Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-35432
Tsiviilasi
KR(R ) hagi LOÜ vastu moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KR(isikukood XXX elukoht: XXX); kostja LOÜ (registrikood XXX; asukoht: XXX); kostja seaduslik esindaja KS (isikukood XXX) kostja lepinguline esindaja ML (OÜ XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
23.05.2007.a
Istungil osalenud isikud
hageja KR; kostja seaduslik esindaja KS; kostja lepinguline esindaja ML
Jätta rahuldamata KR(R ) hagi LOÜ vastu moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks.
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta KR kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 24.11.2006.a. esitas. KR kohtule hagi LOÜ vastu moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 07.11.2005.a. LOÜ (endine nimi ASSA) kauplusest uue turvaluku, mille komplekti kuulus peale luku südamiku veel viis võtit, ning võtmekaart, mille abil on võimalik uusi võtmeid juurde valmistada. Peale turvaluku paigaldamist on hageja korteris toimunud sagedased vandalismiilmingud ning mitmete isiklike esemete vargused. Lõhutud on hulgaliselt elektriseadmeid, kaableid, tekstiili ning on varastatud nii isiklikke kui ka intiimseid esemeid. Hageja on esitanud toimunu kohta avalduse politseisse ning on korduvalt pöördunud nii posti, kui ka e-posti ja telefoni teel LOÜ kaupluse esindajate poole. Kaupluse esindajate arvamusel sattus suure tõenäosusega võtmekaart kolmandate isikute valdusesse, kelle kaudu võidi võtmekaardi esitamisel valmistati lisavõtmeid. Hageja hoiab nii võtmekaarti kui ka originaalvõtmeid turvalises kohas, samuti ei ole olnud vajadust lisavõtmete tegemiseks. Seniajani on alles kõik lukukomplekti kuuluvad originaalvõtmed ning võtmekaart. Hageja väitel varastati küll 27.01.2005 Tallinna Keskraamatukogus olles tema mantlitaskust kimp võtmeid, seal hulgas ka korterivõtmed, kuid need tagastati järgmine päev hageja töökohta. Vaatamata asjaolule, et hageja elamispind on kindlustatud ei ole see kaitstud varguste vastu. LOü on mitmeid kordi väitnud, et ASSA-max turvalukkude võtmeid ei ole võimalik teiste originaalvõtmete esitamisel lasta juurde valmistada ning, et nimetatud turvalukk on Eesti üks turvalisemaid. Ometi on hageja väitel tema korteriuksele paigaldatud ASSA-mac turvalukk mitmel korral lahti nii öisel kui päevasel ajal, samal ajal, kui teised turvalukud on olnud peale kinnikeeramist suletud. 24. novembril hageja täheldas mitmel korral, nii enne kodunt lahkumist kui ka peale koju naasmist, et ASSA-max turvalukk on lukust lahti keeratud ning samaaegselt kasutusel olev teine turvalukk oli suletud. Hageja peale varguste toimumist on võtnud kasutusele ka teised turvalukud, mis on oluliselt tõstnud turvalisust. Hageja on leidnud oma kodunt mitmeid võõraid isiklikke esemeid, mis on jäetud hageja erapoinnale kas tahtmatult või teadlikult. Hageja erapinnal on toimunud mitmeid lõhkumisi ja vargusi. Hageja kinnitab, et paigaldatud turvalukkude võtmeid kasutavad eranditult ainult tema pereliikmed ning võtmeid ei ole antud kasutusse ühelegi kolmandale isikule. Seoses eeltooduga palub hageja hagi rahuldada. 06.03.2007.a. esitas hageja kohtule hagi täienduse, milles palaub kostjalt välja mõista moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks 300 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning väidab, et hagi on paljasõnaline, pahauskne ning aluseta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ostsis ASSA turvaluku just LOÜ kauplusest. Samuti ei ole hageja kasutanud kostja abi ostetud luku paigaldamisel, mistõttu ei ole hageja elukoha andmed kostjale teatavaks saanud ka seeläbi. Isegi, kui hageja tõepoolest sooritas luku ostu kostja kauplusest, on välistatud, et kostja ettevõtte töötajad omanuks juba ostu sooritamisele eelnevalt turvaluku varuvõtit, tahtlusega seda hilisemalt hageja elukohta sisenemiseks kasutada, kuna müügihetkel luku tegeliku paigaldamise asukoht jääb müüjale teadmata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimise ja kahju tegelikku suurust. Kostja leiab, et isegi juhul, kui hageja poolt ostetud ASSA turvalukk on soetatud kostja kauplusest, ei vastuta kostja hageja poolt kirjeldatud kahju tekkimise eest, kuna tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja poolse luku müügiga. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et KR (R ) hagi LOÜ vastu moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule hagi LOÜ vastu moraalse, hingelise ja osaliselt materiaalse kahju saamiseks. Hagiavaldusele on lisatud LOÜ kirjad. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et puudub põhjuslik seos tekitatud kahju ja kostja poolse luku müügi vahel. Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis temale kahjuliku tagajärje tekkimist tõendaks. Seega moraalse kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Moraalse kahju hüvitamine on võimalik üksnes juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase tegevusega, kusjuures on vajalik põhjusliku seose olemasolu. Kostja ei ole tegutsenud, isegi juhul kui tema oleks turvaluku müüja, õigusvastaselt ega tekitanud hagejale oma tegevusega moraalset kahju. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg. 1 on kahju olemasolu ja selle suuruse tõendamine hageja kohustus. Mis puutub hageja varalise kahju nõudesse, siis on see täielikult tõendamata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on tervikuna põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 13.04.2007.a. kohtumääruse alusel oli hageja tema maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.