Cortex Eesti OÜ hagi EcoHouse Group OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. märtsi 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EcoHouse Group OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 034,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Cortex Eesti OÜ (registrikood 10102925), seaduslik esindaja Aivar Vaupere, lepinguline esindaja advokaat Siiri Traat-McClelland Kostja: EcoHouse Group OÜ (registrikood 12160944), seaduslik esindaja Aleksei Karpov, lepinguline esindaja Anatoli Jort
Istungi toimumise aeg
06. juuni 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 13. märtsi 2017 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja EcoHouse Group OÜ kanda.
Välja mõista EcoHouse Group OÜ-lt menetluskulude hüvitis 1575,79 eurot Cortex Eesti OÜ kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb EcoHouse Group OÜ-l tasuda Cortex Eesti OÜ-le kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Menetluskulud tuleb kanda Cortex Eesti OÜ arveldusarvele EE181700017000372909 selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-11374“.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Cortex Eesti AS esitas 26.07.2016 Harju Maakohtule hagi EcoHouse Group OÜ vastu võla 9012,66 euro ning seadusjärgse viivise 293,56 euro väljamõistmiseks perioodi eest 12.03.2016-25.07.2016 ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid jaanuaris 2016 müügilepingu kostja edastatud informatsiooni (sh mõõdud ja disain) alusel valmistatavate pakendite ja transpordikastide müügiks. Hageja pidi andma üle 5000 Barclay 3-liitrist pakendit, 5000 Nord Ost 3-liitrist pakendit ja 2500 transpordikasti. Kostja pidi kauba eest tasuma kokku 10 005,58 eurot. Kaup telliti DS Smith Packaging Estonia AS-lt.
3.Kaup anti kostjale üle 26.02.2016, mille kohta kostja allkirjastas ka saatelehe ja hageja väljastas samal päeval arve nr 21690409 10 005,58 euro tasumiseks tähtajaga 11.03.2016. Kostja tasus 22.03.2016 AS Ingle vahendusel arvest vaid 985,92 eurot, s.o transpordikastide eest ja võlgneb seega hagejale veel 9019,66 eurot.
4.Kostja teatas 29.02.2016, et pakendid ei ole sobivate mõõtudega ja pakenditel on nuudi asemel perforatsioon, mistõttu pakendid purunevad. Kostja vastuväited ei õigusta kauba eest tasumata jätmist, kuna pakendid vastavad tellimuses edastatud mõõtudele, need on kasutatavad ka perforatsiooniga, st ei purune ja nuudi mittekasutamine on vähetähtis puudus.
5.Tootja DS Smith pakkus kostjale 08.03.2016, et ta võib kostja soovil asendada perforatsiooni nuudiga tasuta või alandada hinda 25%. Kostja nende lahendustega ei nõustunud.
6.Hageja palus oma 20.05.2016 e-kirjas tasuda võlgnevuse hiljemalt 24.05.2016. Kostja teatas 23.05.2016, et keeldub arve tasumisest, selgitades, et saatis 29.02.2016 hagejale reklamatsiooni, millele hageja ei ole vastanud ja et ta ei ole üldse kaupa saanud. 27.05.2016 keeldus kostja uuesti võlgnevuse tasumisest põhjendusega, et ta ei ole mingit kaupa saanud. Hageja palus 31.05.2016 ja 09.06.2016 uuesti võlgnevuse likvideerimist. Kostja keeldus 30.06.2016 kirjas nõude rahuldamisest, kuna poolte vahel puudub väidetavalt võlasuhe ja kostja ei ole kaupa kätte saanud. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja vastuse kohaselt tellis ta hagejalt pakendi valmistamise, kuid valmistatud pakend ei ole kvaliteetne, sest sellel ei ole vajalikke omadusi ja seda ei saa kasutada otstarbekohaselt.
Hageja pidi teadma, et kuna pakend on orienteeritud lõpptarbijale, peab see olema vastupidav ja omama kaubanduslikku ilmet. Kostja teavitas hagejat pakendi puudustest juba 29.02.2016. Kuna hageja pretensioonile mõistliku aja jooksul ei reageerinud ja oma tööd ei parandanud, oli lepingu rikkumine oluline ja kostja võis lepingust taganeda.
9.Kostja taganes lepingust konkludentselt. Kostja 30.06.2016 vastust hageja nõudele tuleb käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Kostja teatas hagejale korduvalt, et nendevaheline õigussuhe on lõppenud.
10.Eksitav on hageja väide, et kostja võttis pakendi vastu. Kostja ei ole ebakvaliteetset pakendit vastu võtnud. Allkiri hageja esitatud saatelehel ei ole kostja oma. Hageja saatis valmistatud pakendi kostjale kulleriga koos teise tellimusega. Pakendi puudus ilmnes saadetise ülevaatamisel ja kostja keeldus põhjendatult selle vastuvõtmisest.
11.Hageja ja tehase DS Smith kirjavahetusest nähtub, et 08.03.2016 tegi hageja ettepaneku uue partii tegemiseks, asendades perforatsiooni nuudiga ja kasutades uut korrigeeritud mõõtudega stantsi. Seega oli probleemiks valede mõõtudega stantsi kasutamine. Edaspidi hageja kostja pretensiooni enam ei käsitlenud ja kostja tellis aprilli teisel poolel sama pakendi teiselt firmalt.
12.Kuna hageja pidi täpselt järgima kostja juhiseid, s.o asendama perforatsiooni nuudiga ja kontrollima stantsi mõõtusid, siis on tegemist hageja veaga ja tema tasunõue on põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu viivisenõue. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 9019,66 eurot, viivise ajavahemiku eest 12.03.2016-25.07.2016 summas 270,39 eurot, ajavahemiku eest 26.07.2016-13.03.2017 summas 457,38 eurot ja alates 14.03.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja riigilõivu 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5786,91 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Otsuse kohaselt on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping e-kirjade vahetamise teel pakendite ja transpordikastide valmistamiseks vastavalt kostja poolt antud mõõtmetele ja disainile ning hageja poolt kostjale esitatud pakendite jooniste kostja poolt e-kirjades aktsepteerimise kaudu.
15.Samuti on tõendatud, et hageja valmistas kokkulepitud pakendid ja transpordikastid ning kostja pidi hagejalt tellitud kauba kätte saama DS Smith Packaging Estonia AS laost aadressil Pae 24 Tallinn, kuhu ta pidi nendele ise järele minema. Saatelehe kohaselt võttis kauba laost vastu S-Way Spedition OÜ, kes osutas kostjale veoteenust autoga MLN733. Vaidlust ei ole, et kaup anti üle veoteenuse osutajale ja kauba vastuvõtmist tõendab DS Smith Packaging Estonia AS 26.02.2016 saateleht nr 087770. Vastavalt VÕS §-le 209 on tõendatud, et hageja on kostjale kauba üle andmise kohustuse täitnud kauba üle andmisega vedajale.
16.Kostja vaatas tehtud töö viivitamata üle ja teatas 29.02.2016 e-kirjaga hagejale pakendite puudustest: kauba osaks olevad pakendid ei ole sobivate mõõtudega ja pakenditel on nuudi asemel perforatsioon, mistõttu need võivad puruneda. DS Smith Packaging Estonia AS 02.03.2016 ja 08.03.2016 hagejale saadetud e-kirjade kohaselt vastasid pakendite mõõdud tellimusele. DS Smith nõustus sellega, et nuudi asemel on kasutatud perforatsiooni, kuid nuudi asemel perforatsiooni kasutamine ei takista pakendite kasutamist, kuna pakend ei
purune ja seega ei ole toode kasutuskõlbmatu. DS Smith pakkus hagejale ka hinnasoodustust 25% lõpptoote hinnast või uue partii tootmist, asendades perforatsiooni nuudiga. Kostjale on regulaarselt edastatud hageja ja DS Smith kirjavahetust seoses kostja poolt teatatud puudustega ja seega oli ta teadlik tema pretensiooni lahendamise käigust. Hageja tegi kostjale 01.04.2016 ettepaneku müügihinna vähendamiseks 25% lõpptoote hinnast või uue partii tootmiseks, asendades perforatsiooni nuudiga. Kostjat kumbki ettepanek ei rahuldanud. Hageja vastas kostja 29.02.2016 pretensioonile vähemalt 01.04.2016, so ühe kuu jooksul, mis on mõistlik aeg. Kirjavahetuse kohaselt saatis hageja 08.02.2016 kostjale kauba tellimuse kinnituse. Kostja ei vaielnud sellele ega selles märgitud tootekirjeldustele ja mõõtudele vastu. Hageja tellimuse kinnituse kohaselt on toote Barclay 3L BIB mõõdud 210x80x230, toote Nord Ost 3L BIB mõõdud 210x80x230 ja 3L BIB transpordikasti mõõdud 359-215-242. DS Smith 26.02.2016 saatelehe kohaselt vastavad kostjale üle antud kaubad mõõtudelt tellimuse kirjeldusele. Seega on tõendatud, et pakendid vastasid mõõtudelt kostja poolt tellitule ja hageja ei ole selles osas lepingut rikkunud.
17.Õige on kostja etteheide aga selles, et hageja rikkus lepingut seetõttu, et pakenditel kasutati kokkulepitud nuudi asemel perforatsiooni. Tegemist ei ole aga olulise lepingurikkumisega, mis annaks aluse lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata, kuna perforatsiooni kasutamine ei muuda pakendit kasutuskõlbmatuks. DS Smith poolt läbi viidud katsetuse käigus kontrolliti perforatsiooni purunemist lõpptootel koos 3l vedelikuga ja pakend ei purunenud. Hageja ei teatanud kostjale, et ta oma kohustust ei täida. Kuna kostja ei määranud hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, ei ole lepingust taganemine õiguskaitsevahendina põhjendatud.
18.Tõendatud on, et kostja on hageja poolt valmistatud kauba vastu võtnud. Vaidlust ei ole selles, et kostja sai tellitud kaubast kätte transpordikastid, mis väljastati kostjale veoteenuse osutaja kaudu samal ajal pakenditega. Kostja 29.02.2016 hagejale esitatud puuduste põhjalikest kirjeldusest lähtudes ei ole veenvad kostja väited, et ta ei ole kaupa vastu võtnud, et ta vaatas saadetise üle ja avastades, et pakendil on puudused keeldus ta kaupa vastu võtmast. Kostja väitel tagastas ta tehasele 8 kaubaalust kohe 26.02.2016. Ei ole usutav, et kauba vastuvõtmisel teostati kohe pakendi kokkupanekuks vajalikud mõõtmised ja liimimised ning tehti 29.02.2016 e-kirjast nähtuvad otsustused ja järeldused ning pakendid tagastati hagejale. Saatelehes märgitud andmetest ei nähtu, mis kaup täpselt ja kellele on tagastatud ning kes on väidetavalt tagastatud kauba vastu võtnud. Samuti ei tulene kostja 29.02.2016 e-kirjast, et pakendid oleks hagejale tagastatud enne seda e-kirja. Seetõttu ei ole tõendatud, et kostja tagastas kauba.
19.Kostja ei tõendanud taganemisavalduse esitamist. Taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused ei ole täidetud. Seega on poolte vahel jätkuvalt kehtiv leping. Kostja e-kirjadest ei ole üheselt arusaadav, et ta taganeb just vaidlusalusest lepingust. Kostja ei ole vastu vaielnud võlgnevuse arvestusele. Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Kaebuse kohaselt ei ole õige kohtu järeldus, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja saab kauba kätte DS Smith laost ja tuleb lattu kaubale ise järele. Maakohus samastas põhjendamatult hageja tellimuse kinnituse ja deklaratiivsed avaldused kauba asukoha kohta DS Smith laos pooltevahelise kokkuleppega. 10.01.2017 kohtuistungil selgitas hageja, et ta tüüptingimusi ei kasuta ja arutab tarnetingimusi iga kliendiga eraldi, kuid tõendeid sellise
kokkuleppe olemasolu kohta ta ei esitanud. Et kostja ei ole kauba üleandmise kohta oma seisukohta väljendanud, ei tähendada seda, et ta on hageja avaldustega nõustunud ja pooled on kauba üleandmise kohas kokku leppinud. Kuna kohus ei tuvastanud kostja nõustumust, ei ole pooled kauba üleandmise osas eraldi kokkulepet sõlminud. Hageja tellimuskinnitusel ja deklaratiivsetel avaldustel on ainult informatiivne tähendus.
22.Maakohus ei saanud kauba üleandmise koha osas kohaldada VÕS § 209 lg-t 4, kuna tegemist on viitelise normiga ja kohus ei ole VÕS § 636 lg-s 2 kirjeldatud olukorda tuvastanud. Kauba üleandmise koha kindlaksmääramisel tuli seega lähtuda üldnormidest, s.o VÕS §-st 85. Pakendite pinnalaotused valmistati DS Smith tehases, kuid kuna DS Smith väljastas 26.02.2016 kauba S-Way Spedition OÜ-le, oli kaup kolmanda isiku, mitte valmistaja valduses ja DS Smith ladu ei saa kvalifitseerida kauba üleandmise kohaks. Kohus pidi lähtuma VÕS § 85 lg 2 p-st 4, mille kohaselt loetakse kauba üleandmise kohaks kostja asukoht.
23.Õige ei ole maakohtu järeldus, et kaup ei olnud kasutuskõlbmatu ja pakendite pinnalaotused vastasid mõõtudelt kostja poolt tellitule. Kohus tugines pakendite pinnalaotuste kvaliteedi hindamisel üksnes hageja kirjavahetusele DS Smith’ga s.o pinnalaotuste valmistajaga, mis ei ole usaldusväärne tõend. Kui DS Smith tunnistaks oma eksimust, jääksid selle kõrvaldamise kulud tema kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja kirjavahetus DS Smith’ga toimus pärast 26.02.2016, millal kaupa tema valduses enam ei olnud. Seega ei tuginenud DS Smith oma arvamuses pakendite pinnalaotuste visuaalse ülevaatuse tulemusele ja faktidele.
24.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja võttis omaks, et ta oli teadlik, et tellitud pinnalaotuste mõõdud olid valed, et enne valmistamist vajasid pakendi mõõdud korrigeerimist ja et kokkulepitud nuudi asemel kasutati perforatsiooni. Samuti ei vastanud kohus kostja väitele selle kohta, et hageja käitus pahatahtlikult. Hageja omaksvõtu tõttu on ebaõige kohtu järeldus, et kaup vastas tellimuse kirjeldusele. Kostja ei ole pakendite pinnalaotusi vastu võtnud ja hageja ei ole tõendanud, et need vastasid lepingutingimustele. Hageja tasunõue ei ole seega muutunud sissenõutavaks. Tasunõude rahuldamise välistab VÕS § 101 lg 3. Hageja rikkus oluliselt lepingut ja kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest ja/või taganeda lepingust. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid e-kirjade vahetamise teel töövõtulepingu, mille sisuks oli kostjale pakendite ja transpordikastide valmistamine vastavalt kostja poolt antud mõõtudele. Maakohus tuvastas õigesti, et pakendid ja transpordikastid valmistas DS Smith
Packaging Estonia AS, kelle laost sai kostja need poolte kokkuleppe alusel kätte 26.02.2016; kostja tellitud pakendid vastasid mõõtudelt kostja enda poolt määratud mõõtudele; pakendid ei vastanud lepingutingimustele selles osas, et nuudi asemel oli kasutatud perforatsiooni, kuid see ei muutnud kaupa kasutuskõlbmatuks ja kostjale pakuti heastamist, millest kostja keeldus. Maakohus märkis otsuses, milliste tõendite alusel ta sellised järeldused tegi.
29.TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Sama paragrahvi lg 7 järgi võib menetlusosaline kohtuvaidluses esitada kohtule kohtukõne seisukohad kirjalikult protokollile lisamiseks. TsMS ei sätesta võimalust esitada kirjalikult pärast kohtuistungit kohtukõne teesides uusi asjaolusid, mida menetlusosaline asja sisulisel arutamisel esile ei toonud. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et kostja ei tuginenud maakohtus õigeaegselt asjaoludele kauba üleandmise koha kohta, st ta ei ole andnud nõusolekut kauba üleandmiseks tootja laos ja kauba üleandmise koht oleks pidanud olema kostja asukoht. Sellele tugines kostja esmakordselt 24.01.2017 kohtukõne teesides, s.o hilinenult ja maakohus ei pidanud nendele asjaoludele otsuses hinnangut andma. Seda ei tee ka ringkonnakohus ja jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud.
30.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse seisukohaga, nagu oleks tellimuskinnitusel ja e-kirjadel ainult informatiivne tähendus. Maakohtul oli õigus arvestada tõenditena nii tellimuskinnitust kui ka hageja, DS Smith Packaging Estonia AS ja kostja e-kirju. Kostja väide, et juhul, kui DS Smith Packaging Estonia AS tunnistaks oma eksimust, jääks puuduste kõrvaldamise kulud tema kanda, ei muuda e-kirju tõenditena ebausaldusväärseks.
31.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõi esile selged asjaolud kostja poolte tellitud pakendite suuruse ja kvaliteedi kohta ning esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutvad tõendid. Kostjal tekkis hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid pakendite ebakvaliteetsuse ja tellitud suurusele mittevastavuse kohta ning neid väited omakorda tõendada.
32.Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis hageja väited ja tõendid ümber lükkaks. Veelgi enam, kui hageja esitas sellest e-kirjavahetusest 3 e-kirja (I kd lk 28-31), esitas kostja kohtule 25.10.2016 menetlusdokumendi lisadena kogu e-kirjavahetuse, mis sisaldas ka hageja poolt juba esitatud e-kirju ja palus võtta need asja juurde dokumentaalsete tõenditena (I kd lk 6870,73-86). Kostja poolt enda esitatud tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine apellatsioonimenetluses on arusaamatu. Maakohtus kostja neid tõendeid ebausaldusväärseks ei pidanud.
33.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Tõendeid hindab kohus sõltumatult poolte väidetest. Maakohus tõendeid hinnates e-kirjade ebausaldusväärsust ei tuvastanud ja ringkonnakohtul puudub alus teistsuguse hinnangu andmiseks.
34.Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja võtnud omaks asjaolu, et ta teadis juba enne pakendite valmistamist, et nende mõõdud on valed. Seega on alusetu ka etteheide, et kohus hageja omaksvõtuga ei arvestanud. Hageja on võtnud omaks, et nuudi asemel kasutati perforatsiooni, kuid see ei muutnud pakendeid kasutuskõlbmatuks. VÕS § 101 lg 3 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, nagu kostja ekslikult leiab.
35.Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, kostja on pakendid vastu võtnud ja tema väide nende tagastamise kohta ei leidnud maakohtus tõendamist. Kostja ei osanud ka ringkonnakohtu istungil selgitada, kuhu ja kellele ta kauba tagastas. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks lepingust taganenud. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostjal tuleb võlg koos viivisega tasuda.
Menetluskulud
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
37.Hageja palus menetlusekulude hüvitisena välja mõista kulud õigusabile – kokku 1544 eurot (käibemaksuta) järgmiste toimingute eest: arve nr 20170346 alusel 983 eurot 6,30 tunni eest järgmiselt: telefonikõne kohtu kantseleisse 0,20 tundi, telefonikõne kliendiga 0,20 tundi, toimiku täiendamine apellatsiooni ja kohtumäärusega 0,20 tundi, apellatsioonkaebusega ekiri kliendile 0,20 tundi, vastus apellatsioonkaebusele ja selle täiendused kokku 5,30 tundi ja telefonikõne kliendiga 0,20 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitust vajalikud ja põhjendatud kulud, mis kuuluks teise menetlusosalise poolt hüvitamisele telefonikõne kohtu kantseleisse ajakuluga 0,20 tundi, kuna ei ole selge selle eesmärk ja vajalikkus, samuti toimiku täiendamine apellatsiooni ja kohtumäärusega 0,20 tundi, sest see ei ole otseselt kohtumenetlusega seotud. Põhjendatud ja vajalik on suhtlemine kliendiga ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Selle arve osas kuulub hüvitamisele esindaja toimingute ajakulu 6,10 tunni ulatuses maksumusega 951,79 eurot.
38.Lisaks eeltoodud arvega seonduvatele toimingutele palus hageja hüvitada toimiku täiendamise apellatsioonkaebuse vastusega – 0,2 tundi maksumusega 10 eurot, e-kirja saatmise kliendile 0,2 tundi maksumusega 32 eurot, toimiku täiendamise kohtukutsega 0,2 tundi maksumusega 10 eurot, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise 2,5 tundi maksumusega 400 eurot, telefonikõne kliendiga 0,2 tundi maksumusega 32 eurot ja menetluskulude avalduse koostamise ajakulu 0,7 tundi maksumusega 77 eurot. Kostja poolt ei kuulu hüvitamisele toimiku täiendamise ajakulu kokku 0,4 tundi maksumusega 20 eurot, sest need toimingud ei ole otseselt kohtumenetlusega seotud ja menetluskulude avalduse koostamise ajakulu 0,7 tundi maksumusega 77 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi ja kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude nimekirja esitada ka pool ise. Muud toimingud on vajalikud ja nende ajakulu on mõistliku suurusega. Seega
kuulub kirjaliku taotluse alusel täiendavalt hüvitamisele ajakulu 2,9 tundi maksumusega 464 eurot.
39.Vastavalt kohtuistungil esitatud taotlusele kuulub täiendavalt hüvitamisele esindaja ajakulu kohtuistungil osalemisele – 1 tund tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Seega kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulude hüvitamiseks 1575,79 eurot (951,79+464+160).
40.Hageja taotluse alusel tuleb määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja hagejale tasuma kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja taotluse alusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida hageja konto number, kuhu menetluskulude hüvitis kanda ja millise selgitusega.