lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-16251/15

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.01.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-16251/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1037 lg 1Väärtuse hüvitamise nõue õiguse rikkumise korralPärS § 126TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-16251/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.06.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-16251

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16251

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Xxx vastu õigusliku aluseta saadu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

esindajad

(registrikood 70000349), volitatud esindaja Katri-Helena Siirak Kostja Xxx (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxlt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks 13 800 eurot.
3.Jätta menetluskulud Xxx kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.
Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (16.01.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

2-16-16251 kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (hageja) esitas 27.10.2016 maakohtule hagi Xxx (kostja) vastu õigusliku aluseta saadu 13 800 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas Xxx 29.08.2014 pärandist loobumise avalduse ja 13.10.2014 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt sai pärandaja Xxx ainupärijaks kostja. Maksukohustuslaste registri andmetel on seisuga 26.10.2016 Xxx’i maksuvõlg kokku 20 193,98 eurot, millest põhivõlg 11 173,35 eurot ning intress 9020,63 eurot. Maksuhaldur on alustanud võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduri ja kohtutäituri poolt sissenõude pööramisega Xxx’i varale ei ole kaasnenud hageja nõude rahuldamist. Kostja võõrandas 07.11.2014 pärandvaraks oleva korteriomandi registriosa numbriga 17549401 Xxx hinnaga 13 800 eurot, kes on nimetatud korteriomandi võõrandanud 28.04.2014 edasi. Kui Xxx ei oleks pärandist loobunud ning pärandvara ei oleks pärimisseaduse (PärS) § 13 tulenevalt läinud üle kostjale, oleks maksuhaldur saanud oma nõude pärandvara arvelt vähemalt osaliselt rahuldada. Hageja leiab, et Xxx oli teadlik oma tasumata maksukohustustest. Maksuhaldur on seisukohal, et Xxx’i poolse pärandvarast loobumise eesmärgiks oli teha ennast teadlikult ja maksuhalduri huve kahjustades varatuks ja maksejõuetuks ning vältida seeläbi sundtäitmist. Hageja kui võlausaldaja nõue on käesoleval juhul tagatud pandiõigusega pärandvara arvelt. Esineb alus hageja pandiõiguse teostamiseks ning hageja nõude tasumiseks Xxx’i õiguse järgi saada oleva pärandi arvelt. Kuivõrd pärandvara on võõrandatud ja hagejal ei ole võimalik oma pandiõigust pärandvara arvelt realiseerida, tugineb hageja nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole PärS § 126 alusel nõudega rahuldada pärandvara arvelt pärandist loobunud Xxx’i võlgnevus hageja ees. Hagejal puuduvad VÕS § 1037 sätestatud nõude rahuldamise eeldused. Korteriomandi võõrandamine kostja poolt oli õiguspärane tegevus. Kui hageja pandiõigus on lõppenud kostja lubatud ja õiguspärase tegevuse tulemusena, siis ei saa seda käsitleda õiguste rikkumisena. Kuna kostjal oli õigus talle kuulunud korter võõrandada, siis oli tal ka õiguslik alus jätta selle tehingu tulemusena saadud raha endale. Tegemist ei ole alusetu rikastumisega ega rikastumisega hageja arvelt. Asjaolu, et hageja pandiõigus korteriomandi võõrandamise tulemusena seaduse alusel lõppes, ei tähenda, et tegemist oleks hageja pandiõiguse käsutamisega. Kostja leiab, et hageja üritab hagiga laiendada PärS § 126 tulenevat pandiõigust viisil, mis ei ole seadusega kooskõlas. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et Xxx pärijaks oli kostja, kelle pärimisõigus tekkis tema isa Xxx’i loobumisel pärandist (tl 10, 13). Kostja omandas korteriomandi xxx, Tallinn (13.10.2014 kinnistamisavaldus, tl 14-15, 82-83). Pärandist loobunud Xxx’il on maksuvõlg hageja ees kokku summas 11 360,80 eurot, millelt on arvestatud intresse 9020,63 eurot (tl 17-18, 84-86). Maksuhaldur alustas sundkorras võlgnevuse sissenõudmist, kuid selle tulemusena ei ole saanud nõuet rahuldatud (tl 20-67). Kostja võõrandas pärandina saadud korteriomandi 07.11.2014 kolmandale isikule hinnaga 13 800 eurot (tl 73-80).

2-16-16251

5.Puudub vaidlus, et hagejale võlgu olev Xxx on pärandist loobunud isik ning ta oleks omandanud korteriomandi, mille arvelt oleks saanud hageja oma nõuet rahuldada. PärS § 126 sätestab võlausaldajate seadusjärgse pandiõiguse, mis annab õiguse nõuda võla tasumist selle pärandvara arvel, millest võlgnik on loobunud. PärS § 126 järgi võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. Kohtupraktikas on leitud, et PärS § 126 alusel peab kolmas isik taluma, et talle üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad. Pärandi vastuvõtnud isiku isikliku vara arvel ei või võla tasumist nõuda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-10, p 12).
6.Käesoleval juhul on kostja korteriomandi võõrandanud ning õiguslik vaidlus on selle üle, kas ka korteriomandi võõrandamisel saab hageja jätkuvalt nõuda kostjalt PärS § 126 alusel müüdud korteriomandist saadud raha arvelt Xxx’i võla tasumist. Kohtu hinnangul tuleb seda jaatada. Kuna hagejal tekkis korteriomandi suhtes seadusjärgne pandiõigus, mida ei saa realiseerida, sest korteriomand on kostja poolt võõrandatud, siis on hagejal nõudeõigus VÕS § 1037 alusel. VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt korteriomandi võõrandamisel saadud rahast, ehk pärandvara arvel, millest võlgnik on loobunud, võla tasumist. Kuna võlgnevus ületab korteriomandist saadut, siis nõuab hageja põhjendatult võlgnevust üksnes müügist saadu ulatuses.
7.31.10.2016 määrusega on seatud hagi tagamise abinõuna kostja kinnisasjale kohtulik hüpoteek summas 13 800 eurot (tl 96-99). Nimetatud abinõu jääb tagama kohtuotsuse täitmist. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus üksnes hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hagejal menetluskulud puuduvad.
10.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval