Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.05.2015 ehitustööde töövõtulepingu, mille esemeks on Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimistööd vastavalt lepingu dokumentidele ja kooskõlas riigihanke viitenumber 160851 tingimustega ning selle üleandmine tellijale vastavalt lepingule. Lepingu punkt 7.1 järgi oli ehitustööde teostamise tähtaeg 15.07.2015. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, siis saatis hageja kostjale täiendavad nõuded, sh. 02.09.2015, 04.09.2015 ja 07.09.2015. Neid kirju saab lugeda kostjale täiendava tähtaja andmiseks. Vaatamata korduvatele hageja nõudmistele ei suutnud kostja oma lepingulisi kohustusi korrektselt ja tähtaegselt täita ning hageja ütles lepingu üles (taganes lepingust) 22.09.2015.
2.Kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS §-d 101 lg 1 p 3, 115 lg 1 ja 135 lg 1. Lepingu p 4.1.24 sätestab, et töövõtja on kohustatud tasuma tellijale oma tegevuse tagajärjel töö mittetähtaegse üleandmisega tekitatud kahju. Hageja oli sunnitud tööd oma jõududega ning omal kulul lõpetama, st. tegema terve hulga asendustehinguid ning kandis täiendavaid kulusid, mille tulemusena sai hageja hinna kallinemise tõttu kahju kogusummas 57887, 15 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud summa sisaldab ka hageja täiendavaid tööjõu kulusid, projektijuhi, omanikujärelvalve lisakulusid, kommunaalkulusid ja objekti valvekulusid. Hageja kahjuhüvitis kujuneb järgmiselt: asendustehingud 90772, 10 eurot, tööjõu kulud 17614, 50 eurot, projektijuhi palk 2400 eurot, DAWAR Sport Sp. Z o.o lepingu koguhind 240 316, 50 eurot, Sepmar OÜ lepingu maksumus ilma km-ta 414579, 97 eurot, Sepmar OÜ eelnevalt akteeritud summa ilma km-ta 173742, 24 eurot. Arvutus: 414579,97-90772,117614,5-2400-240316,5-173742,24 = -110265, 37 eurot (kallinemine). Alternatiivselt esitab hageja nõude tuginedes VÕS § 646 lg 5 sätestatule.
3.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja väide, et tähtaja ületamise tingis hageja tegevus, on paljasõnaline ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja ei ole rikkunud lepingu punktis 5.1.5 sätestatud tasu maksmise kohustust. Hageja on tasunud kostjale kõik arved, va. arve nr 456, kuna nimetatud arve on ebaõige, sest arve aluseks ja aktis nimetatud töid ei ole kostja suures osas teostanud. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Kostja väide, et 19.08.2015 teatas ta hagejale, et ei saa täita kohustusi enne, kui hageja täidab rahalised kohustused, on ebaõige. Kuna lepingu p 12.3 järgi oli leppetrahvi summa 261,19 eurot päevas, siis on hagejal leppetrahvi nõue kostja vastu summas 69 päeva x 261,19 eurot = 18022, 11 eurot. Tööde teostamise tähtaeg oli 15.07.2015 ja hageja ütles lepingu üles 22.09.2015. Seega oli kostja täitmisega viivituses vähemalt 69 kalendripäeva. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 110265, 37 eurot, leppetrahvi 18022, 11 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kahjuhüvitiselt ja leppetrahvilt alates 05.11.2015 kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja on esitanud kahjunõude, mistõttu on hageja kohustuseks tuua välja ja tõendada, millest kahjunõue koosneb, millist kohustust rikuti ning põhjuslik seos tekitatud kahju ja rikkumise vahel.
2-15-16573 Hageja peab tõendama millist kohustust kostja rikkus, st mis töö jäi tegemata ning millised kulutused hageja antud kohustuse rikkumisega kandis. Kui hageja nõue põhineb hinnavahe hüvitamises VÕS § 135 lg 1 järgi, peab hageja tooma välja selge hinnavahe arvestuse. Kõike eeltoodut hageja teinud ei ole. Hageja esitatud arvetest ja maksekorraldustest ei selgu, milliste kostja kohustustega on need kulutused seotud ning kas need on seotud vaidlusaluse objektiga. Hageja kohustuseks on tuua iga tõendi juurde selgitus, mida ta soovib antud tõendiga tõendada. Samuti on ta kohustatud hagis tooma välja selge nõude kujunemise, mida hageja teinud ei ole. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annavad õiguse VÕS § 135 lg 1 järgi nõude esitamiseks.
5.Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi asjakohast pretensiooni. VÕS § 644 lg 2 kohasel on see aga hageja kohustuseks. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija rikub 644 lg 2 kohustust, ei või tellija lepingu mittevastavusele tugineda. 23.08.2015 sõlmisid pooled kokkuleppe uute tähtaegade osas. 10.09.2015a peatas kostja kohustuste täitmise, sest hageja ei täitnud rahalisi kohustusi. 09.09.2015 e-mailis palus kostja, et hageja tasuks 36 000 eurot, mis tagaks tööde jätkamise võimaluse. 20.08.2015 tunnistas hageja, et viimasel on täitmata rahalised kohustused kostja ees, edastades e-maili: et tasutakse siis, kui tellija tasub hagejale. Poolte emailide kirjavahetus kinnitab, et lepitakse kokku uus tähtaeg ja hageja kinnitab, et tellija andis ka neile uue tähtaja.
6.Hageja ei lubanud kostja töötajaid objektile. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis oleks andnud viimasele õiguse lepingu erakorraliseks lõpetamiseks kostja kohustuste rikkumise tõttu. Tähtaja ületamise tingis hageja tegevus, st. hageja ei täitnud õigeaegselt rahalisi kohustusi ja ei andnud kostjale üle töö tegemiseks vajalikke lähteandmeid, millega rikkus lepingu punkte 5.1.1 ja 5.1.5. Kuna hageja rikkus rahalist kohustust, ei olnud kostjal võimalik täita lepinguga võetud kohustusi, sest ei olnud võimalik muretseda ehitusmaterjali, tehnikat, jne, mh. ei olnud alltöövõtjad nõus tegema tööd ilma rahata. Kostja teatas juba
09.09.hagejale, et kui viimane ei täida kohustusi, siis ei saa kostja jätkata. Samuti viitas ta lisatöödele ja hageja juhtimisvigadele, mis põhjustas lisakulu, mh. tähtaja ületamise. Hagi jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
7.Pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut, lahkudes objektilt ja hageja taganes lepingust. Kostja ei ole oma töid teinud ja pole tõendanud, et ta neid teinud oleks. Kostja tegevusetuse tõttu kandis hageja asendustehingute osas kulusid. Kostja töid on akteeritud summas 173 000 eurot. Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks alust ei ole. Kohus on andnud hagejale aega korraliku hagiavalduse esitamiseks, aga hageja ei ole tänaseni seda teinud. Hageja kohustus on välja tuua millised kohustused kostjal olid, milles seisnes rikkumine ja millest kujunes välja kahju. Kõik esitatud nõuded, sh. tööjõukulu on hageja poolt tõendamata. Lepingu lõpetamiseks puudus alus, kui pooled leppisid kokku, et tähtaeg pikeneb.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: Pooled sõlmisid 18.05.2015 ehitustööde töövõtulepingu Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni ehitamiseks.
2-15-16573 Lepingujärgsete ehitustööde maksumuseks oli 522 371 eurot koos käibemaksuga.
Poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping (I kd, tl. 10-21), mille lisaks oli kostja koostatud pakkumus (I kd, tl. 22, 23). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et 18.05.2015 sõlmitud ehitustööde all/töövõtuleping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Hageja tugineb VÕS §-le 101 lg 1 p 3, 115 lg 1 ja 135 lg 1 ning palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja välja toonud ega tõendanud seda, millest kahjunõue koosneb, millist kohustust kostja rikkus, põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel ning milliseid kulutusi hageja kohustuse rikkumise tõttu kandis. Kui hageja nõuab hinnavahe hüvitamist VÕS § 135 lg 1 järgi, peab hageja tooma välja selge hinnavahe arvestuse, mida hageja teinud ei ole.
9.Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Kohtu hinnangul ei ole hagejal menetluse lõpuni olnud selget arusaama sellest, mida ja mille alusel ta nõuab, mille tõttu on hageja seisukohad ebaselged ja vastuolulised. Nii on hageja täpsustatud hagis väitnud, et hageja sai kahju 57887, 15 eurot hinna kallinemise tõttu, hageja lõpetas tööd omal kulul, tegi hulga asendustehinguid ning kandis täiendavaid kulusid, mille tulemusena sai hageja kahju. Järgnevalt on hageja 10.04.2017 seisukohas väitnud, et kahju tekkis hoopis asendustehingute kallinemisest. Seega peab hageja üheaegselt kahjuks nii hinna kallinemist, täpsustamata mille hind kallines, asendustehinguid ja täiendavaid kulusid ning ka asendustehingute enda kallinemist. Esialgses hagis on märgitud, et hageja sai hinna kallinemise tõttu kahju 43820, 18 eurot ja täiendavat kahju 9436, 28 eurot ning järgnevalt, et hinna kallinemise tõttu saadud kahju suuruseks on 34383, 90 eurot käibemaksuta. Täpsustatud hagiavalduses nõuab hageja kahjuhüvitist summas 57887, 15 eurot ja järgnevalt (III kd, tl. 153) summas 110265, 37 eurot. Lisaks on hagis ja selle täpsustuses arvutuste aluseks võetud lepingu hind käibemaksuga ja edaspidi ilma.
10.Väär on hageja tuginemine VÕS § 135 lg 1 ja väide, et tegemist on asendustehingutega. VÕS § 135 ei ole iseseisvaks kahju hüvitamise nõude aluseks, vaid sätestab kahjuhüvitise arvutamise korra juhtudeks kui lepingupool on teise poole lepingu rikkumise tõttu lepingu lõpetanud. VÕS § 135 on võimaliku kahju arvutamist lihtsustav säte, millele viitab ka VÕS § 135 lg 3 (RKTKo-d 3-2-1-5-13 p 37 ja 3-2-1-179-15 p 27). VÕS § 135 lg 1 järgi on hüvitatava kahju ulatuseks lepingujärgse hinna ja asendustehingu järgse hinna vahe, kuid kohtu hinnangul ei nõua hageja kahjuhüvitisena sellise hinnavahe hüvitamist. Hageja nõude aluseks ei saa olla ka viidatud lepingu p 4.1.24 mille kohaselt on töövõtja kohustatud tasuma tellijale oma tegevuse tagajärjel töö mittetähtaegse üleandmisega tekitatud kahju. Antud juhul tuleneb hageja seisukohtadest, et kostja jättis tööd tegemata, mitte ei viivitanud töö üleandmisega.
11.Asja materjalide alusel on tuvastatav kostja lepingu rikkumine (VÕS § 115 lg 1), kuna kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Hageja kahjuhüvitise arvutustest (I kd, tl. 5 ja III kd, tl. 153) tuleneb, et hageja on poolte vahelise lepingu maksumusest lahutanud kõik tema poolt tehtud kulutused ja nõuab järelejäänud summa (esialgses hagis 43820, 18 euro ja täpsustatud hagis 57 887, 15 euro) väljamõistmist kostjalt, viidates, et tegemist on kallinemisega. Samuti on hagis ja selle täpsustuses lähtutud lepingu maksumusest koos käibemaksuga (522 371 eurot), kuid edaspidi ilma selleta (414 579, 97). Hagis on võetud arvesse (tasaarvestatud) kostja nõue hageja vastu summas 40600, 28 eurot, hagi täpsustuses (III kd, tl. 89) on märgitud et hageja jääb tasa arvestuse juurde, kuid nõue on suurem.
2-15-16573 Järgnevates seisukohtades (III kd, tl. 153) aga 40600, 28 eurot arvestatud ei ole ning hageja on märkinud kahjuhüvitiseks juba 110265, 37 eurot. Kohus leiab, et kui hageja on lepingu maksumusest maha arvestanud kõik tema poolt lepingu täitmiseks tehtud kulutused, sh. väljamaksed kostjale ning need kogumis ei ületa poolte vahelise lepingu maksumust, siis ei ole tegemist lepingu hinna kallinemisega, vaid vastupidiselt odavnemisega. Seega on hageja, kui peatöövõtja kulud lepingu eesmärgi saavutamiseks olnud väiksemad kui lepingujärgne tasu, mille hageja oleks pidanud kostjale kui alltöövõtjale tasuma.
12.Järelikult ei ole hageja saanud kahju (VÕS §-d 127 lg 1, 128), st. hageja poolt kantud kulud, mis tulenevad kostja lepingu rikkumisest ei ole suuremad kui lepingujärgne hind. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt kahjuna seda osa poolte vahelise lepingu maksumusest, mille võrra ta kandis kokkulepitud tulemuse saavutamiseks kulusid vähem, kui ta oleks pidanud tasuma kostjale. Säästetud kulutuste näol on tegemist kasuga, mille välja mõistmine kahjuna on õiguslikult võimatu. Teisiti öeldes puudub lepingujärgse hinna ja asendustehingute järgse hinna vahe (enammakstud tasu) mida saaks käsitleda kahjuna. Kahjuna oleks käsitletav see, kui hageja kulutused lepingu eesmärgi saavutamiseks oleks ületanud kostjaga sõlmitud lepingu hinna. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on saanud kasu, mitte kahju, kuna on saavutanud lepingu eesmärgi väiksema tasu eest kui ta pidanuks maksma kostjale, olukorras, kus tellija poolt makstava tasu suurus hagejale kui peatöövõtjale ei vähenenud. Hageja vastupidist väitnud ei ole. Kuna kahju olemasolu hageja esile toodud asjaoludel tuvastatud ei ole, siis puudub vajadus käsitleda teisi kahju hüvitamise eeldusi ja poolte sellekohaseid väiteid.
13.Hageja on alternatiivselt esitanud nõude VÕS § 646 lg 5 alusel, mille kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 07.06.2017 kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et kostja lepingu rikkumine seisnes selles, et kostja lahkus objektilt 11.09.2015 ja hageja taganes lepingust 22.09.2015. Hageja seisukohtadest, ega esitatud tõenditest ei tulene, et hagejale tekkinud väidetava kahju suurus on puuduste parandamismaksumus ning hageja on nõudnud kostjalt puudustega töö parandamist. Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millised tööd ja millises ulatuses olid tehtud puudustega ja kui suured olid parandamiseks tehtud väidetavad kulutused ning millised tööd jättis kostja üldse tegemata. Eeltoodu alusel ei ole hagi rahuldamine võimalik ka VÕS § 646 lg 5 alusel. Sisutu on hageja väide, et tasaarvestusavaldus on esitatud VÕS §-de 646 lg 5 ja 115 lg 1 alusel. Viidatud sätted ei reguleeri vastastikuste nõuete tasaarvestust. VÕS § 197 lg 1 järgi tekib tasaarvestusolukord siis, kui tasaarvestaval poolel on õigus teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda ning oma kohustus täita.
14.Hageja nõuab kostjalt lepingu p 12.3 järgi leppetrahvi 18022, 11 eurot. VÕS § 159 lg-te 1 ja 2 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja ei ole väitnud, et ta on kostjalt leppetrahvi nõudnud. Hageja on küll lepingu lõpetamise avalduses (I kd, tl. 43) märkinud et hagejal on lepingu p 12.3 järgi õigus nõuda leppetrahvi, kuid kohtu hinnangul ei ole lepingu lõpetamise avalduses ainult viitamine sellele, et lepingupoolel on lepingust tulenevalt õigus nõuda leppetrahvi, käsitletav leppetrahvi nõude esitamisena, kuna sellest ei nähtu tahe leppetrahvi nõuda. Lisaks ei ole
2-15-16573 hageja tõendanud, et kostja oleks selle teate kätte saanud. Eeltoodule on viidanud ka kostja esindaja 02.02.2017 eelistungil (III kd, tl. 67). TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks tahteavalduse kättesaamisega. Lepinguga seotud tahteavalduse kättetoimetamist sätestab TsÜS § 69 lg 3. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohale jõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohale jõudmist tõendada. Selleks on nt võimalik kasutada tahteavalduse saatmist tähitud kirjaga (RKTKo 3-2-1-151-11 p 14) või panna avaldus saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda tahteavalduse kätte toimetamist kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel (RKTKo (3-2-1-50-12 p 13, 14). Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigust kostjalt leppetrahvi nõuda ja leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, siis puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks. Kokkuvõttes jääb hagi täies ulatuses rahuldamata.
15.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja esindaja ei ole suutnud esitada korrektset ja tervikuna hinnatavat hagiavaldust. Hageja ei ole välja toonud millest tema nõue koosneb, st. milles seisneb kahju, millised tööd ja kui suures ulatuses on kostja poolt tehtud, millised on tehtud puudustega ja millised tööd jättis kostja täielikult tegemata ning seostanud eeltoodut esitatud tõenditega ja esitanud üheselt arusaadavat ja jälgitavat arvutuskäiku oma rahalise nõude kujunemise kohta. Kohus ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb ning milliste tõenditega ta millist asjaolu tõendab.
16.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esindaja on kokku esitanud hulga menetlusdokumente (seisukohad, taotlused, vastuväited), kus on igakordselt esitatud uuesti hageja nõuded, mis lisaks on üksteisest erinevad. Nõuded kohtule esitatavatele menetlusdokumentidele on sätestatud TsMS § 338. Hageja nõuded (hagi ese) esitatakse hagiavalduses (TsMS § 363 lg 1 p 1), mitte igas järgnevas seisukohas, taotluses, vastuväites ja menetluskulude nimekirjas ning nõuded peavad olema selged. Samuti märgib kohus, et hageja esindaja esitatud arstitõend ei kinnita, et tema tervislik seisund oli selline, mis oleks tal takistanud 18.04.2017 istungile ilmumist. Tõendist nähtub ainult see, et hageja esindaja käis 17.04.2017 korralisel arsti vastuvõtul. Tõend on esitatud kohtule poolikuna (rikutud fail) ning selles on puudu osa, kust nähtuks mis ajani töövõimetusleht hageja esindajale väljastati. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). TsMS § 133 lg-te 1 ja kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrval nõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja on oma nõuet suurendanud kahel korral. Esialgses hagis nõudis hageja kahjuhüvitist 43820, 18 euro, täpsustatud hagis 57 887, 15 eurot ja järgnevalt 110265, 37 eurot. Riigilõivu hageja nõude suurendamiselt ei tasunud.
2-15-16573 Kohus andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks ning selgitas, et kui hageja täiendavat riigilõivu ei tasu, siis loeb kohus hagi esitatuks esialgses suuruses. Kuna hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud loeb kohus hagi esitatuks esialgses ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt esialgses hagis 43 820, 18 eurot, leppetrahvi 18 022, 11 eurot ja ühe aasta viivise seadusjärgses määras. Ühe aasta viivise summa 61 842, 99 eurolt on 4978, 30 eurot. Seega on hagi hinnaks 66 820, 59 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 1700 eurot. Õigusabi on osutatud 17 tundi hinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuga on mõistlik. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindajal on kulunud hagiga tutvumiseks ja materjalide analüüsiks 5h, kliendile asjaolude selgitamisele 3h, vastuse koostamisele 1,5h, 02.02.2017 eelistungiks ettevalmistamisele 1h, eelistungil osalemine 1h, täpsustatud hagiga tutvumisele 3h, kostja vastuse koostamisele 1,5h ja istungiks ettevalmistamisele 1h. Kohus leiab, et üldjuhul peaks esindatavale asjaolude selgitamisele ja konsultatsioonidele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Asjaolude selgitamine kliendile ei ole seotud menetlusdokumentide koostamisega, st. tegemist ei ole kuludega mille eest peaks kohtumenetluse vastaspool vastutama. Teisalt võib asjaolude selgitamise sisuks olla õigusabi osutaja arvamus, mis käsitleb kohtuvaidluse võitmise võimalusi ja viise. Seetõttu jääb nimetatud ajakulu 3 tundi arvestamata. Kohus leiab arvestades kostja esindaja koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning seda, et tegemist ei ole keeruka asjaga, et ajakulu hagiga tutvumiseks ja materjalide analüüsiks 5h on põhjendatud osaliselt, so, 2,5 tunni ulatuses. Seega on põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu kokku 11,5 tundi, mis teeb põhjendatud kuluks 1150 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja TsMS § 174 lg 10 kohane kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei
2-15-16573 kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Kostja esindaja vastavat kinnitust ei esitanud. Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1150 eurot käibemaksuta.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.