Xxxx ́i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/395
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx; epost: xxxx) Puudutatud isikud: Kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Narva mnt 7D, Tallinn 10117; e-post [email protected]) XxxxAS (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post: xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx ́i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/395.
2.Tühistada täies ulatuses Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets’a 18.11.2016.a otsus täiteasjas nr 014/2015/395 ning kohustada kohtutäiturit Xxxx ́i kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv jätta kohtutäituri kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets’alt välja Xxxx ́i kasuks menetluskulud
summas 15 eurot. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Asjaolud
1.Avaldaja esitas kohtutäiturile 31.10.2016.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna kohtutäituri poolt edastatud dokumentidest (täitmisteade ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus) jääb ebaselgeks, millest tuleneb nõue ning mis alusel mõistis kohtutäitur välja põhitasu. Kohtutäitur on teinud 18.11.2016.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata (allkirjastatud 21.11.2016.a). Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Avaldaja esitas 01.12.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/395. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.25.10.2016.a edastas kohtutäitur Marek Laanemets ́a abi Xxxxi avaldaja e-mailile kaks dokumenti: täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Täitmisteates sisalduv informatsioon on toodud TMS § 24 lg-s 3. Dokument „täitmisteade võlgnikule“, mis on kohtutäituri poolt koostatud 25.10.2016.a ning edastatud avaldaja e-mailile, ei sisalda andmeid, mis peaksid seal TMS § 24 lg 3 kohaselt märgitud olema. Samuti ei ole täitmisteatele lisatud täitedokumendi ärakirja. Täitmisteates on kirjutatud, et nõue suureneb 1 461,91 euro võrra ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses on kirjas, et sissenõudja esitas 25.10.2016.a nõude suurendamise avalduse. Nõude suurendamise avaldus ei ole täitedokument, millega seoses koostatakse täitmisteade. Täitmisteatele ei olnud lisatud ka nõude suurendamise avaldust ega arvutuskäiku. Seoses sellega leiab avaldaja, et kohtutäituri poolt 25.10.2016.a esitatud täitmisteade ei vasta nõuetele ning on ebaseaduslik.
3.Avaldaja oli sõlminud täitemenetluse raames kokkuleppe, millest pidas kinni ning tasus oma võlgnevuse. Kokkuleppes on lisaks maksegraafikule kirjas, et võlgnik tasub igakuiselt 130 eurot kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Maksegraafiku järgne viimane makse teostati avaldaja poolt 01.09.2016.a Seega oli võlasumma vastavalt kokkuleppele täielikult tasutud 01.09.2016.a. 16.09.2016.a saatis avaldaja kohtutäiturile e-kirja sisuga, et on tasunud kõik osamaksed ning palve kinnipidamiste vabastamiseks. Vastust kirjale ei tulnud, kuid 19.10.2016.a – 1 kuu ja 3 päeva hiljem – sai avaldaja kirja sisuga, et võlgnevus on 359,52 eurot.
4.Avaldaja leiab, et kirjadele vastamata jätmine või nii pika viivitusega vastamine on hea usu põhimõtte vastane. Avaldaja leiab, et kui poolte vahel on sõlmitud kokkulepe, millest on kinni peetud, on hea usu põhimõtte vastane ligi 2 kuud pärast viimase osamakse tasumist esitada täiendavaid nõudeid. Kohtutäitur, kes kontrollis kokkuleppest kinnipidamist ei oleks tohtinud vaid avalduse alusel koostada uut täitmisteadet, veelgi enam, kuna tegemist on tarbijakrediidilepingu vaidluse kohta tehtud tagaselja vahekohtu otsusega, siis ei oleks tohtinud kohtutäitur sellist avaldust aktsepteerida. Kohtutäitur peaks teadma alates 13.03.2015.a kehtivaid TsMSi sätteid, mis ütlevad, et vahekohtu kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Aktsepteerides sellise avalduse ning koostanud selle alusel täitmisteate ei ole kohtutäitur tegutsenud
seaduspäraselt. Avaldaja esitas kaebuses kohtutäituri tegevuse peale küsimusi nõude kohta – kas täitmisteate aluseks olevast algdokumendist tuleneb nõude suurus ning miks ei ole täitedokumendi ärakirja lisatud 25.10.2016 täitmisteatele. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäitur tegutsenud seaduspäraselt, koostades 25.10.2016.a täitmisteate asjas (nõude suurendamise aktsepteerimine), mis puudutab tarbijakrediidi vaidlust, tuues aluseks vahekohtu otsuse.
5.Kohtutäitur leidis oma otsuses, et on täitmisteate avaldajale kätte toimetanud 29.04.2015.a ning sellest tulenevalt ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja aga ei ole dokumente saanud ning tema vastu alustatud täitemenetlusest sai avaldaja teadlikuks 01.07.2015.a, kui tema kontod olid arestitud ning töötasust ja pensionist tehti esimesed kinnipidamised. Avaldaja uuris seejärel pangast välja, kes tema kontol kinnipidamisi teostab ning võttis ise kohtutäituriga ühendust. Avaldaja sõlmis kokkuleppe võlgnevuse täielikuks tasumiseks (mis sisaldas täituri tasusid ja maksegraafikut), kuna soovis oma võlgnevusest vabaneda. 2 kuud pärast viimase makse tasumist saadud täitmisteade, nõude suurendamine ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on hea usu põhimõtte vastased ning ebaselged. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri poolt 25.10.2016.a koostatud dokumendid „täitmisteade võlgnikule“ ning „kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri 18.11.2016.a otsus tühistamata. Kohtutäitur märgib, et tema menetluses on XxxxAS-i täitmisavalduse alusel 06.04.2015.a algatatud täitemenetlus nr 014/2015/395. Sissenõudja esitas 06.04.2015.a TMS § 23 sätestatud nõuetele vastava täitmisavalduse koos TMS § 2 lg 1 p 6 nimetatud täitedokumendiga. Kohtutäitur algatas täitemenetluse 06.04.2015.a ja toimetas võlgnikule täitmisteate koos lisadega kätte e-posti teel 29.04.2015.a. Viidatud täitmisteates on kohtutäitur märkinud, et nõude sisuks on: võlg, viivis, intress, menetluskulud+täiendavalt lisanduv viivis al. 02.04.2015 kuni nõude täitmiseni. Võlgnikuga sõlmiti sissenõudja nõusolekul ositi tasumise kokkulepe. Vale on võlgniku väide, et sõlmitud kokkulepe on täitedokumendiks. Täitedokumendiks on siiski kohtuotsus, mille resolutsiooni punkt 5 kohaselt mõisteti võlgnikult välja viivis alates 05.03.2015 määras 0,20% käesoleva otsusega välja mõistetud põhinõudest iga täitmisega viivitatud päeva eest kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui käesoleva otsusega välja mõistetud põhinõude summa. Võlgnikuga sõlmitud maksegraafiku kokkuleppes on samuti kirjas, et peale põhivõlgnevuse tasumist, lisandub nõudele viivis, ning et täiendava viivisenõude esitab sissenõudja peale võlgnikupoolset põhivõlgnevuse tasumist. Sissenõudja esitas 25.10.2016.a täiendava viivisenõude summas 1 461,91 eurot, kuid vastavalt võlgniku taotlusele vähendas viiviseid summani 731 eurot
7.Kohtutäitur ei ole uut täitemenetlust algatanud, vaid vastavalt sissenõudja taotlusele suurendas sissenõutavat summat, mille kohta edastas teate võlgnikule. Kuna esmane täitmisteade on koos kohtuotsusega võlgnikule kätte toimetatud ning võlgnik oli menetlusest teadlik, siis korduvale täitmisteatele kohtutäitur täitedokumenti ei lisanud. Täitemenetlus nr 014/2015/395 on õiguspäraselt algatatud 06.04.2015.a ning täitmisteade võlgnikule 29.04.2015.a kätte toimetatud, millega loetakse täitemenetlus alanuks. Täitur on võlgniku teavitanud korduvalt, et nõudele lisandub ka täiendavalt viivis, seega võlgniku väide, et seda ei ole teavitatud, on alusetu. Sissenõudja seisukoht
8.Sissenõudja on enda seisukohas välja toonud, et sissenõudja on esitanud isePankuri vahekohtu 31.03.2015.a otsuse K-2807 täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäitur Marek Laanemets ́le. Avaldaja tasus korrektselt kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevust vastavalt kohtutäituriga sõlmitud maksegraafikule. 14.07.2016.a sai avaldajalt välja mõistetud põhinõude võlgnevus tasutuks ning sissenõudja edastas kohtutäituri palvel kohtutäiturile kohtuotsusega väljamõistetud viiviste summa. 21.12.2016.a on sissenõudja saatnud kohtutäiturile vastuse avaldaja avaldusele ning nõustunud sissenõutavaid viiviseid 50% ulatuses vähendama ning nõuab sisse viiviseid summas 731 eurot. Sissenõudja on seisukohal, et ei ole kursis ega vastuta selle eest, kui kiiresti ja põhjalikult kohtutäitur on avaldaja suhtes toiminguid läbi viinud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
9.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
11.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 18.11.2016.a otsuse (allkirjastatud 21.11.2016.a), millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja on otsuse kätte saanud ning esitas 01.12.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/395. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
12.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas täitemenetluse algatamise kohta esitatud kaebus esitati kaebetähtaja jooksul. Samuti on vaidlus selles, kas täiteasjas nr 014/2015/395 esitatud isePankuri vahekohtu otsus nr K-2807 on TMS §-s 2 loetletud täitedokumendiks.
14.Kohus märgib, et kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et kohtutäitur on 29.04.2015.a täitmisteate koos lisadega võlgnikule kätte toimetanud. Seega on kohtutäituri poolt avaldajale täiteteate koos lisadega edastamine 29.04.2015.a e-posti teel aadressile [email protected] tõendamata. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse kättetoimetamisest. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte
toimetama täitmisteate. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 306 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 306 lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtutäitur on avaldajale otsuse kättetoimetanud väidetavalt e-posti vahendusel. Nimetatud kättetoimetamisviis tuleneb TsMS § 3111 lg-st 4, mis sätestab, et kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude. TsMS § 3111 lg 5 sätestab, et menetlusdokument loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Kohtutäitur ei ole kohtuni toonud, et avaldaja oleks kinnitanud täitmisteate ja selle lisade kättesaamist 29.04.2015.a. Avalduse kohaselt sai avaldaja 25.10.2016.a kohtutäiturilt täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 31.10.2016.a esitas avaldaja esitatud dokumentide osas kohtutäiturile kaebuse. Seega on kaebus täitemenetluse algatamise kohta esitatud tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud tegema uue otsuse võlgniku kaebuse kohta, mis puudutab võlgniku kaebust tühistada kohtutäituri poolt 25.10.2016.a koostatud dokumendid „täitmisteade võlgnikule“ ning „kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus“.
15.Avaldaja on seisukohal, et isePankuri vahekohtu otsuse osas ei ole kohtutäitur teinud kindlaks, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga. Kohtutoimikust nähtub, et täitedokumendiks on isePankuri vahekohtu otsus nr K-2807 (tl 69-73). Viidatud vahekohtu otsuse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlust. TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Eestis ei ole loodud riiklikku süsteemi, mille alusel saaks kontrollida, milline vahekohus on alaliselt tegutsev ja milline mitte (vt Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14215, p 15). Kohus on seisukohal, et üksnes nime järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegu on alalise vahekohtuga. Kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur selliseid
vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Küll aga saab kohtutäitur TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi täita vahekohtu otsuseid, mida kohus on tunnustanud ja täidetavaks tunnistanud.
16.Eeltoodust järeldub, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale (vt Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 16; 12. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-14, p 18). Isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab seega esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et avaldaja esitas tähtaegselt kaebuse täitemenetluse alustamise kohta. Kohus lisab, et kohtutäitur pidanuks kaebuse lahendamisel täitemenetluse lõpetama TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxxx ́i kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemets ́a 18.11.2016.a otsusele täiteasjas nr 014/2015/395 rahuldada. Kohus kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
18.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna avaldaja kaebus rahuldatakse, määrab kohus, et kaebuse esitamisel kantud riigilõiv jääb kohtutäituri kanda, ülejäänud menetlusosaliste kulud tuleb jätta nende endi kanda.
21.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist.
22.Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole menetluses tekkinud muid menetluskulusid peale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu. Avaldaja on kaebuse esitamisel tasunud 01.12.2016.a riigilõivu 15 eurot (tl 39). Kohus määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets’lt välja Xxxx ́i kasuks menetluskulud summas 15 eurot.
23.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.