2.Välja mõista XxxxOÜ-lt XxxxOÜ kasuks menetluskulud 2 535 (kaks tuhat viissada kolmkümmend viis) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
Harju Maakohtu menetluses oli XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu hinnakokkuleppe tühisuse ja kohustuste puudumise tuvastamise nõudes. 19.09.2017 otsusega rahuldas kohus XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu hinnakokkuleppe tühisuse ja kohustuste puudumise tuvastamise nõudes osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.04.2017 Harju Maakohtu 19.09.2016 otsuse osas, milles kohus lahendas hageja nõude tuvastada kohustuste puudumine kostja ees (resolutsiooni punkt 3), ning menetluskulude jaotuse osas ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2017 otsus jõustus 03.06.2017.
2.Hageja esitas 02.09.2016, 09.09.2016 ja 04.04.2017 menetluskulude kindlaksmääramise avaldused, milles palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 1 885 eurot ja riigilõivu 650 eurot. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
3.Kostja leiab, et hageja on menetluskulude nimekirjas ühel real loetlenud mitmeid tegevusi ja puudub võimalus aru saada, kui palju aega väidetavalt konkreetsele tegevusele kulus. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja juurde ka ühtegi tõendavat kuludokumenti (arve/maksekorraldus), mistõttu on kostja seisukohast tegemist kontrollimatu tegevuste loeteluga, milliste osas puudub võimalus kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust ning asjaolu, kas tegemist on mõistliku ajakuluga. Samuti puuduvad tegevuste loetelul kuupäevad, mistõttu ei saa seisukohta võtta, kas tegemist oli kohtumenetlusega seotud või pigem kohtueelses menetluses läbiviidud tegevustega.
4.Kostja leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kantud menetluskulusid maakohtus tuleks vähendada 3 tunni võrra, kuivõrd selles ulatuses ei ole tegemist kohtumenetluses kantud kuludega. Seega põhjendatud ajakulu on maakohtus mitte suurem kui 9,25 tundi. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 885 eurot ja riigilõivu 650 eurot.
8.Tsiviilasja toimikust ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel 350 eurot (tlk 29) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot, kokku 650 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 650 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
9.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagi perspektiivi hindamiseks, tõendite ja õigusaktide analüüsimiseks 3 tundi, hagi ja hagi tagamise avalduse koostamiseks 4,5 tund (tlk 2-5), vastuväite esitamiseks seoses teenuse katkestamisega kostja poolt 1,5 tundi (tlk 37-39), kostja 27.06.2016 vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 3 tundi (tlk 71-74, 77-79), määruskaebusega tutvumiseks 0,25 tundi (tlk 6062), kostja 02.09.2016 vastusega tutvumiseks ja hageja repliigi koostamiseks 1 tund (tlk 9395, 104-106), maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi (tlk 117-119), riigilõivu maksmise edastamise info vastuvõtmiseks ja kliendile edastamiseks 0,1 tundi (tlk 125-126) ja tutvumiseks 22.03.2017 nõudega, 30.11.2016 vastusega ja sellele seisukoha koostamiseks 2,5 tundi (tlk 134, 131-132, 140-141).
10.Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus leiab, et eelnimetatud hageja lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on arusaadav ning vastab toimikust nähtuvalt tehtud toimingutele, samuti kohtul puudub alus asuda seisukohale, et hageja esindaja on mõned toimingud teostanud kohtuväliselt. Kohtu hinnangul ei anna eelnimetatuks alust ka asjaolu, et hageja esindaja on kostjale esitatud nõudekirjas viidanud seadusesätetele, kuivõrd hageja esindajal tuli enne kohtusse pöördumist kõik asjaolud põhjalikult välja selgitada. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 18,85 tunni ulatuses. Kohus märgib, et kostja esindaja ise on käesolevas asjas nimetanud üksnes maakohtus kulunud töötundide arvuks 22 tundi (tlk 98), seega on kohtu hinnangul hageja esindaja töötundide maht 18,85 tundi nii maakohtus kui ringkonnakohtus kokku igati adekvaatne.
11.Hageja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
12.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 18,85 tundi ning tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 885 eurot.
13.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 2 535 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust ja riigilõivust. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
15.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
16.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.