Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

27 840 krooni koos käibemaksuga (arved vedude eest vastavalt summas 13 000 krooni, millele lisandus käibemaks 2 340 krooni, ning summas 12 500 krooni ilma käibemaksuta). Kostja arveid ei tasunud. Arved nr 202009 summas 15 340 krooni tasumise tähtaeg oli 09.05.2000 ja arve nr 203311 summas 12 500 krooni tasumise tähtaeg oli 07.07.2000. TsK §-de 162, 173, 174 ja 231 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt OÜ KALDA põhivõla 27 840 krooni tasumist ja seadusjärgset viivist 3 % aastas viivitatud summalt perioodi 07.07.2000 kuni 07.07.2005 eest summas 4 176 krooni. Hageja leidis, et Robert Valma kui OÜ KALDA juhatuse liige on pannud toime raske juhtimisvea, kuna ei ole esitanud viivitamatult osaühingu pankrotiavaldust olukorras, kus OÜ KALDA ei suuda pikemat aega tasuda võlgnevust ja on sisuliselt maksejõuetu. Sellega on R. Valma kahjustanud OÜ KALDA võlausaldajate huve ja vastutab hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuga ÄS § 180 lg 51 ja § 187 lg 2 alusel. 01.07.2005 esitatud hagis tugines hageja äriseadustiku nimetatud normidele kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis. Hageja palus eeltoodust lähtuvalt kostjatelt solidaarselt välja mõista 32 016 krooni, sealhulgas põhivõla 27 840 krooni ja viivise 4 176 krooni Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Veoleping-tellimust nr F-3058, mille kohaselt toimetati kaup Soomest Lappilast Eestisse Viimsi valda, ei ole allkirjastanud hageja seaduslik esindaja Ringo Müür, mistõttu puudub võlasuhte alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 tähenduses. Samuti ei nähtu veolepingust saaja isik ja aadress, mahalaadimiskohana on märgitud vaid „eraisik, Viimsi, Harjumaa“. Arvetel nr 202009 ja nr 203311 märgitud teenust hageja OÜ-le KALDA ei osutanud, kuna veoleping-tellimuses nr F-3058 märgitud kaupa (tellised, segu, katuseplekk) ei ole OÜ-le KALDA üle antud. Saatelehele 14.04.2004 ei ole alla kirjutanud OÜ KALDA volitatud esindaja, samuti ei nähtu sellelt tollipiiri ületamise tempel, mistõttu kostjad leidsid, et nimetatud tõend on kunstlikult loodud. Arve nr 203311 kohta ei ole pooled veolepingut sõlminud, selle kohta ei ole hageja saatelehte esitanud, mistõttu arve esitamiseks puudus alus. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ KALDA oleks püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei saa juhatuse liiget R. Valmat lugeda pankrotiavalduse esitamiseks kohustatuks ja äriühingu võlgade eest solidaarselt vastutavaks ÄS § 180 lg 51 ja § 187 lg 2 alusel. Kostjate väitel ei ole hageja eelnevatel aastatel enne hagiavalduse kohtusse esitamist juhtinud OÜ KALDA tähelepanu võlgnevusele hageja ees ehk hageja ei ole pretensiooni esitanud mõistliku aja jooksul. Vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 32 lgle 1 on hageja nõue aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 27.12.2006 otsusega AS ALLANDO TRAILWAYS hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole veolepingu sõlmimine AS ALLANDO TRAILWAYS ja OÜ KALDA vahel tõendatud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata mõlema kostja suhtes. Eeltoodud asjaoludel ei oma tähtsust solidaarse vastutuse ning veolepingust tuleneva nõude aegumise küsimused, mistõttu maakohus nendele hinnangut ei anna. Vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) vastavalt selle art 1 lg-le 1. CMR jõustus Eesti Vabariigi suhtes

2(6)

01.08.1993. CMR art 4 sätestab, et veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega. Saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Samas tõendab saatedokument CMR art 9 lg 1 järgi veolepingu sõlmimist prima facie. Saatedokumendi sisu ja vorminõuded sätestatakse CMR artiklites 5 ja 6. Seega tõendab veolepingu sõlmimist eelkõige saateleht kuni vastupidise tõendamiseni. CMR art 5 lg 1 esimese lause kohaselt koostatakse saatedokument kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Artikli 6 kohaselt peab saatedokument muuhulgas sisaldama andmeid saatedokumendi kuupäeva ja koostamise koha kohta; saatja, vedaja ja saaja nimesid ja aadresse; andmeid kauba vastuvõtmise kuupäeva, koha ning sihtkoha kohta. Võlaõigusseaduse § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. 13.04.2000 veolepingtellimuse nr F-3058 on allkirjastanud kostja OÜ KALDA esindaja Andres Valma. Kohus nõustus kostjaga selles, et veolepingut ei ole allkirjastanud hageja seaduslik esindaja, mistõttu ei saa lugeda lepingut sõlmituks ja puudub võlasuhte alus VÕS § 3 p 1 mõttes. Maakohus leidis, et hageja esitatud rahvusvahelise kaubaveo saateleht ja kaks arvet ei tõenda veolepingu sõlmimist. Hageja on esitanud OÜ-le KALDA tasumiseks 24.04.2000 arve nr 202009 rahvusvahelise transporditeenuse eest Soome-Eesti CMR 14.04.00, CMR 17.07.00, auto reg nr xxxXXX/xxxXX summas 13 000 krooni, millele lisatud käibemaks summas 2 340 krooni, s. o kokku summas 15 340 krooni, arve tasumise tähtaeg 09.05.2000. Rahvusvaheliselt kaubaveo saatelehelt 14.04.2000 nähtub, et kauba saatjaks on Halpa Kellari Hartikainen OY, kauba saajaks Gunnar Tammla (x küla, Estonia), kauba vedajaks hageja, kaubaks tellised, lisatud on INVOICE 9258, vedukiks on sõiduk, reg nr 737MBJ, 982BL, saaja on kauba saanud 14.04.2000. CRM art-te 5 ja 6 kohaselt tuleb saatedokument allkirjastada saatja poolt ning see peab sisaldama andmeid saatedokumendi koostamise kohta. Nimetatud andmed 14.04.2000 saatelehel puuduvad. Saatelehelt ei nähtu märget tollipiiri ületamise kohta ning Piirivalveameti 02.11.2005 kirjast ei saa järeldada, et sõiduk ületas piiri 14.04.2000 pooltevahelise veolepingu täitmisel. Saatelehel olevate andmete alusel ei saa OÜ-d KALDA pidada veose saatjaks. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et oluliste puudustega koostatud saateleht ei tõenda veolepingu sõlmimist arve nr 202009 alusena. Hageja on esitanud OÜ-le KALDA tasumiseks 22.06.2000 arve nr 203311 rahvusvahelise transporditeenuse eest Tarvasjoki, Ojakkala (FIN) – Tallinn (EST), laadimine 20.06.00, auto reg nr xxxXXX/xxxXX summas 12 500 krooni, arve tasumise tähtaeg 07.07.2000. Antud arve aluseks olevat rahvusvahelist kaubaveo saatelehte ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei lugenud kohus tõendatuks nimetatud veolepingu sõlmimist arve nr 203311 alusena. Seega puudus hagejal arvete esitamiseks alus ja kostjal puudus alusetult esitatud arvete tasumise kohustus. 10.06.2001 ja 03.07.2001 teadetes on hageja teavitanud kostjaid võlgnevusest summas 72 820 krooni, mis ei kattu käesoleva hagi esemega, mistõttu ei saa neid käsitleda pretensioonide esitamisena tasumata arvete nr 202009 ja nr 203311 osas. Teised poolte vahel sõlmitud veolepingud ja saatelehed ei tõenda vaidlusaluste vedude toimumist, mistõttu need tõendid ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub täielikult tühistada Harju Maakohtu 27.12.2006 otsuse ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud solidaarselt vastustajate kanda.

3(6)

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus vääralt hinnanud asjas kogutud tõendeid, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu kaevatav otsus on ebaseaduslik ja põhjendamatu ning tuleb tagasi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtu seisukoht on ebaõige, et poolte vahel puudus veoleping, kuna lepingule ei olnud alla kirjutanud OÜ KALDA seaduslik esindaja. Kostjad võtsid oma 24.08.2005 ja 12.12.2005 vastustes hagiavaldusele omaks asjaolu, et 13.04.2000 veoleping-tellimuse nr F-3058 allkirjastas OÜ KALDA nimel selleks volitatud isik Andres Valma. Samuti on lepingule lisatud OÜ KALDA pitser. Poolte vahel ei olnud vaidlust faktilises asjaolus, et OÜ KALDA poolt kirjutas 13.04.2000 veolepingule nagu ka teistele samal perioodil sõlmitud veolepingutele alla pädev isik. Apellant juhib tähelepanu, et kolmas isik ei pea kandma riski, kui professionaalne ettevõtja teab ja talub enda nimel lepingute sõlmimist ja seejärel esitab tagasiulatuvalt väite esindajal volituste puudumise kohta. Sellist seisukohta toetab Riigikohtu tsiviilkolleegium 11.02.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-03. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendina esitatud 14.04.2000 rahvusvahelise kaubaveo saateleht on koostatud oluliste puudustega ega tõenda veolepingu sõlmimist. Dokumendi puudustena tõi kohus esile, et saateleht ei sisalda saatja allkirja ega saatedokumendi koostamise kohta ning sellelt ei nähtu märget veose tollipiiri ületamise kohta. Selles osas on kaevatav otsus vastuolus seaduse nõuetega, kuna ei sisalda ühtegi viidet materiaalõiguse normile, mille alusel kohus leidis, et rahvusvahelise kaubaveo saateleht peaks sisaldama märget tollipiiri ületamise kohta. CMR konventsiooni art 4 kohaselt tõendatakse veolepingut saatedokumendi koostamisega. CMR konventsiooni art 9 lg 1 kohaselt on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. CMR art 4 2. lause kohaselt ei mõjuta saatedokumendi puudumine, ebaõigsus või kaotamine veolepingu olemasolu ega kehtivust. Järelikult ei saa saatelehe puudustega koostamine olla aluseks veolepingust tuleneva nõude rahuldamata jätmisele. Ka saatelehe puudumisel ei või kohus jätta veolepingust tulenevat nõuet rahuldamata (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-02). Apellant on jätkuvalt seisukohal, et CMR konventsiooni art 4 ja 9 kohaselt ei tähenda kirjalikus raamlepingus hageja (vedaja) allkirja puudumine veolepingu puudumist. Saatedokumendiga on veolepingu olemasolu tõendatud. Samuti tõendab veolepingu sõlmimist OÜ KALDA esindaja allkirjastatud tellimus, mille alusel hageja vedu hakkas teostama. Poolte väiteid võivad lisaks otsestele tõenditele kinnitada ka kaudsed tõendid. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjate hinnangul on Harju Maakohtu 27.12.2006 otsus seaduslik ja põhjendatud ning selles on õigesti tuvastatud, et veolepingut ei ole sõlmitud, kuna hageja ei ole lepingule alla kirjutanud. Samuti ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et kostja OÜ KALDA oleks kauba saatja või saaja. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist, mis annaks alust otsuse tühistamiseks.

4(6)

Apellant taotleb hagi täielikku rahuldamist, kuid apellatsioonkaebuses ei ole toodud põhjendust, miks kohtuotsus Robert Valma osas on ebaõige. Maakohus on otsust hagi rahuldamata jätmises R.Valma osas põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mistõttu ei korda otsuses olevat põhjendust. Otsus hagi rahuldamata jätmises kostja OÜ Kalda osas on seaduse nõuete kohaselt põhjendatud ja lõppjäreldus vastab esitatud tõenditele. Kohus on põhjendatult juhindunud vaidluse lahendamisel rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni / CMR/ sätetest. CMR artikli 4 kohaselt veolepingu sõlmimist kinnitatakse saatedokumendi koostamisega. Vaidluse tekkimise korral tuleb vedajal tõendada, et ta teostas vedu veolepingu alusel ning kaup anti üle kohasele saajale. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei suutnud oma nõuet tõendada arve nr 203311 ega ka arve nr 202 009 osas. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et arve nr 203311 osas ei ole hageja esitanud selle arve aluseks olevaid dokumente. Üksnes arve esitamisest ei piisa võla olemasolu tõendamiseks. Arve nr 202009 aluseks on märgitud: rahvusvaheline transporditeenus Soome-Eesti CMR 14.04.00, CMR 17.04.00 auto reg nr xxx XXX/xxx XX. Hageja tugines esitatud nõudes rahvusvahelisele kaubasaatelehele/t.lk.11/, millest ilmneb, et hageja teostas kaubavedu Soomest Eestisse, kuid saatelehel puuduvad andmed selle kohta, et teenus osutati nimelt kostja tellimuse täitmiseks. CMR artiklites 5 ja 6 on kehtestatud saatelehele esitatavad nõuded. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et saatelehed olid vormistatud puudulikult, kuid see ei välista hagi rahuldamist, kui leiab tõendamist, et tegelikult vedu teostati sõlmitud veolepingu täitmiseks. Apellandi väide on õige, et saatelehel märkuse puudumine tollipiiri ületamise kohta ei saa olla antud vaidluses hagi rahuldamata jätmise aluseks. Otsusest ei ilmne, et kohus oleks ka sellel põhjusel jätnud hagi rahuldamata. Hagi on jäetud rahuldamata tõendamatuse tõttu ning seejuures on viidatud ka saatelehe puudulikkusele. Selle maakohtu seisukohaga kolleegium nõustub. Kostja eitab kauba saamist ning saateleht ei sisalda kostja andmeid kauba vastuvõtmise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et kauba võttis vastu kostja volitatud isik või et kaup oleks suunatud kostja poolt saatelehel märgitud isikule. Apellandi väidel kohtu seisukoht on ekslik, et poolte vahel puudub veoleping, kuna lepingule ei ole alla kirjutanud OÜ Kalda seaduslik esindaja. Kolleegium sellist kohtu järeldust otsusest ei leidnud. Kohus asus seisukohale, et lepingu on allkirjastanud kostja esindaja Andres Valma, kuid veolepingut F -3058 ei ole allkirjastanud nimelt hageja seaduslik esindaja. Hageja poolt viidatud veolepingul puudub tõepoolest hageja esindaja allkiri. Seega veolepingu olemasolu tuli hagejal tõendada. Asjaolu, et pooltel olid otsust.

ka eelnevalt lepingulised suhted, ei anna alust teha teistsugust

5(6)

Arvestades eeltoodut, puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Kohtukulude jaotamine Kohtukulude jaotamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahvist 3, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kehtinud TsMS § 60 lg –st 1 tuleb kohtukulud jätta apellandi enda kanda.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.