Tsiviilasi nr 2-07-11240
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-11240
Tsiviilasi
AS EMT hagi Kxxxx Mxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn) Hageja esindaja: Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 Tallinn 10151) Kostja: Kxxxx Mxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kostja esindaja: Põltsamaa Linnavalitsus (registrikood 75003045, asukoht Lossi 9 Põltsamaa 48104)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
29.05.2007.a.
Kohaldada hageja nõudele aegumist. Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud AS-i EMT kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
AS EMT esitas 26.03.2007 hagiavalduse Kxxxx Mxxx vastu 6481,25 krooni võlgnevuse ja 6480,25 krooni viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.11.1999.a. 1(3)
liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 1901190, 9912748131, 9911631007, kokku summas 6825 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja sellest tasunud kokku 150 krooni. Ülejäänud summa on tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2530 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 81 997,30 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning lähtudes kohtupraktikast, nõuab hageja viivise tasumist summas 6480,25 krooni. Hageja tugineb nõudes võlaõigusseaduse §§-ele 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113 lg 1. hageja palub esitada kohtul menetluskulude jaotus, märkides, et hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni ja õigusabikulud 2600,08 krooni. Kohus võttis hagiavalduse 28.03.2007 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat vastavalt TsMS § 393 hagile vastama. Võisiku Hooldekodu saatis 20.04.2007 kohtule teatise, milles avaldab, et kostja Kxxxx Mxxx viibib Võisiku Hooldekodus ööpäevaringse hooldamise teenusel ja oma praeguse tervisliku seisukorra tõttu ei ole ta võimeline esitatud nõuet mõistma ega kohtule kirjalikku seisukohta avaldama. 08.05.2007 saatis hagile vastuse Kxxxx Mxxxx nimel eestkosteasutus – Põltsamaa Linnavalitsus. Vastuse põhjal on Kxxxx Mxxxx70 % töövõime kaotusega ja raske puudega isik, kes on pideva hooldusvajadusega ja viibib Võisiku Hooldekodus ööpäevaringse hooldamise teenusel. Linnavalitsuse väitel ei suuda kxxxx Mxxx tervisliku seisundi tõttu vastutada 1999. aastal AS-iga EMT sõlmitud lepingute täitmise eest. Samuti pole kostja võimeline esitama asjakohast seisukohta ega mõistma tema poolt esitatavate seisukohavõtmistega kaasneda võivaid õiguslikke tagajärgi. Põltsamaa Linnavalitsus palub eestkosteasutusena juhindudes TsÜS §-st 146 lg 1, lõpetada asja menetlus seoses nõude aegumisega. Kohus pidas asja arutamiseks 29.05.2007 kohtuistungi. Kohtuistungil osales kostja Kxxxx Mxxxx Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Esindaja oli varem esitanud kohtule taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja kohalolekuta. Kohtuistungil seletas Kxxxx Mxxxx et tema pole võlaga tegelenud. Kostja esitas kohtule tõendina oma 27.08.00 avalduse AS-ile EMT, milles ta teatab, et 08.11.99.a. murti sisse tema autosse ja varastati telefon. Kostja sulges oma telefoni operaatori kaudu, hiljem sai teada, et varas on numbri uuesti avanud. Kostja sai olla AS-i EMT klient vaid 4 päeva.
Esitatud materjalidest nähtub, et kostja Kxxxx Mxxxxon piiratud teovõimega. Tema eestkostja ülesannete täitjaks on Põltsamaa Linnavalitsus. PkS §98 lg 1 alusel on Põltsamaa Linnavalitsus Kxxxx Mxxxx seaduslik esindaja, kellel on TsMS § 217 lg 5 kohaselt menetlusosalise õigused ja kohustused. Põltsamaa Linnavalitsus taotles asja menetluse lõpetamist TsÜS § 146 lg 1 alusel. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kostja esindaja – eestkosteasutus Põltsamaa Linnavalitsuse kirjaliku vastuse ja kuulanud ära suuliselt kostja leiab, et asjas tuleb teha vaheotsus, lahendamaks kostja esindaja poolt esitatud aegumise kohaldamise taotlus.
2(3)
TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Lähtudes kostja esindaja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget 3. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on esitanud kostjale võlgnevuse tasumiseks arved nr 9911631007 (tl.11), nr 9912748131 (tl.12) ja nr 1901190 (tl.13), vastavalt 30.11.1999, 31.12.1999 ja 31.01.2000. Seega TsÜS § 147 lg 3 alusel algas aegumistähtaja kulgemine 01.01.2001.a. ja lõppes TsÜS § 147 lg 1 arvestades 01.01.2004.a. Hageja nõue on aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumise kohaldamine on põhjendatud. Kohus kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.