Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2007.a kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-11461
Tsiviilasi Asja läbivaatamise kuupäev
OÜ avaldus pankrotimenetluse pankroti väljakuulutamiseks 31. mai 2007. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ (endine ärinimi KMT T E ) (reg kood XXX asukoht XXX);
algatamiseks
ja
Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige JP T (IK XXX elukoht XXX); Avaldaja esindaja: advokaadi volikirja alusel K L (asukoht Advokaadibüroo XXX); Ajutine pankrotihaldur: KM(IK XXX asuk XXX) Resolutsioon
OÜ (endine ärinimi KMT T E ) (reg kood XXX) pankrot 04. juunil
ning on märgitud kahe sõiduki
Harju Maakohtu registriosakonna andmeil on võlgniku varale seatud 1.järjekoha kommertspant summas 1 564660 krooni OY kasuks. Võlgniku poolt esitatud raamatupidamisbilansist seisuga 23.03.2007.a nähtub, et võlgnik omab käibevara kokku summas 4 538 026 krooni. s.h valmistoodangut ja müügiks ostetud kaubad(varud) kokku summas 2 770 075 krooni. OÜ põhivara, valmistoodang ja varud on ajutise pankrotihalduri poolt inventeeritud ja üles kirjutatud 09.mail 2007.a. Vara on antud vastutavale hoiule OÜ juhatuse liikmele JPTle. Võlgniku bilansis 23.03.07.a. kajastuvad nõuded ostjate ja sidusettevõtete vastu on nõuded välisriikides asuvate ostjate vastu. Debitoorsete võlgnevuste laekumine on ajutise halduri
hinnangul väiksem kui bilansis kajastatu, kuna osade ostjatega on võlgnikul vastastikused nõuded, mida on võimalik tasaarvestada( OY, OY, OY) Võlgnikul on seisuga 14.05.07.a.käibemaksu ettemaks summas 28276 krooni. Käibemaksu ettemaksu summa võib oluliselt väheneda peale maikuu deklaratsioonide esitamist. Võlgniku põhivarana kajastatud tootmisseadmed summas 1 543 889 krooni reaalset turuväärtust on raske hinnata, kuna tegemist on nn spetsiifiliste tootmisseadmetega, mille realiseerimine võib olla raskendatud. Bilansis 23,03.07.a. kajastatud müügiks ostetud kaubad summas 2770 076 näol on tegemist väga spetsiifilise masinatööstuse toodangu ja pooltoodanguga. Kokkuvõtvalt võiks võlgniku vara väärtuseks hinnata kuni 50-70 % selle bilansilisest maksumusest. Praegusel ajal OÜ mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnik lõpetanud enamuse töötajatega töölepingud k.a mai algul Töölepinguseaduse § 82 alusel. Nagu nähtub võlgniku raamatupidamisbilansist 31.12.2006.a. ja 23.03.07.a. on äriühingu omakapital negatiivne summas – 15 827 239.- krooni ja -18 408 356 krooni ning kahjum summas – 2581 116 krooni (seisuga 23.03.07.a.). Võlgniku juhatuse hinnangul on äriühing maksejõuetu ning maksejõuetuse tekke põhjustena on juhatus nimetanud väikest tootmismahtu, millest ei piisanud minimaalse kasumi teenimiseks. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on maksejõuetuse üheks tekke põhjuseks ka äriühingu juhatuse nõrk finantsplaneerimine( eelkõige omahinna kalkuleerimine), kuna juhatus oleks pidanud lepingute sõlmimisel arvestama ka inflatsiooni- koefitsendiga ning materjalide ja tööjõukulu olulise kasvuga. Üheks maksejõuetuse tekke põhjuseks on olnud pidev käibekapitali puudujääk( 2005 aasta lõppedes – miinus 340 292 krooni ning 2006 majandusaasta lõppedes miinus 3 155099 krooni). Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus KM. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku teadaolevad kohustused ületavad oluliselt tema vara (seisuga 23.03.07.a. ületavad lühiajalised kohustused käibevara ca 5 korda , maksevõime näitajad on nõrgad, majandustegevus on lõpetatud ja äriühingu omakapital on negatiivne. Võlgniku kohustused võlausaldajate ees on suuremad kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
Ajutine pankrotihaldur KMon esitanud tasunõude kokku summas 22 050 krooni. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 22 050 ja hüvitiseks vajalike kulutuste eest 903.20 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.