Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Esitatud hagis taotleb hageja kostjalt võla 883,62 (kaheksasada kaheksakümmend kolm krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni ja viiviste 882,62 (kaheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.08.1999 Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 2). Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr 9912786313, 9911634727, 9910526586 kokku summas 971,20 krooni (lisa 4). Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud

2-07-8700 kokku 0 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 883,62 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 3). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2561 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 11 319,62 (üksteist tuhat kolmsada üheksateist krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 883,62 krooni = 4,42 krooni/päevas, 4,42 krooni x 2561 päeva = 11 319,62 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-24-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 882,62 (kaheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil XXXX. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 1 766,24 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kuus krooni ja kakskümmend neli senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 883,62 (kaheksasada kaheksakümmend kolm krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni ning viivis 882,62 (kaheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001

2-07-8700 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikuludele lisandub käibemaks 18%. Eelnevast lähtudes on õigusabikulud käibemaksuga 354,31 krooni, millest õigusabikulu käibemaksuta moodustab 300,26 krooni ja käibemaks 18°/o moodustab 54,05 krooni. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 6). TsMS § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS S-st 11, TsK §§-st 173 lg 1, 174, 190 lg 1,191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1 ning TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1,124 lg 1,133 lg 1 ja 2,138 lg 1 ja 2,144 lg 1 ja 2,162 lg 1 ja 2,173 lg 1 ja 3,174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1,5, 33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg (hagihind) summas 883,62 (kaheksasada kaheksakümmend kolm krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni, viivised summas 882,62 (kaheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja kuuskümmend kaks senti) krooni, kokku 1 766,24 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kuus krooni ja kakskümmend neli senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskuludeks hagiavalduse seisuga on riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 354,31 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja võtab eelmenetluses hagi põhinõude osas õigeks ega vaidle sellele vastu. Kostja palub tühistada viivisenõude summas 882, 62 krooni. Põhinõude väljamõistmisel palub kostja hagejalt võimalust nimetatud summa tasuda ositi. Kohtukulud peavad kostja arvates pooled kandma ise /t.l. 30-33/. 27.03.1997 ostis kostja Hagejale kuuluvast Telefonipoest Nokia telefoni THF-7A tehasetähisega koos juurdekuuluvate lisadega AS B kasutusse maksumusega 14 000 krooni. Kahjuks ei ole kostjal alles ostu-müügi lepingut, mis aga on kindlasti säilinud hagejale kuuluva Telefonipoe raamatupidamisdokumentide arhiivis ja kohtul on võimalus see vajaduse korral sealt välja nõuda. Nimetatud telefoni garantiikaardi ning lepingu peal oli omanikuks märgitud kostja ja kasutajaks märgitud AS B . Telefoni tegelik kasutaja oli AS-i B juhataja I B. Tegemist oli NMT-450 võrgu telefoniga. Antud telefoni ostmisel lähtuti EMT poolt tol hetkel väljastatavast infost NMT leviala laienemisest ja parimast saadaolevast kvaliteedist. Eestis 1996.a. levima hakanud kuuldusi NMTvõrgu peatsest sulgemisest EMT tolleaegne peadirektor Tõnu Tee avalikkuse ees kategooriliselt eitas (vt. Lisa 2 väljatrükk 1) Seega oli tegemist EMT poolt tahtliku tarbija petmisega omakasu eesmärgil kuna NMT võrgu telefonid olid mitu korda kallimad GSM võrgu telefonidest ja sisseostetud partii tuli realiseerida. 2000.a. mais teavitati kliente NMT võrgu sulgemisest ja võimalust NMT kasutusleping soodustingimustel ümber vormistada GSM kasutuslepinguks, mis aga eeldas järjekordset uue mobiiltelefoni ostu - nüüd siis GSM oma (vt. Lisa 2 väljatrükk 2) Kallilt ostetud NMT telefon osutus ühtäkki mittevajalikuks vanarauaks, millega polnud enam midagi teha. Seega tekitas hageja oma tegevusega kostjale märkimisväärselt suuremat kahju, kui on seda hagi summa. Teatavasti annab see õiguse vastuhagile, millest antud ajahetkel kostja huvitatud küll ei ole jäädes äraootavale seisukohale. 24.08.1999 sõlmis kostja AS B juhataja I Bi palvel uue liitumislepingu AS-iga EMT, mille alusel osutas hageja niinimetatult kostjale teleteenust. Reaalselt oli telefoniteenuse kasutajaks I B. Liitumislepingu EMT-ga sõlmis kostja vaid seeläbi, et nimetatud telefoni omanikuks oli juriidiliselt kostja ning AS-i EMT esindaja sõnade kohaselt võis tol ajal teleteenuste lepingu sõlmida üksnes telefoni omanik. Lepingu sõlmimisel kostjale nüüd hageja poolt dokumentidele

2-07-8700 lisatud NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja ei esitatud ning lepingul puudus otseselt igasugune märge viiviste arvestuse kohta, mis lähtuvalt TsK § 192 muudab viivisnõude õigustühiseks. Samuti tekitab lepingul märgitud krediit 800 krooni küsimusi, kuna tol ajahetkel oli väljastatava krediidi maksimumpiir 500 krooni ja kostja mäletamist mööda antud lepingu sõlmimisel 300 krooni. Hageja esitas kostjale arved nr 9912786313, 9911634727, 9910526586 kokku summas 971,20 millest põhivõlg 883,62 krooni ning viivis 87,58. Kostja edastas nimetatud arved heas usus telefoniteenuse tegelikule kasutajale I Bile ning eeldas, et nimetatud isik arved ka maksab nagu ta oli seda senini teinud. Arvet mitte makstes käitus kostja lähtuvalt hea usu põhimõttest eeldades, et teleteenuse tegelik kasutaja arved maksab. Hageja poolt seni kostjale esitatud arvetes on märgitud viivise suurus 87,58 krooni. Sellest lähtuvalt on kostja olnud teadlik vaid viivisenõudest 87,58 krooni ulatuses. Kuna hageja lähtub oma hagis tol hetkel kehtinud Tsiviilkoodeksist, siis TsK § 82 lg. 2 punkt 1, mis näeb ette hagi aegumise tähtaega 6 (kuus) kuud leppetrahvi sissenõudmise kohta, siis puudub kostja arvates hagejal alus seda nõuda. 17.01.2000.a. saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale teate võlgnevuse kohta hagejale summas 971,20 krooni. Kostja edastas antud teate teleteenuse tegelikule kasutajale I Bile ja teavitas sellest ka Julianus Inkasso OÜ-d. 2000.a. kuni 2007.a. ei ilmutanud hageja mingit huvi kostja antud võlgnevuse likvideerimise suunas ja on seega lähtuvalt TsK § 229 lg 2 tahtlikult tekitanud kahjude suurenemist ega ole võtnud tarvitusele mingeid abinõusid nende vähendamiseks. Hageja ei ole antud aja vältel Kostjat teavitanud viivise arvestamisest ega ole esitanud selle kohta kostjale ka ühtki kirjalikku teadet ega arvet. TsK § 232 lg 4 järgi ei ole kostja kohustatud maksma kreeditori nõude viivituse aja eest leppetrahvi. Lähtuvalt faktilistest asjaoludest ning asjaolust, et 24.08.1999.a. sõlmitud teleteenuse lepingu juriidiliseks lepingupooleks oli kostja, peab hageja AS-i EMT põhinõuet 883,62 krooni osas põhjendatuks muus osas (viivisnõudes) mitte. Kostja on senini käitunud lähtuvalt hea usu põhimõttest ning on sattunud pettuse ohvriks ja seetõttu peab juba piisavalt kandma kulutusi mida reaalselt ei ole tekitanud. Eeltoodu alusel võtab kostja hagi õigeks, tunnistades esitatud põhinõuet 883,62 (kaheksasada kaheksakümmend kolm ja 62) krooni ulatuses, palub tühistada viivisenõude 882,62 (kaheksasada kaheksakümmend kaks ja 62) krooni ulatuses. Põhinõude väljanõudmisel palub kostja hagejalt võimalust nimetatud summa tasuda ositi. Kostja on nõus asja lahendama hagejaga kompromissiga või kokkuleppega. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja arvab, et menetlusega seotud kohtukulud kannab kumbki pool ise.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega põhinõude osas leiab, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne

2-07-8700 lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingust tulenev võlg summas 883,62 krooni. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) §-le § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsMS §147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lg. 2 kohaselt muutub nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Lähtuvalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Vastavalt NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja p-le 4.1.2, mis on Eesti Mobiiltelefoni AS-i (EMT) ja kliendi vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatu osa ning mida rakendatakse lepingu allakirjutamisest (eeskirja üldsätted p 1.2) on abonent kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arved osutatud EMT teenuste eest vastavalt eeskirjas fikseeritud arvelduste ja maksete korrale. Nimetatud eeskirja p 7.5 kohaselt saadab EMT abonendile arve tema telefoninumbri(te)le osutatud teenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta. Maksed peavad olema laekunud EMT arvele kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast s.t maksetähtajaks. Liitumisleping sõlmiti poolte vahel 24.08.1999.a. Hageja esitas kostjale arved kuupäevadega 31.10.1999.a. summas 551,95 krooni, 30.11.1999.a. summas 391,65 krooni ja 31.12.1999.a. summas 27,60 krooni. Kuna nimetatud liitumisleping sõlmiti L Bi ja AS EMT vahel, siis võttis tema endale kohustuse eeskirja p. 7. 5 kohaselt tasuda osutatud teenuste eest. Seega muutus esimene arve sissenõutavaks 21. novembriks 1999.a. Kostja palub viivise suhtes kohaldada aegumist, mida kohus peab põhjendatuks. Aegumine hakkas kulgema vastavalt VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt 2002.a. ja kuna kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, on viivise nõue aegunud 2005.aastal.

2-07-8700 Hageja palub kohtul esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas rahuldati hagi osaliselt tuleb kostjalt hagejale välja mõista hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.