Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. juuni 2007. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-24546
Tsiviilasi
OÜ hagi OÜ vastu 3 539 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja KT (XXX) Kostja OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige VR
Eelistungi toimumise aeg
21. mai 2007. a.
Kohtu põhjendused 21.05.2007 toimunud kohtuistungil taotles kostja aegumise kohaldamist. Hageja leidis, et kostja on tahtlikult kohustusi rikkunud, kuna kostja on helistanud ja teadlik nõudest alates 2000. a. Hageja väitel ei ole kostja poolt vastuväiteid esitatud, kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta ei ole jätnud arvet tahtlikult maksmata. Poolte vahel on vaidlus lepingu olemasolus. Pooled vaidlevad ka hageja nõude aegumise ja asjaolu üle, kas kostja on pooltevahelisest lepingust tulenevat maksekohustust tahtlikult rikkunud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse TsÜS-s ning VÕS-s aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. Käesolev nõue ei olnud 01.07.2002 aegunud, mistõttu kohaldatakse aegumisele VÕS-is ja uues TsÜS-s sätestatut. AS-i ja kostja vahel väidetavalt 23.05.2000 sõlmitud tellimus-lepingust nr. XXX tuleneva nõude aegumistähtaja arvestus algas alates 01.07.2002. TsÜS § 146 lg-te 1 ja 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et aegumise regulatsioon kaotab tähenduse, kui lugeda arve tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja oleks lepingut tahtlikult rikkunud, samuti ei ole aegumine katkenud ega peatunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja, leides, et kostja on lepingust tulenevat kohustust tahtlikult rikkunud, seda kohtule tõendama. Kohus on hagejale ka tema tõendamiskoormist selgitanud. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks saatnud kostjale saldokinnitust enne aegumistähtaja möödumist. Hageja kohtuistungil esitatud väide, et kostja oli nõudest teadlik 2000. aastast alates, ei muuda veel kohustuse rikkumist tahtlikuks. Kuna hageja kohustuse tahtlikku rikkumist tõendanud ei ole, kohaldub vaidlusalusele nõudele TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis saabus hageja nõudele 01.07.2005. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 26.05.2006. Seega on nõue aegunud. TsÜS § 142 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. VÕS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus rahuldab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kuna kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb kohus lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja
menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.