Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(7)

2-07-13545

ASJAOLUD, HALDURI ETTEKANNE

09.04.2007.a. esitas võlgnik maakohtule avalduse enda pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt OÜ FastServ juhataja ja ainuosanik Antti Erusk ostis OÜ FastServ ainsa osa ostu-müügilepinguga 07.10.2004.a. Samal päeval ja sama notari juures koostati dokumendid: osanike otsus ja kandeavaldus Antti Eruski kandmiseks äriregistrisse OÜ FastServ juhatajana. Antti Erusk ei ostnud osaühingut, et sellega alustada ettevõtlust, vaid oli tuttavate soovitusel nõus enda nimetamisega peatselt likvideeritava osaühingu juhatajaks. Ostu-müügilepingu sõlmimisele eelnenud suuliste kokkulepete kohaselt pidid osaühingu endised osanikud Marti Mets ja Madis Mets (ostu-müügilepingu tiitelleht - lisa 1) alustama kohe peale juhataja kande muutmist osaühingu likvideerimiseks asjaajamist. Käesolevaks ajaks on selgunud, et Antti Eruskilt ei soovitud abi ettevõtte likvideerimisel, vaid talle sokutati täielikult maksejõuetu ja varatu ettevõte. Peale ostu-müügilepingu sõlmimist ei ole Antti Erusk osaühingu müüjatega rohkem kokku saanud - viimased ei ole Antti Eruskiga ühendust võtnud ja Antti Eruskil endal puuduvad andmed nendega ise ühendust võtmiseks. Samuti ei antud Antti Eruskile lepingu sõlmimisel ega hiljem üle mingeid osaühingu raamatupidamisdokumente ega vara. Vastavalt varade ja võlgade nimekirjale (lisa 2) on osaühingul FastServ teadaolevaid võlgu 451 526,61 eesti krooni väärtuses. Antti Erusk on neist teada saanud 2006. aasta lõpul ja 2007.a. algul üksnes seetõttu, et võlausaldajad on temaga ühendust võtnud tema elukoha kui osaühingu uue asukoha kaudu. Kõik nimetatud võlad on tekkinud enne osa omandamist 14.10.2004.a. Mingeid varasid Osaühingul FastServ juhataja Antti Eruski teadaolevalt ei ole. Osaühingul FastServ ei ole töötajaid ega töötasuvõlgu. Osaühingul FastServ ei ole maksuvõlgu ja kuna alates 2004.a. sügisest pole toimunud mingit majandustegevust, siis pole saanud neid ka tekkida. Kuna osaühingul on võlgu ligi pool miljonit krooni ning ettevõttel puudub igasugune vara ja ka majandustegevus, siis on ettevõte püsivalt maksejõuetu. Kuna ettevõte on maksejõuetu, aga tal puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 1 lg.-d 1,2,3; § 13; § 15 lg.l; § 29 palus võlgnik: 1. Algatada OÜ FastServ pankrotimenetlus; 2. Lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu ilma OÜ FastServ pankrotti välja kuulutamata

2(7)

2-07-13545 Võlgniku pankrotimenetluse algatas kohus 17.04.2007.a. määrusega ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre /t.l. 11/. Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud asjaolude juurde. Ajutise pankrotihalduri aruandest /t.l. 15-20/ nähtuvalt: Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur küsimustiku vara ja võlgade kohta (Lisa 1) võlgniku asukoha aadressile ja järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 11. maiks 2007. a. Postiasutus tagastas järelepärimise ajutisele haldurile hoiustamise tähtaja möödumise tõttu. Krediidiasutustelt ja registritelt on vastused saabunud (lisatud aruande juurde). Võlgniku juhatuse liikmega ajutisel halduril kontakteeruda ei õnnestunud, kuna registrikaardilt nähtuv mobiiltelefoni number ei ole kasutusel. Võlgniku kontaktandmete väljaselgitamiseks helistas ajutine haldur kohtusse ning võlgniku eelmistele omanikele. Kohtust teatati, et võlgniku juhatuse liikme asemel on menetlusdokumendid kätte saanud võlgniku tema ema ning võlgniku endised omanikud tema kontaktandmeid ei teadnud. Võlgnik ei ole saatnud ajutisele haldurile vastust üldküsimustikule. Võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumente ega kontode väljavõtteid. Ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadava info põhjal võib OÜ FastServ majandusliku olukorra kohta märkida alljärgnevat: Varad. AS-is Hansapank omab võlgnik arvelduskontot nr 221023320148, mille saldo on seisuga 23.04.2007. a. 60,00 Eesti krooni (konto broneeritud summas 900.- Eesti krooni üüriterminali arvetest; konto saldo on negatiivne ning sellest on tekkinud viivised summas 102,18 Eesti krooni)(Lisa 3). Võlgniku pangakonto on arestitud kohtutäitur E. Vilippus`e poolt. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused (Lisa 4).Kassas ajutise halduri andmetel rahalised vahendid puuduvad, seega puudub võlgnikul igasugune käibevara. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti (Lisa 7) vastusele ajutise halduri päringule on võlgnikul käibemaksu enammakse summas 8 051.Eesti krooni, kuid samas on esitamata käibedeklaratsioonid alates 2004. a. septembri deklaratsioonist kuni 2005. a. aprilli deklaratsioonini. Samuti pole esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone alates 2004. a. oktoobri deklaratsioonist. Kuna deklaratsioonid on veel esitamata ning ettemaks võib selle võrra väheneda, siis on käibemaksu enammakse tagasi saamine märgitud summas ebatõenäoline.Võlgniku poolt esitatud informatsioonile tuginedes (võlgade ja varade nimekiri) võlgnikul põhivara puudub.Vara puudumist on kinnitanud ka ajutise halduri päringud Maksu- ja Tolliametisse (Lisa 7), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (Lisa 5) ning Eesti Riiklikusse Autoregistrikeskusesse (Lisa 6). Seega on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt võib olla vara 8 051.- Eesti krooni käibemaksu ettemaksuna Maksu- ja Tolliametile, kuid samas on esitamata käibedeklaratsioonid alates 2004. a. septembri deklaratsioonist kuni 2005. a. aprilli deklaratsioonini. Kohustused.Võlgnikul on haldurile esitatud andmete kohaselt (võlgniku pankrotiavaldus) järgmised rahalised kohustused: 1) 64 172,85 Eesti krooni Julianuse Inkasso Agentuur AS-ile (või AS NCC Ehitus); 2) 383 442,40 Eesti krooni Julianuse Inkasso Agentuur AS-ile (või OÜ Ülemiste Center); 3) 3 911,36 Eesti krooni AS-ile EMT.

3(7)

2-07-13545 Ajutine haldur juhib tähelepanu täiendavalt sellele, et vastavalt võlgniku maksehäirete raportile on Julianuse Inkasso Agentuur AS seisuga 10.11.2006. a. nõude tagastanud selle esialgsele omanikule, seega on eeldatavasti võlausaldajateks AS NCC Ehitus ja OÜ Ülemiste Center. Seega on võlgnikul võlgniku juhatuse liikme andmete kohaselt kokku rahalisi kohustusi kreeditoride ees 451 526,61 Eesti krooni. Kokkuvõte Võlgniku praegune omanik ning juhatuse liige Antti Erusk omandas ettevõtte 7.10.2004. a. ning asus samal ajal täitma ka juhatuse liikme kohustusi. Antti Erusk väidab pankrotiavalduses, et ei ostnud ettevõtet äritegevuseks, vaid leppis endiste omanikega suuliselt kokku võlgniku likvideerimismenetluse läbiviimises. Antti Erusk väidab pankrotiavalduses, et temale anti üle võlgades olev ettevõtte ning temalt tegelikkuses ei soovitudki likvideerimisteenuse läbiviimist. Antti Erusk väidab pankrotiavalduses, et temal ei olnud võimalik endiste omanikega ühendust võtta ning ettevõtte osade omandamise lepingu sõlmimisel ega ka pärast seda pole endised omanikud võlgniku raamatupidamisdokumente temale üle andnud. Antti Erusk`ile teadaolevalt võlgnikul vara pole ning võlgnikul pole töötajaid ega ka võlgnevusi endiste töötajate ees. Majandustegevust pole võlgnik-ettevõttes toimunud alates 2004. a. sügisest ning ka äriregistrist ja krediidiinfo andmebaasist nähtuvalt selgub, et võlgniku endised juhatuse liikmed ega Antti Erusk ei ole esitanud võlgniku majandustegevuse kohta ühtegi majandusaasta aruannet. Maksejõuetuse põhjuseid konkreetselt Antti Erusk pankrotiavalduses välja ei too, kuid selgitab, et temale ei ole võlgnik-ettevõtte dokumente üle antud ning hetkeks, mil tema võlgniku osad omandas ning juhatuse liikmena tegutsema hakkas, oli võlgnikul ligi poole miljoni krooni suuruses võlgasid. Väidetavalt sai Antti Erusk võlgniku maksejõuetusest teada alles 2006. aasta teisel poolel võlausaldajate poolt esitatud dokumentide kaudu ning hakkas olukorda uurima. Maksejõuetuse tekitamises süüdistab Antti Erusk võlgniku endisi omanikke Marti Metsa`t ja Madis Metsa`t. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik ei ole esitanud kogu oma tegevuse jooksul mitte ühtegi majandusaasta aruannet ja jätnud esitamata (null)deklaratsioonid. Antti Erusk võlgniku juhatuse liikmena ei ole esitanud pankrotiavaldust õigel hetkel ning ta on jätnud täitmata raamatupidamise kohustuse ning samuti ei ole ta alustanud võlgniku likvideerimist, kuigi just selle eesmärgiga väidetavalt ta võlgnik-ettevõtte omandas. Ajutisele haldurile ei ole teada, millega võlgnik tegeles enne osade võõrandamist praegusele omanikule ega pärast seda. Ajutine haldur on võtnud ühendust võlgnik-ettevõtte eelmiste omanikega, kes väidavad, et ei müünud võlgnik-ettevõtet likvideerimismenetluse läbiviimise eesmärgil ning andsid Antti Erusk`ile üle ka kõik raamatupidamise dokumendid (väidetavalt soovis praegune omanik endiste omanike ärilisi kontakte). Isegi siis, kui raamatupidamise dokumente Antti Erusk`ile üle ei antud, ei õigusta see seda, et järgneva ca 2,5 aasta jooksul samuti raamatupidamist ei peetud ning majandusaastaaruandeid ei esitatud. Selgusetuks jääb see, miks ei esitanud võlgnik-ettevõtte praegune juhatus politseisse avaldust või kohtusse hagi raamatupidamisdokumentide asukoha tuvastamiseks ning ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et oma tegevusega võis võlgniku juhatuse liige Antti Erusk toime panna KarS § 3811 ja § 3851 sätestatud kuriteod, vastavalt raamatupidamise nõuete rikkumine (st raamatupidamise korraldamata jätmine; samuti on võimalik, et raamatupidamisdokumente varjatakse) ja pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine. Seda, kas Antti Erusk oma tegevusega võlgnikule või võlgniku võlausaldajatele kahju tekitas, on raske öelda, kuigi eeldada võib, et tähtajaliselt tasumata võlgnevuselt arvestatavat viivist saab tekitatud kahjuna käsitada pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise tõttu.

4(7)

2-07-13545 Ajutine haldur on seisukohal, et Antti Erusk`i tegevuses esineb raske juhtimisvea tunnuseid PankrS § 28 lg 2 mõttes raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmise tõttu ÄS § 183 tähenduses. Seda, kas juhtimisviga ka maksejõuetuse põhjustanud on, ei saa enne vajalike dokumentide analüüsimist (nt rahavoogude aruanne, bilanss, majandusaasta aruanne, rahaliste kohustuste aluseks olevad dokumendid jne) väita. Võlgnikul on vara kokku (käibemaksu enammakse) summas 8 053.- Eesti krooni ning kohustusi võlausaldajate ees 451 526,61 Eesti krooni, seega ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara mitu korda. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna majandustegevust ei toimu. Ajutise halduri arvates puudub vajadus täiendava majandusanalüüsi järele. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri tasust. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sh seaduses ettenähtud maksud). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puuduvad, siis palun ajutise halduri tasu summas 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt järgmiselt: halduri tasu 5 038.- Eesti krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 135.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 101.- Eesti krooni, seega tasu väljamaks 3 802.- Eesti krooni. Tasust summas 6 700.- Eesti krooni kuulub kinnipidamisele ka sotsiaalmaks summas 1662.- Eesti krooni. Lisaks palub ajutine haldur, juhul kui Maksu-ja Tolliametilt laekub käibemaksu enammakse tagastus summas 8 053.Eesti krooni, võlgniku pankrotivarast ajutise halduri töötasuks ja kulutuste hüvitamiseks välja mõista vastavalt 3 500.- Eesti krooni (ilma sotsiaalmaksuta) ja 4 503.- Eesti krooni (koos käibemaksuga; Lisa 10). Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg-st 2; §-st 20; § 23 lg-st 1; § 27 lg-st 5; § 28 lg-st 2; § 29 lg-st 1 ning justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71, teeb haldur ettepaneku: 1) lõpetada OÜ FastServ (registrikood: 10974648; asukoht: Lihula mnt 1748, 90506 Haapsalus) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; 2) mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 5 038.- Eesti krooni (brutosumma) Terje Eipre kasuks arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 108.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 101.- Eesti krooni, seega väljamaks haldurile 3 829.- Eesti krooni; tasumisele kuulub sotsiaalmaks summas 1 662.- Eesti krooni. Kulud kokku 6 700.- Eesti krooni; 3) mõista välja OÜ FastServ arvelt, juhul kui Maksu- ja Tolliamet tagastab võlgnikule käibemaksu enammakse 8 051.- Eesti krooni, lisaks eeltoodule ajutise halduri tasu 3 500.Eesti krooni (3,5 h x 1000.- Eesti krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4 503.- krooni (sisaldab km 18%) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221019550566 Hansapangas; 5(7)

2-07-13545 4) arestida OÜ FastServ pangakonto nr 221023320148 Hansapangas ning keelata OÜ-l FastServ ilma ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine; 5) määrata OÜ FastServ dokumentide hoidjaks Antti Erusk (ik 38202194712), Haapsalu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal on võlgnikul vara kokku 8053 krooni (käibemaksu enammakse) ning kohustusi 451 526.61 krooni. Sellest tulenevalt ületavad kohustused vara mitmekordselt. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Halduri ettekande ja võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud Ülemiste Kaubanduskeskuses ruumide üürimisest ja üürimisega seotud ehitustöödest. Juba 14.10.2004.a. seisuga oli võlgnikul kohustusi 451 000 kr ulatuses ja vara puudus täielikult. Peale seda on majandustegevus puudunud. Kuna praeguse juhatuse liikme A.Eruskile ei ole endiste omanike ja juhatuse liikmete Marti Metsa ja Madis Metsa poolt võlgniku majandustegevust ja raamatupidamist kajastavat dokumentatsiooni üle antud, siis ei ole võlgniku maksejõuetuse sisulist põhjust võimalik välja selgitada. A.Erusk peab maksejõuetuse eest vastutavateks isikuteks Marti ja Madis Metsa /t.l. 43/. Kohus leiab pankrotimenetluses esitatud asjaolude ja dokumentaalsete tõendite põhjal ei ole üheselt ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. PankrS § 130 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Seega tuleb ajutisel halduril võlgnik likvideerida. Võlgniku dokumendid kuuluvad säilitamisele ja hoidmisele võlgniku juhatuse liikme poolt. Ajutise pankrotihalduri esitatud taotluse osas talle tasu määramiseks summas 6700 krooni, märgib kohus järgmist. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgniku vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja põhjendatud kulud, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003.a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata,

6(7)

2-07-13545 kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700.- krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kohus olles tutvunud ajutise halduri esitatud tasu arvestusega asub seisukohale, et halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasu summas 6700.- krooni tuleb välja mõista riigilt, kuna võlgnikul vara puudub, järgmiselt: halduri tasu 5038.- krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1108.- krooni ja pensionikindlustus 101.- krooni, seega tasu väljamaks 3829.- krooni. Tasust summas 6700.- krooni kuulub kinnipidamisele ka sotsiaalmaks summas 1662.- krooni. Lisaks palub ajutine haldur, juhul kui Maksu-ja Tolliametilt laekub käibemaksu enammakse tagastus summas 8 053.- Eesti krooni, võlgniku pankrotivarast ajutise halduri töötasuks ja kulutuste hüvitamiseks välja mõista vastavalt 3 500.- Eesti krooni (ilma sotsiaalmaksuta) ja 4 503.- Eesti krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et selle taotluse võib rahuldada. Kohus peab põhjendatuks hagi tagamise korras PankrS § 18 alusel arestida võlgniku arveldusarve, kuivõrd võlgnikul on ajutise pankrotihalduri hinnangul õigus ja võimalus tagasi taotleda Maksu- ja Tolliametilt käibemaksu ettemaksuna 8051 krooni.

R.Undrest kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.