Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2007. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-5434
Tsiviilasi
Meevo Ruusi ja Lea Kroonmanni hagi OÜ Onix Invest vastu 8478, 75 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Meevo Ruusi ja Lea Kroonmanni apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Meevo Ruus (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv. Taivo Ruus Apellant Lea Kroonmann (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv. Taivo Ruus Vastustaja OÜ Onix Invest (registrikood 10744612, asukoht Ahtri 6 A, Tallinn), seaduslik esindaja Kalmer Kriisa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. detsembri 2006. a. otsus Meevo Ruusi ja Lea Kroonmanni hagis OÜ Onix Invest vastu 8478,75 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Onix Invest solidaarselt Meevo Ruusi ja Lea Kroonmanni kasuks 8478, 75 krooni (kaheksa tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa krooni ja 75 senti).
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
14.märtsil 2006. a. esitasid Meevo Ruus ja Lea Kroonmann Harju Maakohtusse hagi OÜ Onix Invest vastu 8478, 75 krooni saamiseks. Hagejad sõlmisid kostjaga 24. mail 2005. a. müügilepingu, mille kohaselt kostja kohustus püstitama aadressil Kase 68 hoone 1 ning võõrandama hagejatele püstitatud hoone viiendal korrusel asuva korteri 77 korteriomandina. Lepingu p. 2. 2. 2 kohaselt kohustus kostja teostama hoones 1 ehitustööd vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ning lepingu esemes siseplaneeringu, siselahendi ja siseviimistlustööd vastavalt lepingu lisale nr. 3 hiljemalt 1. detsembriks 2005. a. Lepingu p. 2. 2. 4 kohaselt kohustus müüja tasuma punktis
2.2. 2 nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel ostjale leppetrahvi 0, 025% lepingu eseme ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei teostanud lepingu punktis 2. 2. 2 märgitud töid tähtaegselt, s. o.
1.detsembriks 2005. a. ega teatanud hagejatele tööde teostamise viibimisest. Kostja saatis hagejatele 15. detsembri 2005. a. lihtkirjaga allkirjastamata teate, milles avaldas, et korter aadressil x on valmis. Hagejad leppisid telefoni teel kostja esindajatega kokku korteri ülevaatuses 21. detsembril 2005. a., kuid kokkulepitud ajal kostja esindaja kohale ei ilmunud. Hagejad vaatasid korteri ise üle ning tuvastasid, et vastupidiselt kostja kinnitusele ei olnud see valmis. Juhindudes lepingu punktis 10. 5 sätestatust saatsid hagejad kostjale ilmnenud puuduste kohta 21. detsembril 2005. a. tähitud kirjaga teate, milles märkisid, et ülevaatusel selgusid muuhulgas järgmised puudused: garderoob viimistlemata, elutoa ja köögi viimistlus lõpetamata, radiaatoritel puudusid termostaadid, rõdul viimistlus lõpetamata, osa pistikupesi paigaldamata jne. Puuduste loetelu ei ole lõplik. Lisaks kirjaliku pretensiooni esitamisele helistas Lea Kroonmann kostjale, nõudes selgitust, miks hagejaid ei teavitatud tööde teostamisega viivitamisest, ning teatades, et lepingu rikkumise tõttu on kostja kohustatud maksma leppetrahvi. Leppetrahvi tasumise kohustust kostja möönis, kuid viivitusest mitteteatamise kohta mõislikku selgitust ei osanud anda. Kirjalikult esitatud pretensioonile kostja vastu ei vaielnud. Seega aktsepteeris kostja asjaolu, et sattus tööde teostamisega viivitusse alates 1. detsembrist 2005. a. ning et ta on kohustatud tasuma hagejatele leppetrahvi. Pooled sõlmisid asjaõiguslepingu võlaõigusliku lepingu eseme omandi üleandmiseks
4.jaanuaril 2006. a. Seega aktsepteerisid mõlemad pooled lepingu punktis 8. 1. 2 sätestatud tingimust, et lepingu ese on valmis ning kostja viivitusperiood lõppes samal päeval. Lea Kroonmann pöördus OÜ Onix Invest raamatupidamisse, kus kirjutas avalduse tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi tasumiseks ning kus talle jätkuvalt kinnitati, et hagejatel on õigus viivist saada ning need makstakse koheselt välja. Avaldus asub kostja raamatupidamises. Kostja seaduslik esindaja teatas 12. jaanuari 2006. a. kirjaga vastuseks viivisenõudele, et OÜ Onix Invest ei ole kohustatud maksma viivist, kuna kostja olevat teavitanud hagejaid lihtkirjalikult korteri mittetähtaegsest valmimisest vastavalt võlaõigusliku lepingu punktile 2. 10, kuna 14. detsembril 2005.a. teatati hagejatele korteri valmimisest ning kuna 21. detsembril 2005. a. fikseerisid hagejad x puudused ilma kostja esindajata. Hagejad ei nõustu kostja keeldumise põhjustega. Kostja ei teatanud hagejatele korteri mittetähtaegsest valmimisest ei võlaõigusliku lepingu punktis 10. 5 märgitud viisil tähitud kirjaga ega ka lihtkirjaga. Hoolimata kostja teatest korteri valmimise kohta ei olnud korter valmis kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni. Korteris fikseeritud puudused esinesid seal sõltumata kostja esindajate puudumisest objekti ülevaatusel. Kokkulepitud ajal puudusid kostja esindajad objekti ülevaatuselt hagejatele teadmata põhjustel. Lepingu eseme ostuhinnaks oli võlaõigusliku lepingu punkti 4. 1 kohaselt 969.000 krooni. Seega moodustab tasumisele kuuluva leppetrahvi summa päevas 969.000 x 0, 025% = 242, 25 krooni. Kostja oli viivituses terve 2005. a. detsembri ning 4 päeva 2006. a. jaanuaris. Seega on viivituses oldud perioodi pikkus 35 päeva ning selle aja eest kuulub tasumisele leppetrahv summas 35 x 242, 25 = 8478,75 krooni. Kostja vastuväited
Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja saatis 14. novembril 2005. a. hagejale kirja, kus teatas, et korteriomandid ei valmi lepingu punktis 2. 2. 2 märgitud tähtajaks. Vastavalt võlaõigusliku lepingu punktile 2. 10 on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0, 025% tasutud ostuhinnast iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest. Juhul, kui müüja teavitab ostjat tööde tähtajaks mitteteostamisest 15. novembril 2005. a., rakendub käesolevas punktis nimetatud leppetrahvi arvestamise ja tasumise nõue alates 15. detsembrist 2005. a., kui pooled ei lepi kokku teisiti.
15.detsembril 2005. a. saatis kostja hagejale tähitud kirja, kus teavitas hagejat korteri valmimisest ja palus kokku leppida aeg valminud korteri ülevaatuseks. Hageja teostas x asuvas korteris ülevaatuse kostja esindaja juuresolekuta ja temaga aega kokku leppimata. Hageja poolt 21. detsembril 2005. a. saadetud tähtkirjas olevatel puudustel puudub kostja esindaja allkiri. Kostja ei nõustu hageja väitega, et korter ei olnud valmis. Asjaõigusleping sõlmiti 4. jaanuaril 2006. a. Hageja ei ole kandnud rahalist kahju, kuna otsene valdus antakse vastavalt lepingu punktile 6. 1 üle pärast asjaõiguslepingu sõlmimist ning hageja hakkab maksma kommunaalteenuste eest alates otsese valduse üleandmisest. Korteri üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 6. jaanuaril 2006. a. Korteri üleandmine ostjale toimus lepingu punkti 6. 1 kohaselt 7 päeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kostja ei nõustu ka hageja arvestusega, hageja poolt toodud kuupäevadega arvestusmeetod on vale. Esimese astme kohtu otsus
8.detsembri 2006. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Hagejate menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Poolte vahel 24. mail 2005. a. sõlmitud leping, millega müüja kohustus püstitama x asuvale kinnistule hoone 1. Kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusena tekkivate korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu sätetest nähtub järgmist. Lepingu p. 2. 2. 2 kohaselt kohustus kostja teostama hoones 1 ehitustööd vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile ning lepingu esemes siseplaneeringu, siselahendi ja siseviimistlustööd vastavalt lepingu lisas nr. 3 toodule hiljemalt 1. detsembriks 2005. a. Lepingu p. 2. 2. 4 kohaselt kohustus müüja tasuma muuhulgas punktis 2. 2. 2 nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel ostjale leppetrahvi 0, 025% lepingu eseme ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Sama kokkulepet tööde teostamisega viivitamisel leppetrahvi tasumise kohta kordas ka lepingu p. 2. 10, kuid selle punkti kohaselt juhul, kui müüja teavitab ostjat tähtajaks tööde mitteteostamisest 15. novembriks 2005. a., rakendub leppetrahvi arvestamise ja tasumise nõue alates 15. detsembrist 2005.a., kui pooled ei lepi kokku teisiti.
14.novembril 2005. a. on kostja poolt teatatud hagejatele, et vastavalt 24. mail 2005. a. sõlmitud kinnistu korteriomanditeks jagamise tulemusena tekkivate korteriomandite võlaõigusliku lepingu punktile 2. 10 teavitab Onix Invest OÜ, et lepingu punktis 1. 1. 1 ja
1.1. 2 (lepingu ese) nimetatud korteriomandid ei valmi lepingu punktis 2. 2. 2 nimetatud tähtajaks. Kostja teatisest Meevo Ruusile 15. detsembrist 2005. a. nähtuvalt on kostja hagejale teatanud, et korter aadressil Kase 68 on valmis ja on palutud ühendust võtta oma projektijuhiga hiljemalt 23.detsembriks 2005. a. Hageja Meevo Ruus on teatanud kostjale, et korteri ülevaatusel 21. detsembril 2005. a. selgus, et korter ei ole valmis. 12. jaanuaril 2006. a. on kostja teavitanud hagejaid, et vastavalt lepingu punktile 2. 10 teatas kostja hagejale lihtkirjalikult korteri mittetähtaegsest valmimisest ja et ostja pretensiooni ei saa arvestada, kuna puudused on fikseeritud müüja esindaja osavõtuta. Seega ei saa lugeda õigeks hagejate väidet, et kostja sellest asjaolust hagejatele ei teatanud. Põhjendatud on kostja vastuväited, et hageja teostas korteri ülevaatuse kostja esindaja juuresolekuta ja kostja temaga aega kokku leppimata. Koostatud dokumendil puudub kostja allkiri.
15.detsembril 2005. a. on kostja saatnud hagejale Meevo Ruusile kirja, milles teavitas hagejat korteri valmimisest ja palus kokku leppida aeg valminud korteri
ülevaatuseks. Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjat sellest teavitanud ja hageja M. Ruus on vaadanud korteri üle ilma kostja esindaja osavõtuta. Rakendamisele ei kuulu pooltevahelise lepingu punkt 2. 10, mis sätestas, et juhul, kui müüja teavitab ostjat tähtajaks tööde mitteteostamisest 15. novembril 2005. a., siis rakendub leppetrahvi arvestamise nõue alates 15. detsembrist 2005. a. Samal kuupäeval on kostja teatanud hagejale korteri valmimisest. Seega ei ole kostja pooltevahelist lepingut rikkunud. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses paluvad hagejad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Otsus on rajatud kostja paljasõnalistele ja tõendamata väidetele 14. novembri 2005. a. lihtkirjaliku teate esitamise ning müügiobjekti valmimise kohta 15. detsembril 2005. a. Kohus on ilmselt leidnud, et kohtutoimikusse esitatud 14. novembri 2005. a. dateeringuga teate olemasolu iseenesest tõendab selle kirja esitamise fakti adressaadile dateeringus märgitud kuupäeval. Ostjaid ei ole ehitustööde viibimisest teavitatud ja nimetatud kiri edastati neile alles 12. jaanuaril 2006. a. Kohus jättis tähelepanuta müüjale tähitud kirjaga esitatud pretensiooni puuduste kohta korteris, põhjendades seda müüja allkirja puudumisega pretensioonil. Kohus ei ole põhjendanud, miks oleks pretensioonil olema müüja allkiri ja miks ei võinud ostja korterit üle vaadata üksi. Müüja ei vaielnud esitatud pretensioonile vastu. Kohus jättis andmata hinnangu asjaolule, et müügiobjekt oli 21. detsembril 2005. a. puudustega. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hagejate väitega, et müüja ei ilmunud kokkulepitud ajal korterit üle andma. Hagejad ei pidanud lepingu täitmise käigus eeldama, et müüja valetab, ning leppima korteri ülevaatamises kokku tähitud kirjadega. See ei oleks tsiviilkäibes tavaline, samuti ei oleks seda ajanappusel võimalik teha. Korteri ülevaatamisest ja asjaõigusliku lepingu sõlmimisest ostjaga pidi olema huvitatud eelkõige müüja ise, sest ainult mõlemapoolse allkirjastatud akti alusel oleks viimane saanud väita korteri puudusteta valmimist. Mõistetamatu on tõendamiskoormuse asetamine hagejatele ja 21. detsembri 2005. a. kirja sisu tähelepanuta jätmine. Apellandid käitusid heas usus ja müüja 15. detsembri 2005. a. kirjale vastavalt, võtsid müüja esindajatega ühendust ning vaatasid korteri üle enne müüja kirjas märgitud kuupäeva 23. detsembrit 2005. a. Seda kinnitab pretensiooni esitamise fakt 21. detsembril. Et müüja kirja sisu ei vaidlustanud, tõendab seda, et korter ei olnud ka tegelikult selleks ajaks valmis. Korteri valmimise kohta 15. detsembril 2005 ega hiljem ei ole müüja ise esitanud ühtegi tõendit. Hagiavalduses esitatud leppetrahvi arvestus on õige. Kuna ostuhind on tasutud, on õige arvestada leppetrahvi nimelt 969.000 kroonist. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Muuhulgas on ebaõige apellantide leppetrahvi arvestus. Selle aluseks tuli võtta lepingu punkti
2.10 kohaselt võlaõigusliku lepingu allkirjastamise hetkeks tasutud ostuhind, seega 193.800 krooni. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada, hagi tuleb rahuldada. Poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vaidlust ei ole selle üle, et 24. mail 2005. a. sõlmisid pooled notariaalse lepingu, millega kostja kohustus ehitama hoone ning võõrandama hagejatele ehitatavas hoones asuva korteri korteriomandina. Lepingu punktis 2. 2. 2 leppisid pooled kokku, et nii hoone ehitustööd kui ka tööd hagejate korteris tuleb lõpetada hiljemalt 1. detsembril 2005. a. Korteri valmimiseks lugesid pooled lepingu kohaselt selle vastamist lepingu lisadeks nr. 3 (siseviimistluse baastase) ja 4 (korteri plaan) olevatele plaanidele (lepingu punkt 2. 8). Lepingu punktis 2. 2. 4 kohustus müüja (kostja) tasuma ostjale ükskõik millise selles
alapunktis nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel leppetrahvi 0, 025% lepingu eseme ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 2. 10 nägid pooled ette, et lepingus kokkulepitud tähtajaks tööde mitteteostamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0, 025% tasutud ostuhinnast iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest. Juhul, kui müüja teavitab ostjat tähtajaks tööde mitteteostamisest 15. novembril 2005. a, rakendub selles punktis nimetatud leppetrahvi arvestamise ja tasumise nõue alates
15.detsembrist 2005. a., kui pooled ei lepi kokku teisiti. Lepingu punkti 10. 5 lauses 1 nägid pooled ette, et teadete edastamine lepingupoolte vahel toimub kirjalikult käsipostiga või tähitud kirjaga väljastusteatega lepingus toodud lepingupoolte aadressile ja sidevahenditele. (tl. 5 – 19). Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et lepingus ettenähtud tähtajal – 1. detsembriks 2005. a. – kostja lepingulisi töid ei lõpetanud. Pooled vaidlevad selle üle, kui kaua viivitus kestis, kas kostja sellest hagejaid teavitas ja kas hagejatel on alust nõuda kostjalt lepingu alusel leppetrahvi. Kolleegium leiab, et vaatamata asjaolule, et pooled on lepingut nimetanud müügilepinguks, tuleb sellele kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) töövõtulepingu kohta sätestatut. Nii ei kohaldata VÕS § 208 lg. 2 lause 2 kohaselt 11. peatükis („Müügileping“) sätestatut lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. Vaidlusaluses lepingus seisneb suurem osa kostja kohustusest ehitustööde tegemises. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg. 1 lause 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud, kuidas fikseeritakse lepinguobjekti valmimine lepingu punkti 2. 8 mõttes, kuigi selle tingimuse täitmata jätmise eest on ette nähtud leppetrahv. Kolleegium leiab, et ehitustöö puhul on töö töövõtja poolt üleandmine ja tellija poolt vastuvõtmine tavaline, seega oleks ka kostja pidanud hagejatele tehtud töö üle andma ja töö oleks lepingu punkti 2. 8 mõttes valmis, kui töö oleks tellija poolt vastu võetud või kui tellija oleks alusetult keeldunud tööd vastu võtmast. Pooled ei vaidle selle üle, et 15. detsembril 2005. a. saatis kostja hagejatele allkirjastamata lihtkirjaliku teate selle kohta, et korter on valmis. Nimetatud teade on esitatud ka kohtule (tl. 20) ja sellest nähtub, et korteri ülevaatamiseks on kostja palunud hagejatel võtta ühendust oma projektijuhiga hiljemalt 23. detsembriks. Teade ei olnud esitatud lepingu punktis 10. 5 ettenähtud korras, kuid hagejad kinnitavad selle kättesaamist. Hagejate väitel leppisid nad kostja esindajaga telefoni teel kokku, et vaatavad korteri üheskoos üle
21.detsembril, kuid kostja esindajad kohale ei ilmunud; küll ilmnes, et korter ei olnud valmis ja puuduste kohta esitasid hagejad kostjale pretensiooni. Kostja väidet tööde ülevaatamises kokkuleppimise kohta ei kinnitanud, väites omakorda, et hagejad kostja esindajaga ühendust ei võtnud, kuid 21. detsembri 2005. a. pretensiooni saamist kostja kinnitas. See tähitud kirjaga kostjale saadetud dokument on esitatud ka kohtule (tl. 21) ja sellest nähtuvad hagejate poolt avastatud puudused. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hagejad töö üle vaatasid, kuid jäi kohtuvaidluses oma selle väite juurde, et korter oli valmis ja hagejate väidetud puudusi ei esinenud. Hagejate pretensiooni kostja ei tunnistanud, tuginedes sellele, et pretensioonil puudub tema allkiri. Samas ei lükanud kostja ümber hagejate väidet, et nende pretensioonile kostja ei vastanud, samuti ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks tema poolt hagejatega pärast 21. detsembrit kirjavahetuse pidamine või hagejatele tööde vastuvõtmise pakkumine. Kolleegium leiab, et kostja allkirja puudumisest hagejate pretensioonil ei saa järeldada töös puuduste puudumist. Mingeid tõendeid, millest võiks järeldada, et tööd olid ka tegelikult 15. detsembriks lõpetatud, ei ole kostja esitanud. Ka ei ole usutav, et kostja oleks jätnud hagejate pretensioonile vastamata ega oleks pärast pretensiooni saamist hagejatele
tööde ülevaatamist pakkunud, kui tegelikult oleksid olnud kõik tööd lõpetatud, nagu kostja väidab. Kostja ei ole ka tuginenud asjaolule, nagu oleksid hagejad alusetult keeldunud valmis tööd vastu võtmast. 4. jaanuaril 2006. a. sõlmisid pooled asjaõiguslepingu ning hagejate kinnitusel olid lepingulised tööd selleks ajaks valminud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid järeldada tööde valmimist ja hagejatele üleandmist enne seda päeva. Kolleegium leiab, et niisugustel asjaoludel on tõendatud, et enne 4. jaanuari ei olnud tööd tellijate poolt vastu võetud ning hagejad ei olnud ka alusetult keeldunud töid vastu võtmast. Seega viivitas kostja oma lepingu punktis 2. 2. 2 kokkulepitud kohustuste täitmisega ajavahemikul 1. detsembrist 2005. a. kuni 4. jaanuarini 2006. a. ja kostjal on kohustus maksta hagejale lepingust tulenevalt leppetrahvi summas 8478, 75 krooni (ostuhind 969.000 x 0, 025% x 35 päeva). Kostja on väitnud, et teavitas hagejaid 14. novembri 2005. a. kirjaga sellest, et lepingu esemeks olevad korteriomandid ei valmi lepingus ettenähtud tähtajaks ja seega ei saa kooskõlas lepingu punktiga 2. 10 leppetrahvi arvestada ajavahemiku eest enne 15. detsembrit 2005. a. Hagejad lihtkirja kättesaamist eitavad ja kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et hagejatele on kiri saadetud. Lisaks kohustas lepingu punkt 10. 5 pooli edastama teateid kas käsipostiga või tähtkirjaga, sel viisil ei ole kostja teadet edastanud. Seega ei ole kostja oma väidet hagejatele tööde lõpetamise viibimise kohta teate edastamisest tõendanud ja leppetrahvi arvestamisel ei rakendu lepingu punkti 2. 10 lauses 2 märgitu. Kostja on hagejate leppetrahvi nõudele vastu väitnud ka seda, nagu tuleks leppetrahvi arvestada lepingu punktist 2. 10 tulenevalt hagejate poolt tasutud ostuhinnast, milleks tuleb lugeda ettemaksu summas 193.800 krooni, mitte lepingu eseme ostuhinnast, nagu see on märgitud lepingu punktis 2. 2. 4. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Lepingu punktides 2. 2. 4 ja
2.10 on teatud vastuolu osas, mis puudutab summat, millest lähtudes leppetrahvi arvestatakse. Samas on lepingus ostuhinna tasumine nähtud ette osade kaupa ja lepingu punktis 2. 10 ei ole konkretiseeritud, milliseks hetkeks tasutud ostuhinda leppetrahvi puhul arvestatakse. Vaidlust ei ole selle üle, et vähemalt asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks, mil kostja viivitus lõppes, olid hagejad ostuhinna täies ulatuses tasunud. Seega ei välista lepingu punkt 2. 10 vaidlusalusel juhul leppetrahvi arvestamist lepingu eseme hinnast lähtudes, mis oli ühtlasi ka tasutud ostuhind. Samas annab hagejatele ühemõtteliselt aluse nõuda leppetrahvi 0, 025% ulatuses lepingu eseme ostuhinnast lepingu punkt 2. 2. 4, mis selles märgitu kohaselt kohaldub lepingu ükskõik millise samas alapunktis – seega lepingu alapunktis 2. 2 – nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel. VÕS § 161 lg. 1 kohaselt võib kahjustatud pool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega ei ole asjakohane kostja vastuväide selle kohta, et hagejad ei ole viivitusest kandnud rahalist kahju. Apellatsioonkaebusele esitatud vastusele on kostja lisanud tõendid, mis tsiviilasja materjalide hulgas on juba olemas, seega tuleb need kostjale tagastada. Kuna otsus tehakse kostja kahjuks, kannab kostja vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 ka mõlema poole menetluskulud.
Margo Klaar
Urmas Reinola
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.