Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-60-07 Tartu, 31. mai 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa A. A hagi B. B vastu ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-02-110 B. B määruskaebus Hageja A. A (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vello Luik Kostja B. B (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Eve Selberg 14. mai 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2007. a määrus.
2.Tallinna Ringkonnakohtul lahendada B. B apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Selberg ja Ko B. B määruskaebuselt 3. aprillil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 15. jaanuaril 2007. a B. B (kostja) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14. detsembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis kostja omandisse OÜ Rolokom osa ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja abikaasade ühisvara arvel vähem saadu eest hüvitisena 321 019 krooni 81 senti. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel 1000 krooni riigilõivu. Ringkonnakohus jättis 22. jaanuari 2007. a määrusega apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 2 alusel käiguta ning kohustas apellanti tasuma puuduva riigilõivu 50 750 krooni ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kostja esitas 26. veebruaril 2007. a ringkonnakohtule maksekorralduse ärakirja täiendavalt 15 000 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta ning avalduse, milles ta peab vajalikuks esitada kohtule apellatsioonkaebuse parandatud variant. Kostja märkis
15.jaanuaril 2007. a esitatud apellatsioonkaebuses ekslikult, et ta vaidlustab maakohtu otsust terves ulatuses. Kostja soovib vaidlustada maakohtu otsust ainult selles osas, milles hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 16 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 3. märtsi 2007. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastas kaebuse. Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei võta kohus TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi apellatsioonkaebust
menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 määratakse ühisvara jagamise nõude puhul hagihind ühisvara väärtusega. Maakohtu otsuse kohaselt on kohtu tuvastatud ühisvara väärtuseks 1 712 039 krooni 62 senti. Kuna kostja vaidlustas kohtuotsust terves ulatuses, tuli tal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 51 750 krooni. Ringkonnakohus selgitas, et TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Pärast apellatsioonitähtaja möödumist esitatud apellatsioonkaebus tuleb tagastada. 26. veebruaril 2007. a esitatud apellatsioonkaebusest nähtub, et seda ei ole sisuliselt muudetud, sest kostja soovib endiselt vaidlustada maakohtu poolt ühisvara jagamist kogu ulatuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. Ühtlasi palub kostja mõista hagejalt välja kostja kassatsiooniastme menetluskulud 10 000 krooni. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus asjas valesti kohaldanud 1. jaanuarist 2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuna vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kohaldub hagihinna määramisele praeguses vaidluses enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega tema vastu esitatud hagi rahuldati. Seega tuli kostjal tasuda riigilõivu temalt välja mõistetud 321 000 kroonilt. Kostja kohustus tasuda riigilõivu kogu ühisvara väärtuselt oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ja seega ebamõistlik ning kostja suhtes ebaõiglane. Apellatsioonkaebuse esitamisel hagi osalise rahuldamise korral tuleb riigilõivu summa määrata TsMS § 137 lg 1 alusel, mille kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kuna kostja 26. veebruari 2007. a avalduse sisuks oli apellatsioonkaebuse ulatuse vähendamine, pidi ringkonnakohus käsitama seda avaldust apellatsioonkaebusest osalise loobumisena, mitte apellatsioonkaebuse muutmise või täiendamisena. Apellatsioonkaebusest loobumine on TsMS § 644 lg 1 järgi lubatud kuni asja arutamise lõpetamiseni.
4.Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata tagasi ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud toimingud.
6.Maakohus rahuldas poolte ühisvara jagamise hagi osaliselt. Kohtuotsusega jäeti kostja omandisse osaühingu osa ja mõisteti kostjalt enamsaadud ühisvara arvel hageja kasuks välja 321 019 krooni 81 senti. 15. jaanuaril 2007. a esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (II kd, lk-d
233�244). 26. veebruaril 2007. a esitas kostja avalduse apellatsioonkaebuse nõude täpsustamiseks ning ühes sellega apellatsioonkaebuse parandatud variandi, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus otsustas kostja omandisse jätta osaühingu osa ning kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise 321 019 krooni 81 senti (II kd, lk-d 249�256). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kostja vaidlustas ka kaebuse täpsustuses maakohtu otsuse tervikuna, s.t tema suhtes hagi rahuldamise osas ja ei ole apellatsioonkaebust sisuliselt muutnud. Kolleegium leiab, et kostja ei ole ka apellatsioonkaebusest osaliselt loobunud. Apellatsioonkaebusest osalise loobumisega oleks tegemist siis, kui apellant vähendaks esimese astme kohtu otsuse vaidlustamise ulatust. Seda kostja sisuliselt teinud ei ole.
7.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kostja pidi apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu, lähtudes poolte ühisvara väärtusest. Vastavalt TsMS § 122 lg-le 2 on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kolleegium on seisukohal, et abikaasade ühisvara jagamise hagis on hagihinnaks ühisvara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada, ning apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu maakohtu otsuse peale esitatud kaebuse ulatusest lähtudes (vt ka Riigikohtu 16. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-07 - RT III, 21, 177). Kuna kostja vaidlustas maakohtu otsuse osaühingu osa tema omandisse jätmise ja hageja kasuks temalt 321 019 krooni 81 sendi väljamõistmise osas, pidi kostja vastavalt apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg-tele 1 ja 19 ning lisale 1 maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 16 750 krooni. Kui kostja on apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu vähem, saab seda puudust vastavalt TsMS § 643 lg-le 2 kõrvaldada ja apellandile tuleb anda määrusega mõistlik tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.
8.Vastuseks määruskaebuse väitele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt tuli kostja apellatsioonkaebuselt tasutava riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel juhinduda enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, märgib kolleegium, et tulenevalt TsMS §-st 6 tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega pidi kostja tasuma riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ning riigilõivuseaduse kohaselt.
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 otsustab poolte kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu väljamõistmise asja lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.