Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ärinimega Inkasso Büroo OÜ) asutajad ja võrdse osalusega osanikud. A. Mägi tegutses pankrotihaldurina nimetatud büroo kaudu. Finantskonsultant OÜ ja OÜ Õigusbüroo Mägi ja Partnerid seotust kinnitab ka asjaolu, et nad asusid nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ühises asukohas x; 1.4 Nõude loovutamise lepingule kirjutas Finantskonsultant OÜ nimel alla Marko Rink; 1.5 A. Mägi väljastas 16.05.2001 aktsiaseltsi nimel asjaajamiseks volikirja Mario Rinkile; 1.6 Mario Rink teatas Aktsiaseltsi esindajana 08.04.2002 kohtutäitur Viljar Karjale, et täitemenetluses asendatakse sissenõudja Makarovi Telekommunikatsioonide AS 11.02.2002 lepingu alusel Finantskonsultant OÜ-ga, kelle ainuosanik ja ainuke juhatuse liige oli Mario Rinki lähikondlane Marko Rink; 1.7 Inkasso Büroo OÜ (endise ärinimega OÜ Õigusbüroo Mägi ja Partnerid) ainuosaniku osa müüdi 27.06.2005 otsusega Mario Rinkile.

Tehingu tegemise ajal oli nõude loovutamine pankrotimenetluse kestel lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamine oli vastuolus heade kommetega. Nõude loovutamine on isiku põhiseadusest tulenev õigus oma vara käsutada. Nõude loovutamine ei too võlgnikule kaasa täiendavaid kohustusi. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et õige on kostja viide, et PankrS § 54 lg 1 kohaselt oleks pankrotimenetluses esitatud hagile pidanud alla kirjutama pankrotihaldur. Samas on hageja suhtes pankrotimenetlus lõpetatud ja alates 15.05.2006 tekkis hagejal endal hagi esitamise õigus. Hagiavaldusest ei nähtunud, et võlgniku suhtes on pankrotimenetlus pooleli. Kostja viitas nimetatud asjaolule oma 30.08.2006 vastuses, s.o pärast hageja pankrotimenetluse lõpetamist. Praeguseks on hagejal tekkinud hagi esitamise ning menetluses osalemise õigus. Kohus ei rahuldanud hageja taotlust teha 11.02.2002 lepingu osas tagaseljaotsus. Kuna kohus lahendas hageja teise nõude hagi sisuliselt, leidis kohus, et menetluslikust seisukohast on õigem teha sisuline otsus ka hageja esimese nõude osas. Tulenevalt TsMS § 231 lg-st 4 luges kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning ei analüüsinud hageja esitatud tõendeid. Kõnealuse nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal reguleeris nõude loovutamist tsiviilkoodeks (TsK) § 216, mille lõike 1 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Korruptsioonivastase seaduse kohaselt on keelatud tehingud, mis ametiisik on teinud iseendaga ja mis on seotud huvide konfliktiga. Seadus käsitleb keelatud tehingutena muuhulgas tehinguid, mis on kuidagi seotud ametiisiku lähisugulase või hõimlasega. Korruptsioonivastane seadus ei kasutanud mõistet lähikondne. Samuti ei keelanud seadus tehingute tegemist juriidilise isikuga, mis on kunagi olnud seotud ametiisikuga. Seega ei ole korruptsioonivastases seaduses sätestatud eeldused täidetud. Hageja ei ole näidanud, et Arno Mägi tegi tehinguid oma lähisugulase või hõimlasega või juriidilise isikuga, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige tema või tema lähisugulane tehingu tegemise hetkel oli. Korruptsioonivastases seaduses sätestatud eelduseid ei saa laiendada ning asendada sõna „lähisugulane“ sõnaga „lähikondne“. Seega ei ole vaidlustatud tehing KvS § 24 lg 4 järgi tühine. Hageja seisukoht, mille järgi täitemenetluses olevat jõustunud kohtuotsusel põhinevat kohustust ei saa selle sisu muutmata täita uuele võlausaldajale, on ebaõige. Kohtuotsusega välja mõistetud rahasumma tasumine ei ole oma olemuselt kohustus, mis oleks seotud kreeditori isikuga. TsK § 216 ei keelanud kohtuotsusest tulenevat nõuet loovutada. Hageja on viidanud nõude loovutamise ajal kehtinud TsMS § 242 lg-le 1, mille kohaselt jõustunud kohtuotsus on kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ja kolmandatele isikutele ning nende õigusjärglastele. Kuna nõude omandanud võlausaldaja on selle nõude osas esialgse võlausaldaja õigusjärglane, on kohtuotsus kohustuslik ka tema suhtes. Uus võlausaldaja muutub TsMS §-s 243 nimetatud sissenõudjaks. Hageja viited TMS §-le 35 lg 1 p-le 21, mille kohaselt täitemenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust sissenõudja või võlgniku lõpu korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna lõppenud juriidilise isiku õigusjärglasele; ning lõikele 3, mille kohaselt menetlus lõpetatakse ka täitedokumendi muutmisel või tühistamisel, ei ole asjakohased. Seadusest ei tulene, et kohtuotsuse täitmise nõudeõigus ei saa üle minna juriidilise isiku õigusjärglasele. Samuti ei eelda kohtuotsuse täitmise nõudeõiguse loovutamine täitedokumendi ehk kohtuotsuse muutmist või tühistamist. Uuel võlausaldajal tekib nõude loovutamise lepingu alusel jõustunud kohtuotsuse täitmise nõude õigus. Seadusele ei tugine hageja seisukoht, et kohtuotsuse resolutsioonis märgitud sissenõudja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist saab nõuda ainult sissenõudja ning et täitmisel oleva täitedokumendiga ei saa teha tehinguid.

Hageja ei ole selgitanud, mil moel on vaidlusalune leping vastuolus heade kommetega või taunitav ja ebamoraalne. Hageja seisukohalt ei tohiks olla oluline, millisele juriidilisele isikule ta võla tagastab. Heade kommetega ei ole vastuolus ka asjaolu, et nõue loovutati täitemenetluse kestel. Hagejal on alati võimalik uuele võlausaldajale esitada vastuväiteid, mis tulenevad nõude tasumisest esialgsele võlausaldajale. Hageja olukord kreeditoride muutumisest ei halvene. Hageja ei ole põhjendanud oma väidet, et 31.03.2003 sõlmitud nõude loovutamise leping on tühine seadusevastasuse tõttu. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et täitemenetluses olevat nõuet oli 11.02.2002 võimalik loovutada, mistõttu oli seda võimalik teha ka 31.03.2003. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ja täitemenetluse seadustik ei ole selles osas muutunud, kehtib sama seisukoht ka Finantskonsultant OÜ ja OÜ Prudent vahel 31.03.2003 sõlmitud lepingu osas. Täitemenetluses oleva nõude loovutamist ei välista ka võlaõigusseaduse sätted. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, nagu saaks võla tasumisel põhinevat kohustust täita sisu muutmata vaid esialgsele võlausaldajale. Kohus ei nõustunud hagejaga ka selles osas, et nimetatud nõude loovutamise tehing on vastuolus pankrotiseadusega ning seetõttu ka heade kommetega. TsÜS § 86 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Samas möönis hageja ka ise, et lepingu sõlmimise ajal ei keelanud seadus pärast pankrotimenetluse alustamist nõude loovutamist. Kohus asus seisukohale, et pankrotimenetluse kestel nõude loovutamine ei ole vastuolus heade kommetega. Hagejal on nõude loovutamisel õigus, lisaks esialgse võlausaldaja suhtes esitatavatele vastuväidetele VÕS § 171 alusel, esitada uuele võlausaldajale tasaarvestuse avaldus. Hageja olukord nõude loovutamisega ei halvene ning on võimalik, et võlgnik satub nõude loovutamisega soodsamasse olukorda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub Harju Maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 11.02.2002 sõlmitud tehinguga ei rikutud korruptsioonivastast seadust. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et Finantskonsultant OÜ asus nimetatud lepingu sõlmimise ajal samades ruumides õigusbürooga, mille kaudu pankrotihaldur Arno Mägi tegutses. Korruptiivsed seosed ei ole lihtsad ja otsesed, vaid mitmeastmelised ja keerulised. Kui pankrotihaldur ametiisikuna eelistab varalise nõude müügil iseendaga seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kasutab ta ilmselgelt ära oma positsiooni. Apellandi väidetel on ta hagis selgitanud, mil moel on 11.02.2002 leping vastuolus heade kommetega. Maakohtu vastupidine järeldus on väär. Hageja arvates on kohus vääralt tõlgendanud täitemenetluse seadustikku ja ei ole analüüsinud hageja 11.10.2006 kirjalikke vastuväiteid sundtäitmisel oleva nõude loovutamise võimatuse kohta. Kui täitmisel olev nõue oleks loovutatav, muutuks TMS § 35 lg 1 p 21, mille kohaselt täitemenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust sissenõudja lõpu korral, kui nõudeõigused või kohustused ei saa üle minna lõppenud juriidilise isiku õigusjärglasele, mõttetuks ja sisutuks. Kohtu vastupidise tõlgenduse kohaselt võiks iga täitemenetluses olevat nõuet korduvalt ja sisuliselt lõpmatult loovutada, misjärel tekiks olukord, kus nõuded ringleksid täitemenetluses igavesti, sõltumata sellest, et täitemenetluse algatanud sissenõudja on aastaid tagasi lõppenud. Selline tõlgendus on vastuolus täitemenetluse mittevõlaõigusliku, sundmenetlusliku, s.t. lõpliku olemusega. Apellant ei nõustu sellega, nagu ei oleks ta põhjendanud oma väidet, et 31.03.2003 nõude loovutamise leping on tühine seadusevastasuse tõttu. Apellant on jätkuvalt samal seisukohal, et nõude loovutamine oli mittelubatav. Pealegi ei ole täitemenetluses oleva nõude suhtes võlaõigusseadus kohaldatav. See tuleneb täitemenetluse sundolemusest. Täitemenetluses olevat nõuet saab täita ainult täitmisavalduse esitanud ja võlgnikule kättetoimetatud täitekutses märgitud

sissenõudjale. Seegi tuleneb täitemenetluse sundolemusest. Kohtutäitur ei või täitemenetluse käigus sissenõudjat asendada teise isikuga. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Kuna ei OÜ Prudent ega ka Finantskonsultant OÜ täitmisavalduse alusel kuni 31.12.2005 kehtinud TMS § 291 kohast täitekutset ei ole hagejale kunagi kätte toimetatud, seda ei ole tehtud ka kehtiva TMS § 24 nõuete kohaselt, on selge, et hagejal oli nõude täitmise kohustus vaid esialgsele sissenõudjale. Kohus asus seisukohale, et pankrotimenetluse kestel nõude loovutamine ei ole vastuolus heade kommetega, jättes seejuures tähelepanuta, et vaidlusalune nõue oli kuni hageja pankroti väljakuulutamiseni 17.02.2003 täitemenetluses sissenõudja Makarovi Telekommunikatsioonide AS kasuks, kes oli selleks ajaks registrist kustutatud. Kohtutäitur oli kohustatud pärast sissenõudja äriregistrist kustutamist täitemenetluse TMS § 35 lg 2 p 21 alusel lõpetama. Täitemenetlust pankroti väljakuulutamise järel reguleeris TMS § 46, mille lg 2 sätestas, et pankroti väljakuulutamise järel annab kohtutäitur täitemenetluse dokumendid üle pankrotihaldurile ja teavitab sellest sissenõudjat. Nõude loovutamine oleks seega nimetatud normis sätestatud korra rikkumine. Võlgniku vastu suunatud nõude loovutamine ei ole pankrotimenetluse kestel ja vahetult enne pankroti väljakuulutamist ka kehtiva pankrotiseadusega lubatud. Kuigi kuni 01.01.2004 kehtinud pankrotiseadus seada otsesõnu ei keelanud, oli see siiski taunitav, s.o vastuolus heade kommetega. Kostja OÜ Prudent vastus apellatsioonkaebusele Kostja pidas oma kirjalikus vastuses maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusalused nõude loovutamise lepingud ei ole tühised. Kohus märkis õigesti, et hageja suhtes ei ole oluline, millisele juriidilisele isikule ta võla tagastab. 11.02.2002 lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 216 järgi võis kreeditor loovutada nõude teisele isikule, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Nimetatud sättest ei tulenenud nõude loovutamisele täiendavaid tingimusi. Alates 01.07.2002 kehtiva VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamist piiravaid asjaolusid VÕS § 166 tähenduses ei esinenud. Antud juhul oli tegemist jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summaga (rahalise nõudega), mille loovutamiseks ei teinud seadus takistusi. Asjaolu, et nõude loovutamise ajaks, s.o 11.02.2002, oli alustatud võlausaldaja avalduse alusel täitemenetlust, ei võimalda järeldada lepingu (ega ka järgmise, s.o 31.03.2003 sõlmitud, nõude loovutamise lepingu) kehtetust. Nõude loovutamine täitemenetluse kestel ei ole vastuolus ei seaduse ega heade kommetega: võlgnikul on võimalik uuele võlausaldajale esitada samad vastuväited, mis võlausaldaja õiguseellasele. Hagiavalduses esiletoodud väited (oletused nõude loovutaja ja nõude omandaja esindajate võimalike omavaheliste seoste kohta) ei võimalda teha järeldust hageja õiguste rikkumise kohta. Kehtinud pankrotiseadus ei keelanud pankrotis oleval äriühingul nõuet loovutada. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega sundtäitmisel oleva nõude loovutamise kohta, mille kohaselt muutuks nõude loovutamise lubatavuse korral TSM § 35 lg 1 p 21 sisutuks. Nimetatud säte reguleerib menetlust sissenõudja lõppemisel. Täitemenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust sissenõudja lõpu korral, kui nõudeõigus ei ole õigusjärglasele üle läinud. 11.02.2002 sõlmitud lepingust tulenevalt oli sissenõudja eriõigusjärglaseks Finantskonsultant OÜ. Antud juhul ei läinud

juriidilise isiku õigused ja kohustused üle tema õigusjärglasele pärast isiku lõppemist, vaid oluliselt varem. Makarovi Telekommunikatsioonide AS sõlmis nõude loovutamise lepingu Finantskonsultant OÜ-ga 11.02.2002. Makarovi Telekommunikatsioonide AS kustutati äriregistrist 20.11.2002. Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi väited, nagu ringleksid nõuded sel juhul täitemenetluses igavesti, kuigi täitemenetluse algatanud sissenõudja on aastaid tagasi lõppenud. Sissenõudja isiku muutumine täitemenetluse kestel ei ole vastuolus ka täitemenetluse olemusega. Kuna hageja tugines hagiavalduses 31.03.2003 sõlmitud nõude loovutamise lepingu tühisuse osas eeldusele, et 11.02.2002 leping on tühine, mistõttu ei olnud võimalik nõuet edasi loovutada, siis märkis kohus õigesti, et hageja ei ole 31.03.2003 lepingu osas eraldi põhjendanud selle seadusevastasust. Eeltoodud põhjendustel ei ole õige kaebuse väide, et täitemenetluses olevat nõuet saab täita ainult täitmisavalduse esitanud ja võlgnikule kättetoimetatud täitekutses märgitud sissenõudjale. Seaduse ei keela sissenõudja asendamist teise isikuga (eriõigusjärglasega). Seetõttu ei ole asjakohased ka apellandi väited selle kohta, nagu ei oleks temale kui võlgnikule täitekutset kunagi kätte toimetatud ning et temal lasub täitmise kohustus vaid esialgse sissenõudja suhtes. Pealgi ei oma täitemenetluse läbiviimisel toimunud rikkumiste kohta esitatud väited nõude loovutamise tehingute kehtivuse osas tähendust.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.