Võlaõigus › Alusetu rikastumine

tegevusetuse tagajärgi ei saa kostjale ette heita. Kostja ei käsutanud hageja pandiõigust. Kostja käsutas temale kuuluvat korteriomandit ja tegi seda õiguslikul alusel. Asjaolu, et hageja pandiõigus korteriomandi võõrandamise tulemusena seaduse alusel lõppes, ei tähendanud, et tegemist oli hageja pandiõiguse käsutamisega. Pandiõigus on asjaõigus ja vastavalt numerus clausus’e põhimõttele on asjaõigused seaduses ammendavalt sätestatud. Seaduses sätestatud asjaõiguse olemust muuta ja moonutada ei tohi. Pandiõigus on oma olemuselt realiseerimisõigus, s.t võlausaldaja saab õiguse pandiese oma nõude katteks realiseerida (müüa). Realiseerimisõigusena tähendab pandiõigus võimalust realiseerida pandiese, kuid see ei loo isiklikku kohustust pantijale ega anna võimalust pöörata sissenõuet tema muule varale. Pandiõiguse sisusse ei kuulu pandipidaja õigus nõuda pantijalt välja pandieseme müümise tulemusena saadud raha. Ainult juhul, kui pandipidaja on asunud oma pandiõigust realiseerima (nõudnud panditud vara müüki) ja kokkuleppel pantijaga toimub nö vabakäeline müük, saab pandipidaja nõuda pantijalt müügi tulemusena saadu endale väljaandmist. Eelnevale lisaks leidis kostja, et PärS § 126 tuleks tõlgendada selliselt, et pandiõigus tekib vaid siis, kui pandipidaja pärandit vastuvõtnud isikut pandiõiguse tekkimise eeldustest teavitab. Maakohtu otsus

Samuti jättis maakohus otsuse suures ulatuses põhjendamata ja ei käsitlenud enamikke kostja väiteid. Kohus ei tuvastanud otsuses VÕS § 1037 lg-s 1 sätestatud nõude eelduseid: missugust hageja õigust rikuti ning milles rikkumine seisnes ja kas kostja rikastus rikkumise tulemusena hageja arvelt. Kostja oli seisukohal, et praegusel juhul nimetatud eeldusi ka ei esinenud. PärS §-st 126 ei tulene pärijale kohustust anda võlausaldajale välja panditud eseme müügist saadud raha. Realiseerimisõigusena tähendab pandiõigus võimalust realiseerida pandiese, kuid see ei loo isiklikku kohustust pantijale ega anna võimalust pöörata sissenõuet tema muule varale. Hageja ei ole kunagi asunud realiseerima pandiõigust – ei ole nõudnud, et pärandvara müüdaks hageja nõuete katteks. Pandiõiguse realiseerimisena ei saa käsitleda hagi esitamist kostja vastu. Maakohus jättis analüüsimata kostja väite, et PärS §-st 126 tulenev pandiõigus on varjatud olemusega. PärS § 126 alusel tekkiv pandiõigus ei ole ilma pandipidaja poolse aktiivse tegevuseta pantijale „nähtav“. PärS § 126 alusel pandiõiguse tekkimiseks on kaks eeldust: pärandist loobujal on võlad ja neid võlgu ei ole võimalik pärandist loobuja vara arvelt täita. Nende eelduste olemasolu teab üksnes võlausaldaja. Pärandit vastu võttev isik ei saa kuidagi teada, kas pärandist loobujal on kohustusi ja kui neid kohustusi on, siis kas neid on võimalik täita pärandist loobuja vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja aktiivne roll oma pandiõiguse realiseerimisel määrava tähtsusega. Praegusel juhul ei teinud hageja midagi, et kostjat oma pandiõigusest teavitada. Olukorras, kus PärS § 126 ei sätesta pärandi vastuvõtnud isikule selget ja ühemõttelist pärandvara võõrandamise keeldu ja kus võõrandamise tulemusena saadud raha endale jätmiseks on õiguslik alus, ei saa pärandvara võõrandamist ning sellest tehingust saadud raha võlausaldajale väljaandmata jätmist lugeda võlausaldaja õiguste rikkumiseks VÕS § 1037 lg 1 mõttes. Maakohtu tõlgendus PärS § 126 kohta läheb vastuollu Riigikohtu praktikaga, kus on selgitatud, et pärandi vastuvõtnud isik peab taluma, et pärandist loobunu võlad tasutakse pärandvara arvel. Praeguses asjas aktsepteeris maakohus vääralt hageja nõuet rahuldada pärandist loobunud isiku võlad kostja isikliku vara arvelt. Maakohtu seisukoht, et korteriomandi võõrandamisel saadud raha on pärandvara, on väär. Pärand on pärandaja vara, s.t korter. Maakohtu otsus on vastuolus ka põhiseadusest (PS) tuleneva omandi kaitse põhimõttega. Kuivõrd PärS § 126 ei sätesta pärandi vastuvõtnud isikule keeldu pärandvara võõrandada, ei saa sellest tuletada keeldu võõrandamistehingu tulemusena saadud raha endale jätta. Samuti ei tea pärandi vastuvõtnud isik, kas pärandvara on koormatud pandiõigusega, kui võlausaldaja pärandi vastuvõtnud isikut pandiõigust tekitavatest asjaoludest eraldi ei teavita. Pärandi vastuvõtnud isik ei pea aastaid kandma riski, et võib-olla oli pärandvara siiski pandiga koormatud ning võib-olla peab seaduslikult ja kehtivalt tehtud võõrandamistehingu tulemusel saadud rahalised vahendid hoopis kolmanda isiku võlgade katteks võlausaldajale välja andma. Praegusel juhul ei esinenud eeldusi ka VÕS § 1037 lg 2 kohaldamiseks, sest kostja ei rikkunud hageja omandit või muud õigust selle käsutamise kaudu. Kostja ei käsutanud hageja pandiõigust, vaid käsutas temale endale kuuluvat korteriomandit õiguslikul alusel.

Vastus apellatsioonkaebusele

Ringkonnakohtu seisukoht

Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.