lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-51-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-51-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1049
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 126 lg 1Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhulRLS § 37TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 137Tsiviilasja hind kaebuse esitamiselTsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 638 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-06-15244/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja05.09.20073-2-1-60-07Riigikohus31.05.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-51-07 Tartu, 16. mai 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik A. T hagi O. K vastu ühisvara jagamiseks ja 19 850 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-23511 A. T määruskaebus Hageja A. T (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule. Kostja O. K (isikukood xxxxxxxxxxx). 23. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määrus.
2.Tallinna Ringkonnakohtul lahendada A. T apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Tagastada Arkins Advokaadibüroo OÜ-le A. T määruskaebuselt 20. veebruaril 2007. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja 6. märtsil 2007. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 19. detsembril 2006. a A. T (hageja) apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22. novembri 2006. a otsuse peale, millega maakohus jagas poolte ühisvara ning jättis hageja omandisse asju 10 800 krooni väärtuses ja kostja omandisse asju 9200 krooni väärtuses, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 krooni ja hagejalt kostja kasuks 1250 krooni hüvitist enam saadud esemete eest. Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a määrusega apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg 2 alusel käiguta ning kohustas hagejat tasuma puuduva riigilõivu 2650 krooni ja esitama riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Tallinna Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ringkonnakohus hoiatas hagejat TsMS § 638 lg 2 alusel, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Hageja esitas 11. jaanuaril 2007. a ringkonnakohtule maksekorralduse ärakirja täiendavalt 1400 krooni suuruse riigilõivu tasumise kohta. Ringkonnakohtule esitatud kirjas märkis hageja, et
28.detsembri 2006. a määruses on hagihind ebaõige, kuna ta ei nõua 96 850 krooni, vaid 58 350 krooni väljamõistmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 30. jaanuari 2007. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastas kaebuse hagejale. Ringkonnakohtu määruse kohaselt sai hageja 5. jaanuaril 2007. a kätte Tallinna Ringkonnakohtu
28.detsembri 2006. a määruse, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta, anti puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg ning hoiatati hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Puuduse kõrvaldamise tähtaeg lõppes
25.jaanuaril 2007. a. Ringkonnakohus leidis, et 28. detsembri 2006. a määruses on hagihind märgitud õigesti. Tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 määratakse ühisvara jagamise nõude korral hagihind kogu ühisvara väärtusest. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagihinnaks 96 850 krooni. Kuna hageja vaidlustas kohtuotsuse tervikuna, siis tuli tal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 4000 krooni. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ja kuni ringkonnakohtu määruse tegemise päevani ei esitanud apellant kohtule dokumenti apellatsioonkaebuselt 1250 krooni riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Samuti ei nähtu 1250 krooni suuruse riigilõivu laekumine Riigikassa arvelduskontolt, mis on ette nähtud riigilõivu tasumiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas ringkonnakohtu 30. jaanuari 2007. a määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt taotles hageja hagiavalduses 58 350 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 122 lg-le 2 on hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi nõutava rahasummaga. Ringkonnakohus juhindus valesti TsMS § 126 lg-st 1, sest haginõue ei olnud pööratud asja väljanõudmisele, vaid selles nõuti raha tagastamist. Riigilõiv oli tasutud vastavalt hagi nõudele.
4.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 701 lg 3 ja § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata tagasi ringkonnakohtusse, et teha apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks vajalikud toimingud.
6.Kohustuse tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu sätestab TsMS § 139 lg 2 p 3. Sama paragrahvi 3. lõikest tulenevalt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1 kohaselt hagihind, milleks on sama paragrahvi 2. lõike järgi hagis taotletu harilik väärtus. Isiku valdusest asja väljanõudmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul määratakse TsMS § 126 lg 1 kohaselt hagihind asja väärtusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja riigilõivuseadus ei sätesta eriregulatsiooni hagihinna määramisele ühisvara jagamise korral. 1. jaanuarist 1998. a 1. jaanuarini 2007. a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 kohaselt tasuti hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Enne 1. jaanuari 2006. a tulenes RLS § 37 lg-st 6, et abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu kindla summana. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei sätesta riigilõivuseadus ühisvara jagamise hagiavalduse

esitamiseks kindlas summas riigilõivu.

7.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ühisvara jagamise hagis on hagihinnaks hagetava harilik väärtus, s.o vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel endale saada. Sellest summast lähtuvalt tasutakse hagiavalduse esitamisel ka riigilõivu. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et tulenevalt TsMS § 126 lg-st 1 määratakse abikaasade ühisvara jagamise nõude korral hagihind kogu ühisvara väärtusega, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu, lähtudes kogu ühisvara väärtusest.
8.Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kolleegium leiab, et vastavalt sellele sättele tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
9.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagihind on 96 850 krooni, mistõttu tuleb hagejal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5250 krooni. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4000 krooni. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tlk-d 1-2) palus hageja hagiavalduses jagada poolte ühisvara ning mõista kostjalt tema kasuks välja hüvitis 58 350 krooni. Kuna ühisvara jagamise hagi korral on hagihinnaks vara väärtus, mida hageja soovib ühisvara jagamisel tegelikult saada, ning apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu kaebuse ulatusest lähtudes, pidi hageja maksma apellatsioonkaebuselt riigilõivu 3250 krooni (vt otsuse p-d 68).
10.Kolleegium märgib, et ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 ning lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel. Riigilõivu tagastamise taotlemine ja tagastamine toimub riigilõivuseaduse 2. peatükis ning rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruses nr 68 "Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord"
3.peatükis ettenähtud korras. Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra § 10 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.