Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagiavaldus Kohtule 21.09.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Hagejale ja kostjale kuulub ühisomandi alusel 2 kinnistut: kinnistu asukohaga XXX ning kinnistu asukohaga XXX. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX (kinnistu asukohaga XXX) on kinnistu omanikuna sisse kantud VI. Kinnistu omandamise kanne on tehtud XXX a. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX (kinnistu asukohaga XXX) on kinnistu omanikuna sisse kantud VI. Kinnistu omandamise kanne on tehtud XXX. a. Hageja leiab, et kinnistud on abikaasade ühisvara, kuna need on omandatud abielu kestel. Kuna kostja keeldub hagejaga ühise avalduse esitamisest abikaasa kandmiseks kinnistusraamatusse, palub hageja TsÜS § 68 lg 5 ja PkS § 17 lg 5 alusel tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hageja eelpool nimetatud kinnistute ühisomanikuna kinnistusraamatusse sisse kandmiseks. Kostja vastus ja vastuhagi Kohtule 24.10.2006. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Tegelikkusele ei vasta hagiavalduses toodud väide, et kostja on keeldunud kande tegemiseks nõusoleku andmisest. Kostja sai enda väidetavast keeldumisest esmakordselt teada hagiavaldusest, kostjalt ei ole nõusolekut küsitud. Kostja nõustub, et XXX kinnistu on omandatud abielu kestel. XXX kinnistu on kostjale kingitud kinkelepinguga, seega on tegemist kostja lahusvaraga. Kohtule 26.01.2007. a esitatud vastuhagi kohaselt jagavad pooled koduse vara kokkuleppel, samuti jagavad pooled kokkuleppel sõiduautod XXX väärtusega 95 000 krooni, mis jääb MI’ile, sõiduauto XXX väärtusega 5000 krooni, mis jääb VI’i omandisse ja sõiduauto XXX väärtusega 15 000 krooni, mis jääb VI’i omandisse. Lisaks eeltoodule on poolte ühisvaraks VI’i poolt omandireformi käigus ostueesõigusega erastatud maatükk asukohaga XXX. XXX. a sõlmis VI Eesti Vabariigiga ostu-müügilepingu, mille järgi omandas VI XXX maaüksuse. Maatüki ostuks kulus 18 000 suuruses summas erastamisväärtpabereid, millest 13 200 EVP-d kinkis UI. Seega moodustab ühisvara arvelt ostetud EVP-d 27% maa hinnast. Maatüki ostueesõigusega erastamise õigus tekkis seetõttu, et JI kinkis XXX a eelnimetatud maatükil asuvad ehitised VI’ile. MI peaks saama eelpool nimetatud kinnistust 13,5%, millest tuleks osa võõrandamisel maha arvata kinnistu olulise osa (ehitise) maksumuse protsent (13,5%), kuna ehitis vallasasjana on VIi lahusvara. Laenulepinguga nr XXX saadud laenusumma on kulutatud perekonna huvides, VI ei taotle laenulepingu muutmist.

Kohtuistung Kohtuistungil 16.05.2007. a hageja jääb esitatud haginõuete juurde. Hageja poolt võetud õppelaen kulutati samuti elamiseks, vannitoa remondiks. Hageja leiab, et XXX kinnistu on ühisvara, millest 1⁄2 peaks hagejale kuuluma. Hageja esindaja seletuse kohaselt ei oma tähtsust, et kolmas isik on kulutusi teinud. Lähtuma peaks poolte võrdsuse printsiibist. Kostja seletuse kohaselt on XXX kinnistu väärtus 1,3 miljonit krooni. 13,5% kinnistust võiks kuuluda hagejale, millest tuleb maha võtta XXX algne väärtus. Kostja tasus ka hageja õpingute eest. XXX ehitati välja VI’i vanemate raha eest. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning nende esindajad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, vastuhagis esitatud ühisvara jagamise nõue kuulub osaliselt rahuldamisele. M ja VI’i abielu sõlmiti XXX. a (tl 46) ning lahutati Harju Maakohtu otsusega XXX a. Poolte abielulised suhted lõppesid XXX. a. PkS § 18 lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel kohus (PkS § 18 lg 5). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kinnistu asukohaga XXX ning kinnistu asukohaga XXX kuuluvad poolte ühisvara hulka. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX (kinnistu asukohaga XXX) on kinnistu omanikuna sisse kantud VI. Kinnistu omandamise kanne on tehtud XXX. a. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX(kinnistu asukohaga XXX ) on kinnistu omanikuna sisse kantud VI. Kinnistu omandamise kanne on tehtud XXX. a. PkS § 14 lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PkS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kohtule on esitatud ehitiste asukohaga XXX XXX. a kinkeleping, millega JI kinkis ehitised VI’ile (tl 52). VI erastas ostueesõigusega maa (tl 53-56) ning kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna XXX a. Kuni 01.07.2003 kehtinud AÕS § 118 lg 1 järgi tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega. Kohus on seisukohal, et kinnistu XXX tuleb lugeda poolte ühisvaraks, kuna vaidlusalune kinnisasi omandati abielu kestel. Vastavalt PkS § 19 lg-le 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hageja hinnangul tuleb kinnistu jagada võrdsetes osades. PkS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja poolt kinke teel saadud ehitise kui vallasasja väärtus oli 350 000 kuni 400 000 krooni ning kinnistu väärtus on 1 300 000 krooni (tl 80, 108-109). PkS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Pooled on kohtumenetluses avaldanud, et kinnistu XXX puhul määrataks kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana. Hageja hinnangul kuulub talle 1⁄2 kinnistust, kostja hinnangul kuulub hagejale 13,5 % ehk 135/1000 kinnistust, millest tuleb maha arvata ehitise kui vallasasja väärtus. Kohus leiab, et hagejale kuuluva kinnistu XXX mõttelise osa suurus on 456/1300 osa, s.o. kinnistu väärtus 1 300 000 krooni – (kinkena saadud ehitise kui

vallasasja väärtus 375 000 krooni + kinkena saadud 13 200 EVP krooni) = 912 000 krooni, millest hagejale jääva osa suurus on 456 000 krooni. Hageja hinnangul on kinnistu XXX poolte ühisvara, sest kinnistu väärtus on oluliselt suurenenud abielu kestel abikaasade ühisvara arvelt. 25.11.2005. a sõlmisid VI laenusaajana ja MI kaaslaenusaajana laenulepingu nr XXX summas 31 976 EUR. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 2.2 määrati laenulimiidi kasutamise otstarbeks XXX eramu renoveerimine. Laenulepingu p 2.15 kohaselt seati antud laenu tagatiseks hüpoteek kinnistule asukohaga XXX (tl 32, 57-63). MI’ile teadaolevalt kasutas VI saadud laenust vähemalt 30 % ainult enda huvides, kuna laenusumma kanti VIi arveldusarvele ja MI’il puudus täpne ülevaade raha kasutamise kohta (tl 80). MI’i kalkulatsiooni kohaselt on XXX renoveerimiseks võetud laenu eest soetatud esemeid väärtuses 115 000 krooni, mis jäävad ühisvara jagamise kokkuleppega VIile (tl 81). Kostja vastuväite kohaselt on kinnistu XXX VIi lahusvara. Kohtule on esitatud kinnistu asukohaga XXX kinkeleping, millega UI kinkis XX. a kinnistu VI’ile (tl 20-24). PkS § 14 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada abikaasa lahusvara osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks, kui lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingu nr XXX alusel saadud laenusumma 31 976 EUR’i kasutasid pooled ainult osaliselt sihipäraselt, s.t. renoveerisid XXX eramu. Hageja hinnangul nimetatud laenusummast kasutasid pooled eramu renoveerimiseks 90 000 krooni. Kostja hageja poolt esitatud kalkulatsioonile vastuväidet ei esitanud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja lahusvara väärtus suurenes laenulepingu nr XXX alusel saadud laenusumma arvelt 90 000 krooni võrra. Kohus on seisukohal, et UI poolt tehtud kulutused õuetrassile ei oma käesolevas vaidluses tähtsust (tl 87-89). Kohus nõustub hageja esindajaga, et juhul kui kolmas isik on teinud kulutused, tekib kolmandal isikul vastavas osas nõudeõigus. Hageja väitel kulus elamu renoveerimisele ka hageja poolt võetud õppelaen summas 45 000 krooni (tl 80). PkS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasa ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul ei ole õppelaen muutunud ühisvaraks. Kohus leiab, et õppelaen saab olla ühisvara juhul, kui saadud summa eest oleks renoveeritud vannituba ning õppelaenu oleks tagastanud üksnes MI. Kostja vastuväite kohaselt õppelaenu tagastas hageja eest kostja. Hageja ei ole nimetatud asjaolu eitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et perekonna rahalised vahendid suurenesid tema lahusvara arvel. PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. VI’ile jääva Lõosilma tee 29 kinnistu ühisvara osa väärtus on 90 000 krooni, MI’ile jääva vara väärtus on 0 krooni. Kohus on seisukohal, et VI’ilt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas 45 000 krooni (90 000/2= 45 000). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.