Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-11967 arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2561 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 21 461,18 (kuus tuhat nelisada viis krooni ja viiskümmend kaks senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 1 675,02 krooni = 8,38 krooni/päevas, 8,38 krooni x 2561 päeva = 21 461,18 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1 674,02 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli krooni ja kaks senti) krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse ( VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. Tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil VVVVVVVVVVVVVV. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4. alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt TsK §§ 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lg-le 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 3 349,04 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend üheksa krooni ja neli senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 1 675,02 (üks tuhat kuussada seitsekümmend viis krooni ja kaks senti) krooni ning viivis 1 674,02 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli krooni ja kaks senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikuludele lisandub käibemaks 18%. Eelnevast lähtudes on õigusabikulud käibemaksuga 671,82 krooni, millest õigusabikulu käibemaksuta moodustab 569,34 krooni ja käibemaks 18% moodustab 102,48 krooni.Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 6). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus

2-07-11967 asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Lindorff Eesti AS on kontolt nr: 17000030487 tasunud 01.03.2007 riigilõivu summas 250 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks EMT VS S A. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS §-st 11, TsK §§-st 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1,2 ja 231 lg 1 ning TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1 ja 2 p 1, 5, 33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 1 675,02 (üks tuhat kuussada seitsekümmend viis krooni ja kaks senti) krooni, viivised summas 1 674,02 (üks tuhat kuussada seitsekümmend neli krooni ja kaks senti) krooni, kokku 3 349,04 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend üheksa krooni ja neli senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja õigusabikulud 671,82 (kuussada seitsekümmend üks krooni ja kaheksakümmend kaks senti) krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab oma kirjalikus vastuses hagi osaliselt, väites, et ei oska mobiiltelefoni õieti kasutada ning, et hageja oleks võinud maksete mittelaekumisel lepingu lõpetada või kinni panna. Samas vastuses soovib kostja asja lahendamist kompromissiga, et ta saaks võlga maksta graafiku alusel. Samuti võtab kostja sama vastuse punktis 7 hageja nõude täielikult õigeks /t.l. 28/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 15.05.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 11.06.2007 /t.l. 29/. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 29.10.1999 sõlmisid nad liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma /t.l. 6, 11-18/. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved: nr 9910559169 (31.10.1999) summas 112.70 kr, nr 9911664013 (30.11.1999) summas 1661.30 kr ja nr 9912786492 (31.12.1999) summas 20.60 kr, arved kokku summas 1 794.60 krooni /t.l. 8-10/, mis kostja poolt on jäänud maksmata. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtuvälises menetluses saatnud kostjale 17.01.2000 ka võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse summas 1695.60 krooni tasumiseks hiljemalt 07.02.2000 /t.l. 7/. Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku vaid 99 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlg hageja arvestuse kohaselt 1675.02 krooni, mis on käesoleva hetkeni kostja poolt tasumata. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2561 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 21 461,18 (kuus tuhat nelisada viis krooni ja viiskümmend kaks senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,5%/päevas x 1 675,02 krooni = 8,38 krooni/päevas, 8,38 krooni x 2561 päeva = 21 461,18 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut palub hageja välja mõista kostjalt viivise põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1674.02 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-07-11967 Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse ( VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. Tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 4.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Kostja ei ole hageja esitatud arvete kättesaamist eitanud. Vastavalt TsK §-de 190 lg 1 ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 lgle 1 kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 3349.04 krooni, millest põhinõue moodustab 1 675.02 krooni ning viivis 1 674.02 krooni. Kostja on sisuliselt nõus võlga tasuma. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 kr ja õigusabikulud 671.82 krooni. Kostja leiab, et need kulud tuleks tasuda poolel kes asja kohtusse andis, kuna ca 8 aasta jooksul ei ole keegi temalt võlga nõudnud. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtuniK

2-1-291/05

5(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.