Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2007.a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-6370
Tsiviilasi
xxx-i hagi xxx vastu 29 951.49 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
• Hageja xxx (registrikood xxx asukoht xxx) • Hageja esindaja Juhan Raudam • Kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx) 31. mai 2007.a.
xxx esitas hagi xxx vastu 29 951.49 krooni väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.05.2004.a. tarbijakrediidilepingu nr 04051/27kt (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale 30 000 krooni krediiti. Krediidist pidas hageja lepingu põhitingimuste alusel kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi 28.77% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel xxx Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.0.
20.09.2004.a sõlmisid pooled kokkuleppe nr 1 Lepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates 20.09.2004.a intressi 28.86% aastas, kogu lepinguperioodi eest 31 677.67 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohaldati Lepingule xxx Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.1. 13.05.2005.a sõlmisid pooled kokkuleppe nr 2 Lepingu tingimiste muutmise kohta. Kokkuleppega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 50 000 krooni võrra ning kokku jäi kostja kasutuse krediidisumma 76 892.66 krooni. Kostja kohustus alates 13.05.2005.a tasuma hagejale intressi 27.95% aastas ning 86 148.27 krooni kogu lepinguperioodi eest. 15.10.2005.a sõlmisid pooled kokkuleppe nr 3 Lepingu tingimuste muutmise kohta. Kostja kohustus tasuma hagejale alates 15.10.2005.a intressi 27.7% aastas, kogu lepinguperioodi eest 73 745.27 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohaldati Lepingule xxx Krediidilepingute üldtingimusi nr
Kostja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 06.05.2006.a kostjale meeldetuletuse võla tasumiseks ning 12.05.2006.a lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlga ei tasunud ja 12.06.2006.a. ütles hageja lepingu üles. Hageja sõlmis 24.05.2004.a Ketlin Kiisaga käenduslepingu, millega viimane võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja võlgniku vahelistest suhetest tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 95 241 krooni. Käendaja tasus nimetatud summa hagejale 07.11.2006.a. Hageja palub kostjalt välja mõista:
Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostja sai 21.04.2007.a kätte kohtukutse, kuid kohtuistungile ei ilmunud ning oma mitteilmumise põhjustest ei teatanud.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna kostja ei ole hageja esitatud faktilisi asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • xxx ja xxx sõlmisid 24.05.2004.a tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis kostjale krediiti 30 000 krooni (tl 6-8). Lepingule kohaldati üldtingimusi K 1.0 (tl 9-10). • 20.09.2004.a sõlmisid pooled Kokkuleppe nr 1, mille kohaselt on intressi suuruseks 28.86% aastas ning lepingule kohaldatakse üldtingimusi K 1.1 (tl 11-15). • 13.05.2005.a sõlmisid pooled Kokkuleppe nr 2, mille kohaselt kostja krediidisummat suurendati 50 000 krooni võrra ja intressi suuruseks on 27.95% aastas (tl 16-18). • 15.10.2005.a sõlmisid pooled Kokkuleppe nr 3, mille kohaselt on intressi suuruseks 27.70% aastas (tl 19-22). • Kostja on lepingut rikkunud ning hageja on kostjaga sõlmitud lepingu 12.06.2006.a üles öelnud (tl 23, 24, 25). Ülesütlemise hetkel oli põhivõlg 74 278.42 krooni.
Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, viivise ja leppetrahvi. Intress Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist 27,70% krediidisummast ühe aasta kohta kokku. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tasumata intress 18 311.85 krooni, praeguseks on sellest tasumata 6 365.38 krooni. Kostja ei ole intressi arvestust vaidlustanud. Pooled on lepingu põhitingimustes kokku leppinud intressimääraks 28.77% krediidisummast, kokkuleppe 3 kohaselt on intressimääraks 27.70% aastas. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega tuleb kostjalt välja mõista tasumata intress 6 365.40 krooni. Viivised Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist kokku summas 8730.43 krooni üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Lepingu ülesütlemisel seisuga 12.06.2006.a. oli sissenõuetavaks muutunud tasumata viivis 387.64 krooni, alates 13.06.2006.a. kuni 07.11.2006.a. 8342.79 krooni. Hageja väitel on viivise määraks põhitingimustes sätestatud intressimäär 27.70% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et hageja ei ole viivise arvestamisel lähtunud poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste nr K 1.1 p 6.1 (tl 14-15), hinnakirjast (tl 26-27) ega seadusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja viivist hinnakirjas sätestatud määras, tarbija seaduses sätestatud määras. Hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras, muudele lepingutele 0.25% päevas. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. Ebaõige on hageja seisukoht, et tulenevalt VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest „ kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“ võib arvestada viivisemääraks antud juhul 25,03%. Nimetatud lause viitab lepingujärgsele viivisele, VÕS § 415 lg 1 viitab VÕS § 113 lg 1 esimeses kahes lauses sätestatud seadusjärgsele intressimäärale. Tulenevalt VÕS § 421 on VÕS § 415 lg 1 imperatiivne norm, mis on sätestatud tarbija kaitseks ning sellest kõrvale kalduda ei saa. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 1 3. lause kohaldamine antud olukorras jätaks VÕS § 415 lg 1 kaitse sisutühjaks, kuna kokku lepitud intressi suurust tarbijalepingute puhul piiratud ei ole. Hagejal on õigus nõuda lisaks viivisele ka kahju hüvitamist, mis tagab tema huvide kaitse. Kohus arvestab viivise suuruse kindlaks määramisel ka asjaoluga, et hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras. Hinnakiri ei viita sellele, et viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 415 lg 1 tuleb viivise arvestuses lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, milleks on VÕS § 113 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuni 30.06.2006.a oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2.25% (viivis kokku 9.25%) ja 30.06.2006.a kuni 01.01.2007.a oli 2.75% (viivis kokku 9.75%). Kostja ei ole vaidlustanud arvestatud viiviste perioodi ning kohus teeb ümberarvestuse lähtudes otsuses toodud viivise määrast.
Seega kuulub viiviste nõue rahuldamisele järgmiselt:
Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 6 365.38 krooni ja viivised 3047.70 krooni, kokku 9413.08 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamisega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas nõude osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.