alusel saabus võla tagastamise tähtaeg 19.03.2006.a. Hageja on arvestanud viivist alates 20.03.2005 ning nõuab viivise väljamõistmist kostjalt kuni 16.05.2007 summas 1169,30 krooni ning kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt põhjendatud kostjalt viivise summas 1169,30 krooni väljamõistmine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kohus leiab, et on põhjendatud viivise väljamõistmine kostjalt põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel.
17.Hageja nõuab kohtult moraalse kahju summas 50 000 krooni väljamõistmist. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
18.Hageja mittevaraline kahju seisneb hagiavalduse kohaselt selles, et kostja tegu mõjutas tema elukvaliteeti ning ta kannatas tugevalt nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Hageja närvisüsteem ei ole enam korras ja tema südames tekkisid tugevad valud. Kuna hagejal pole raha, et saa ta osta endale kalleid ravimeid. Hageja hindab talle tekitatud moraalse kahju suuruseks 50 000 krooni.
19.Hageja pole kohtule tõendanud, et mittevaralise kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 134 lg 1 ei saanud kostja ette näha ega pidanud ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumine oleks võinud põhjustada hageja mittevaralist kahju, samuti pole väidetavalt kahjustada saanud isik (hageja) seda kohtule tõendanud ning kohus ei pea vajalikuks pikemalt põhjendada mittevaralise kahju väljamõistmata jätmist. XI Menetluskulud
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta neid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtunik /allkiri/
Ärakiri õige Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.