Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kõrvaldamiseks vormistama apellatsioonkaebuse vastavalt TsMS §-de 328-334 ning 633 nõuetele ja väljendama selgelt oma taotluse, nimetama ja põhistama tsiviilasja hinna, tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu, lähtudes tsiviilasja hinnast, ja esitama riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed kolmekümne päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud Kaisa Roosilehe apellatsioonkaebusega Harju Maakohtu 31.05.2007 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-06-35432, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-te 2 ja 4 alusel, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada kaebus läbivaatamatult selle esitajale. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Apellatsioonkaebuse vormile ja sisule esitatava nõudena on TsMS § 633 lg 2 p-s 2 sätestatud, et kaebuses tuleb märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. TsMS § 638 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus andis 06.07.2007 määrusega apellandile kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kolmkümmend päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilasja toimikus olevast väljastusteatest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2007 määrus apellant Kaisa Roosilehele 11.07.2007 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Apellant ei ole kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja jooksul ega ka pärast seda kohtu nõudmist täitnud ning ei ole nimetanud tsiviilasja hinda ega esitanud Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotlust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul olnud võimalik kindlaks teha apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurust, mis TsMS § 139 lg 3 järgi sõltub tsiviilasja hinnast, ega kontrollida apellandile Harju Maakohtu poolt 13.04.2007 määrusega antud menetlusabi (hagi esitamisel riigilõivust vabastamise) jätkuvuse eelduste täidetust. Vastavalt TsMS § 184 lg 4 teisele lausele peab kohus riigi menetlusabi saanud menetlusosalise kaebuse menetlusse võtmisel kontrollima, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu sellele, et esitatud kaebuse taotluse kohaselt palub apellant Tallinna Ringkonnakohtul selgitada lähemalt välja nii varasemas hagis kui käesolevas apellatsioonkaebuses vastuolus olevad asjaolud ning vajadusel nõutada muudatust eelnevalt esitatud kahjutasunõude suuruse osas. Apellatsioonkaebuse selget taotlust TsMS § 633 lg 2 p 2 ja lg 3 mõttes, millest nähtuks Harju Maakohtu 31.05.2007 otsuse vaidlustamise ulatus ning ringkonnakohtult taotletav lahend, samuti see, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning millest õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine tuleneb, ei ole apellant hoolimata Tallinna Ringkonnakohtu sellekohasest nõudmisest esitanud.

2(3)

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei selgunud Harju Maakohtu 23.05.2007 kohtuistungi vältel eelnevalt Luku-Expert OÜ vastu esitatud hagi arutamise käigus hagis ära toodud põhjuslikud seosed, mida kohus võinuks asitõenditena arvestada. Sisuliselt on hageja apellatsioonkaebuses tuginenud väitele, et tema hagi kahju hüvitamiseks ei olnud piisavalt põhjendatud. Apellatsioonkaebuse ülejäänud põhjendustel, mille kohaselt Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakond ei ole andnud ammendavaid vastuseid hageja järelepärimistele ja Luku-Expert OÜ kaupluses on teenindamine ebakorrektne, puudub seos hagi aluse ja esemega, mille suhtes Harju Maakohus kaevatava 31.05.2007 kohtuotsusega seisukoha võttis. Hagi esemeks oli kahju hüvitamine ning aluseks asjaolu, et kostja ettevõte on müünud hagejale ebakvaliteetse luku, mistõttu hageja korterist on kadunud ja lõhutud asju ning selle tagajärjel on tekkinud hagejale kahju. TsMS § 631 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Konkreetseid materiaal- ja menetlusõigusnormide rikkumisi esimese astme kohtu poolt ei ole apellant kaebuses esile toonud ning kaebusele dokumentaalsete tõenditena lisatud Põhja Politseiprefektuuri vastused hageja järelepärimistele (mida apellant peab silmas asitõenditena) ei ole esitatud TsMS § 652 nõuete kohaselt, mistõttu ka need tuleb tagastada koos apellatsioonkaebusega. Kaisa Roosilehe apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada kaebus koos lisadega selle esitajale, kuna apellant jättis tähtaegselt täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlemist takistavad puudused ning apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.