2-06-11394
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2007.a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-11394
Tsiviilasi
OÜ I. hagi OÜ E. vastu 8 407,50 krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ I. esindaja juhatuse liige E.K. Kostja OÜ E. (registrikood: 10559375, Siili 14, 13413 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja Ardi Rebane ( elukoht Tallinn).
esindajad
Rahuldada OÜ I. hagi OÜ E. vastu 8 407,50 krooni väljamõistmiseks. Mõista OÜ-lt E. välja 8 407 krooni (kaheksa tuhat nelisada seitse krooni) ja 50 (viiskümmend) senti OÜ I. kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ E. kanda. Tulenevalt TsMS § 169 lg 1 jätta menetluskulud summas 320 krooni hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 18. augustil 2003.a infolevitamise lepingu nr 011808/1, mis oli 2002. a infolevitamise lepingu pikendus. Lepingu sõlmimiseks suunas OÜ E. tolleaegne rektori abi J.H. hageja müügikonsultandi kostja tolleaegse turundus- ja kommunikatsiooninõuniku T.M. poole. Leping kooskõlastati ja allkirjastati hagejaga esindaja ja T.M. poolt. Hageja on lepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud. Seevastu kostja on rikkunud temale lepingust tulenevaid kohustusi, jättes hageja poolt osutatud teenuse eest tasumata 5 605 krooni. Hageja on kostjale korduvalt meelde tuletanud tema lepingulisi kohustusi. Pooled määrasid lepingus kindlaks 50% leppetrahvi juhuks, kui kostja on teenuse eest tasumise tähtaega ületanud ühe kuu. Kuna kostja jättis teenuse eest tasumata, siis tulenevalt pooltevahelisest infolevitamise lepingust on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 2 802,50 krooni. OÜ E. kommunikatsioonijuht ja rektori abi J.H. lubas korduvalt hagejale, et arved makstakse ära. Pärast lepinguperioodi lõppemist teatas J.H. , et Tambet M puudusid volitused lepingu sõlmimiseks. J.H. teatas, et OÜ E. on nõus tasuma poole kostja poolt esitatud teenuse arvest. Kostja ei nõustunud sellega. Hageja leiab, et kostja on terve aasta vältel teadlikult ja pahatahtlikult kasutanud hageja pakutud teenust. Hageja vastusest kostja vastusele (tl 31-32) nähtub, et T.M. väitis telefonivestluses hagejale, et selliste lepingute sõlmimine kuulus otseselt tema tööülesannete hulka. Samuti ei nähtu T.M. ametijuhendist, et ta vajas selle töö tegemiseks eraldi volitusi. Hagejale ei olnud kolme aasta jooksul võimalust vestelda rektor E.G. iga ja hageja kontakteerus nende isikutega, kelle poole suunas rektori abi J.H. . Hageja väljastas kostjale arve 01. septembril 2003, millele kostja ei reageerinud. 06. novembril 2003 edastati kostjale uus arve koos lepingu koopiaga, 13. veebruaril 2004. a faksiti hageja poolt J.H. leping, misjärel lubati arve tasuda. Hageja palub kohtul kostjalt OÜ I. kasuks välja mõista kostjale osutatud teenuse eest 5 605 krooni, leppetrahvi 2 802,50 krooni, riigilõivu 750 krooni, registriandmete väljatrüki eest 25 krooni, hagiavalduse koostamisele kulutatud 800 krooni. Kokku palub hageja kohtul kostjalt OÜ I. kasuks välja mõista 9 982,50 krooni
Kostja ei tunnista hagi põhjusel, et infolevitamise lepingu sõlminud tollasel E. rektori turundus- ja kommunikatsiooninõunik T.M. puudusid volitused lepingute sõlmimiseks. Hageja ja T.M. vahelises lepingus oli OÜ E. esindajana märgitud E.G. , kuid lepingule kirjutas alla T.M.. Kostja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1, mille kohaselt on esindusõiguseta isiku poolt sõlmitud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja kasutas teadlikult ja pahatahtlikult hageja pakutud teenust, sest hageja ei olnud teadlik T.M. poolt sõlmitud lepingu olemasolust. OÜ E. töötajate antud lubadusi ei saa käsitleda tehingu heakskiitmisena, sest need isikud ei olnud õigustatud lepingut heaks kiitma. Kostja leiab, et lepingu heakskiitmine saab toimuda üksnes juhatuse liikme poolt ning TsÜS § 129 lg 6 kohaselt oleks heakskiit pidanud olema kirjalik. Kostja on seisukohal (tl 37-38), et hageja oleks pidanud ilmse vasturääkivuse korral, lepingus märgitud E esindaja E. G asemel kirjutas alla T.M. , nõudma T.M. lt volikirja esitamist. Kostja ei olnud lepingu sõlmimisest teadlik kuna T.M. ei olnud lepingu sõlmimisest OÜ E. juhatust teavitanud.
Hageja esindaja, E.K., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja ja kostja vaheline leping on kehtiv. Hageja esindaja võttis lepingu sõlmimise asjus ühendust J.H. iga, kes suunas hageja esindaja selles küsimuses T.M. poole. Pärast lepingu sõlmimist hageja korduvalt tuletas meelde, et arve on maksmata. Kostja lubas arve maksmist, kuid ei teinud seda. Pärast seda, kui hageja oli oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud ja lepinguperiood oli lõppenud, teatas J.H. , et leping on tühine, sest T.M. puudusid volitused. Hageja märkas küll, et lepingus oli kostja esindajana märgitud teine isik, mis oli ilmselt tingitud asjaolust, et T.M. võttis andmed eelmisel aastal sõlmitud lepingust. Kostja esindaja, Ardi Rebane, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et sõlmitud leping on tühine, sest T.M. puudusid volitused lepingute sõlmimiseks. Kuna lepingus oli kostja esindajana märgitud E.G. , kuid lepingule kirjutas alla T.M. , siis oleks hageja pidanud volitusi kontrollima. Kuna leping oli tühine, siis oleks hageja pidanud taotlema lepingu heakskiitmist, kuid ei teinud seda. Kostja leiab, et hagiavalduse koostamise kulu summas 800 krooni ei ole tõendatud ja palub selle välistada.
Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 18. augustil 2003. a sõlmisid OÜ I. esindaja Margit Herbst ja OÜ E. töötaja (turundus- ja kommunikatsiooninõunik) T.M. infolevitamise lepingu. Selles lepingus oli kostja esindajaks märgitud E.G. , kuid lepingu allkirjastas T.M. (tl 6). Kostja leiab, et kuna T.M. puudusid volitused lepingu sõlmimiseks, siis on tegemist tühise lepinguga ja viitab sealjuures TsÜS § 129 lg 1 (tl 21). Selle sätte kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 129 lg 1 kohaldamise eelduseks on esindusõiguse puudumine. Kohus leiab, et käesolevas asjas seda sätet kohaldada ei saa, sest TsÜS § 129 lg 1 eeldab esindusõiguse puudumist. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. T.M. oli OÜ E. töötaja (tl 24). T.M. tegutses kostja nimel, millest annab kinnitust asjaolu, et lepingus oli lepingu poolteks märgitud OÜ I. ja OÜ E. (tl 6). Infolevitamise lepingu kohaselt oli hageja kohustatud OÜ E puudutavaid andmeid levitama. Seega oli leping seotud kostja majandus- või kutsetegevusega. Kuna TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, siis antud juhul peab kostja tõendama, et T.M. ei sõlminud lepingut kostja nimel. Kostja viitab siinkohal asjaolule, et kuna lepingus oli kostja esindajaks märgitud E.G. , kuid lepingu allkirjastas T.M. , siis oleks hageja pidanud kontrollima T.M. volitusi. Kuna OÜ E. rektori abi J.H. suunas hageja esindaja lepingu sõlmimise küsimuses T.M. poole, siis tulenevalt hea usus põhimõttest (TsÜS § 138) ei olnud hagejal alust volituste puudumises kahelda. TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. J.H. oli tollane OÜ E. töötaja, kes suunas hageja
esindaja lepingu sõlmimiseks T.M. poole, mille tulemusena sõlmiti infolevitamise leping. Seega oli J.H. i käitumine põhjuseks, et leping allkirjastati T.M. poolt. Järelikult TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab J.H. i käitumise eest OÜ E. Kostja väidab, et ta ei olnud teadlik T.M. poolt sõlmitud lepingu olemasolust (tl 35). Kohus ei nõustu kostjaga selles, sest hageja võttis kostjaga ühendust nii telefoni, posti ja faks teel (tl 11-15). J.H. lubas korduvalt hagejale, et arved makstakse ära. Tulenevalt TsÜS § 133 lg 1, kui isik kasutab teist isikut oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik. Järelikult loetakse, et kostjale olid teada asjaolud, mida teadsid kostja töötajad. Tulenevalt hea usu põhimõttest oleks kostja pidanud hagejale lepingu tühisusest varem teatama. Kostja leiab, et tema töötajate antud lubadusi ei saa käsitleda tehingu heakskiitmisena, sest üksnes juhatuse liikmed on õigustatud lepingut heaks kiitma ning TsÜS § 129 lg 6 kohaselt oleks heakskiit pidanud olema kirjalik (tl 36). Kohus ei nõustu kostja sellise väitega, sest tehtud tehingu saab lisaks esindatavale heaks kiita ka esindusõigusega esindaja. Seega saab OÜ juhatuse liige anda volituse teisele isikule tehingu heakskiitmiseks (TsÜS § 119 lg 2). Ekslik on kostja seisukoht, et heakskiit peab olema kirjalik. Tulenevalt TsÜS § 118 lg 3, kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Kuna infolevitamise leping võib olla mis tahes vormis, siis võib seda olla ka volitus. Seega, tulenevalt TsÜS § 129 lg 6, võib heakskiit olla mis tahes vormis. Kuna TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse, et T.M. tegutses kostja nimel ja kostja ei ole vastupidist tõendanud, siis ei ole tegemist tühise tehinguga ja TsÜS § 129 lg 1 kohaldada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna T.M. tegutses kostja nimel, siis on hageja ja kostja vahel sõlmitud infolevitamise leping kehtiv. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale osutatud teenuse eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. Hageja ja kostja nägid lepingus ette ka leppetrahvi (tl 6), mistõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 159 lg 1 järgi lisaks kohustuse täitmisele ka leppetrahvi. Järelikult tuleb kostjal hagejale maksta osutatud teenuse eest 5 605 krooni ja leppetrahvi 2 802,50 krooni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kuna hagiavalduse koostamise kulu summas 800 krooni ei ole hageja poolt tõendatud, siis jätab kohus selle hageja kanda. TsMS § 169 lg 1 kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja
arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud pool kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja haigestumise tõttu lükkas kohus 5. märtsil 2007. a kell 14.00 toimunud kohtuistungil asja arutamise edasi. Hageja teavitas haigestumisest kohtuistungi toimumise päeval, mistõttu kostjat ei olnud võimalik õigeaegselt teavitada. Seega jäävad menetluse venimisest tingitud menetluskulud summas 320 krooni hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.