Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 29. septembril 2005.a. AS SEB Eesti Ühispank (edaspidi "pank") ja T R (edaspidi „laenusaaja") laenulepingu nr. L050024091, mille kohaselt väljastas pank laenusaajale laenu 45 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 15. september 2010.a.,

2-07-13231

intressimääraga PBI + 2,3% aastas. Laen anti laenusaajale auto ostmiseks. Lepingu p-i 5.2. kohaselt pidi laenu tagastamine ja intresside tasumine toimuma maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena iga kuu 15. kuupäeval panga poolt teatatud suuruses. Kahjuks ei ole T R suutnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. 23.01.2007.a. seisuga (ülesütlemisavalduse koostamise seisuga) oli graafikujärgne põhiosa võlgnevus kokku 3991.93 krooni, millele olid lisandunud intressivõlgnevus 1294.57 krooni ja viivis 87.01 krooni. 23.01.2007.a. saatis hageja laenusaajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles hageja ülesse laenulepingu nr. L050024091 alates 12. veebruarist 2007.a. Selleks kuupäevaks palus hageja laenusaajal ära maksta pangale kogu võlasumma (laenujääk, intressid, viivised), mida laenusaaja ei teinud. Laenulepingu ülesütlemisel juhindus hageja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dest 196 lg 1 ja 2, 399 lg 1 p 1 ning 2 ja laenulepingu p-st 20.1. a. Laenulepingu erakorralisele ülesütlemisele eelnes 19.12.2006.a. ülesütlemishoiatus. Kahjuks ülesütlemishoiatusele T R ei reageerinud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Laenulepingu p. 15.5. järgi, lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal (hagejal) õigus nõuda laenusaajalt (kostjalt) viivist 7% aastas või suuremas määras kui kehtiv seadus seda võimaldab. 03. aprilli 2007.a. seisuga on viivis 180.05 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) seaduses sätestatud suuruseni. Kokku moodustab hageja nõue 03.04.2007.a. seisuga 40 337.08 krooni, millest laenu põhiosa on 38 284.52 krooni, intressivõlg 1872.51 krooni ja viivis 180.05 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1, 196 lg 1 ja 2 ning 399 lg 1 p. 1, 2 ja TsMS §-st 363 palub hageja välja mõista T Rlt laenuvõlgnevus 38 284.52 krooni, intressivõlgnevus 1872.51 krooni ja viivis 180.05 krooni, kokku 40 337.08 krooni AS SEB Eesti Ühispank kasuks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.04.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 23-24/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 14.04.2007.a. /t.l. 25/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-07-13231

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub meneltuskulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.