Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8480
Tsiviilasi
WETT Eesti OÜ hagi Maardu Veevärk OÜ (praeguse ärinimega Pirmadienis Invest OÜ) vastu hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.09.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
WETT Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant WETT Eesti OÜ (registrikood 10495860), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja/vastustaja Maardu Veevärk OÜ (praeguse ärinimega Pirmadienis Invest OÜ; registrikood 12609195, likvideerimisel), lepinguline esindaja v/adv Jako Laanemägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.09.2016 otsus tühistada osas, milles kohus lahendas hageja nõude tuvastada kohustuste puudumine kostja ees (resolutsiooni punkt 3), ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, milles mitte käsitleda iseseisva nõudena kohustuste puudumise tuvastamist kostja ees ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) WETT Eesti OÜ hagi rahuldada;
2) Tuvastada, et WETT Eesti OÜ ja Maardu Veevärk OÜ (praeguse ärinimega Pirmadienis Invest OÜ) vahel 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepinguga nr VK-75A kehtestatud vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkulepe on tühine; 3) Jätta jõusse Harju Maakohtu 31.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati Maardu Veevärk OÜ-d (praeguse ärinimega Pirmadienis Invest OÜ) tagama kinnistul asukohaga Fosforiidi 14 Maardu varustamine veega ning olmereovee vastuvõtmine ning puhastamine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; 4) Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.05.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus tuvastada hageja ja kostja vahel 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepinguga nr VK75A kehtestatud vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkuleppe tühisus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) kehtestatud nõuetega vastuolu tõttu ning hageja kohustuste puudumine kostja ees. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 01.06.2015 veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepingu nr VK-75A, millega kostja kohustus tagama Fosforiidi 14 Maardus Harjumaal asuva kinnisasja varustamise veega ning olmereovee vastuvõtmise. Vastavalt lepingu punktile 3.3 toimub arveldamine kostja kehtestatud hindade alusel. 03.07.2015 teatas Konkurentsiamet, et kostja on lähtuvalt ÜVVKS § 7 lõike 5 ja § 142 lõike 1 koostoimest kohustatud kooskõlastama veeteenuse hinna Konkurentsiametiga. Kostja osutab aga veeteenust hinnaga, mis ei ole kehtestatud ÜVVKS § 16 lõike 6 kohaselt või kooskõlastatud ÜVVKS § 142 lõikest 1 lähtuvalt. Seisuga 12.04.2016 puudub kooskõlastus kostja veeteenuse hindadele. Kostja esitas 31.03.2016 hagejale arve nr
160091 summas 3143.04 eurot ning 30.04.2016 arve nr 160136 summas 1380.79 eurot, mida hageja keeldus tasumast. Kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt veeteenuse eest tasu Konkurentsiametiga kooskõlastamata hindade alusel. Eelnevast lähtuvalt leidis hageja, et kokkulepe seadusjärgsest hinnast kõrgema hinna kohta on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi tühine. Hageja tasunud 9 kuu jooksul kostjale rohkem kui 31.03.2016 ja 30.04.2016 arvetest tulenevad ja kostja hinnangul võlgnevuses olevad summad kokku. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Konkurentsiameti seisukohad ei ole asjakohased tõendid. Maardu linn ei ole kehtestanud veeteenuse hinda. Kostja ei saa lähtuda hinnast, mida ei ole kehtestatud. Pooltevahelises lepingus kokkulepitud hind ei ole tühine. Hageja on ajavahemikul juuni 2015 kuni veebruar 2016 tasunud kostjale osutatud veeteenuse eest lepingujärgse hinna alusel ning see hind ei saa erineda oluliselt sellest hinnast, mille osas on pooleli kooskõlastamise menetlus. Esimese astme kohtu otsus
4.19.09.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja tuvastas, et poolte vahel 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepinguga nr VK75A kehtestatud vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkulepe on tühine. Kohus jättis rahuldamata nõude tuvastada hagejal kohustuse puudumine kostja ees. Kohus jättis jõusse 31.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jäid poolte kanda.
5.Otsuse kohaselt palus hageja mh tuvastada temal kohustuste puudumise kostja ees. Kohus leidis, et sellist nõuet ei ole võimalik esitatud asjaolude pinnalt rahuldada. Hageja väitis, et on kostjale tühise hinnakirja alusel tasunud osutatud teenuse eest enam, kui kostja oli õigustatud saama, millest tulenevalt ei ole hagejal kohustust tasuda 31.03.2016 ja 30.04.2016 arveid. Samas on hageja esitanud nõude, et kohus tuvastaks, et hagejal puuduvad tervikuna kostja ees kohustused. Eelviidatud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et hagejal puuduvad kostja ees kõikvõimalikud kohustused olukorras, kus kostja osutab hagejale senini veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise teenust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja on vastavat asjaolu kinnitanud või mis võimaldaks muude asjaolude pinnalt tuvastada, et hagejal ei ole kostja ees ühtegi kohustust. Apellatsioonkaebus
6.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja selle tulemusel menetluskulud poolte kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Maakohus rahuldas hagi, kuid resolutsiooni kohaselt on hagi rahuldatud osaliselt. Kohus lahendas hageja ühte nõuet kahe eraldiseisva nõudena, mis ilmnes üllatuslikult alles otsusest. Kohus käsitles iseseisva nõudena kohustuste puudumise tuvastamist, kuigi hageja sellist nõuet ei esitanud. Sellega väljus maakohus hagi lahendamise piiridest, tehes otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohustuste puudumise tuvastamist ei võtnud kohus eraldiseisva nõudena menetlusse. Menetluse jooksul ei ilmnenud kordagi, et kohus oleks esitatut mõistnud erinevalt hagejast, mh erinevates määrustes sõnastas kohus menetletavaks nõudeks vaid hinnakokkuleppe tühisuse
tuvastamise. Ka kaevatavas otsuses on kohus märkinud hagi hinnaks 3500 eurot, mis viitab ühe mittevaralise haginõude menetlemisele.
8.Isegi juhul, kui kohus erinevalt enda korralduslikest määrustest võttis sisuliselt lahendada ka hageja kohustuste puudumise tuvastamise nõude, jättis kohus täitmata eelmenetluse ülesanded, mis võimaldanuks vältida üllatuslikku lahendit. Otsusest nähtuvalt puudusid kohtul nii ammendavad asjaolud kui tõendid, et kohustuste puudumist üldse hinnata. Kohus jättis seega vääralt hagejale selgitamata, missuguseid asjaolusid pidanuks ta kohtu arusaamisel menetletud materiaalõigusliku nõude lahendamiseks esile tooma.
9.Hageja ei soovinud abstraktset kõikvõimalike kohustuste puudumise tuvastamist. Samas otsuse resolutsiooni punkt 3 võib tekitada segadust pooltevahelistes suhetes, kuna on formaalselt vastuolus tehingu tühisusest tulenevate materiaalõiguslike tagajärgedega. Hageja ei ole kohustuste ulatust detailsemalt käsitlenud, vaid tõi kohtu ette tema väidetavat võlgnevust puudutavad üldised asjaolud eesmärgiga põhistada hagi tagamise vajadust. Kostja ähvardas võlgnevusele viidates katkestada hagejale teenuste osutamise ja hageja selgitas kohtule, et hoolimata viimaste arvete tasumata jätmisest ei saa hagejal võlgnevust olla.
10.Arvestades, et hagi ainsaks menetlusse võetud nõudeks oli hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamine, mille kohus täielikult rahuldas, tuleb menetluskulude jaotusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõiget 1 ja jätta need kostja kanda. Vastustaja seisukoht
11.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb kaevatavas osas, so resolutsiooni punktid 5 ja 6, tühistada, resolutsiooni punkt 1 tuleb ümber sõnastada. TsMS § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata nõude kohustuste puudumise tuvastamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsusele ei ole edasi kaevatud osas, milles hageja nõue hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamiseks rahuldati. Seega selles osas on otsus jõustunud.
13.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega jätab lahendamata hageja nõude tuvastada tema kohustuste puudumine kostja ees ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
14.Ringkonnakohus leiab, et lahendades hageja nõuet tuvastada kohustuste puudumine kostja ees, väljus maakohus hagi piiridest. Harju Maakohtu 07.06.2016 hagi menetlusse võtmise määrusest on üheselt arusaadav, et kohus võttis menetlusse hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude – see nähtub nii määruse resolutsiooni punktist 1 kui tsiviilasja nimetusest, s.o WETT Eesti OÜ hagi Maardu Veevärk OÜ vastu hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudes. Lisaks nähtub kohtu poolt üksnes hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude menetlemine kõigist kohtu nii
eelnevatest kui järgnevatest korraldavatest määrustest kuni otsuse tegemiseni (31.05.2016 määrus hagi tagamise osas arvamuse küsimiseks; 31.05.2016 määrus hagi tagamiseks; 18.08.2016 määrus kirjaliku menetluse määramise kohta). Alles kaevatavas otsuses on kohus esmakordselt kajastanud kahte hageja tuvastusnõuet. Kolleegium nõustub kaebajaga, et maakohus on TsMS § 439 mõistes ületanud hagi piire, tehes otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud. Isegi juhul, kui hagiavaldusest saaks järeldada kahe tuvastusnõude esitamise soovi, siis kuivõrd kohus teist tuvastusnõuet menetlusse ei võtnud, ei saanud ta selle kohta ka otsust teha. Kui kohtul tekkis menetluse käigus kahtlus, et üks tuvastusnõue on jäänud ebaõigesti menetlusse võtmata, tulnuks kooskõlas TsMS § 392 lõikega 1 hageja tahe välja selgitada, st selgitada välja, kas hageja üldse soovis sellise nõude esitada ning seejärel selgitada hagejale selle nõude aluseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-135-15 punktis 12 märkinud, et kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei ole nõuetele vastav, peab ta sellele TsMS § 392 lõike 1 punkti 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama vajadust nõuet täpsustada.
15.Kolleegiumi hinnangul saab ka hageja käitumisest järeldada, et ta ei soovinud kohustuse puudumise tuvastamise eraldi tuvastusnõudena menetlemist. Hageja ei olnud nimetatud nõuet märkinud eraldi palvepunktina hagiavalduse taotlustes, vaid oli selle märkinud samasse palvepunkti (ja lausesse) koos hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudega, millest võib järeldada, et kohustuste puudumine oli hageja hinnangul vaid tühisuse tuvastamise nõude n-ö järelm. Kui kohtule jäi hageja tahe arusaamatuks, tulnuks see, nagu eelnevalt märgitud, välja selgitada. Samuti oli hagi menetlusse võtmise määrusest pooltele nähtav ja arusaadav, et kohus võttis menetlusse üksnes hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude. Kui hageja leidnuks, et tema kohustuse puudumise tuvastamise nõue on ebaõigesti menetlusse võtmata jäetud, tulnuks tal kohtule selles osas vastuväide esitada. Lisaks ei ole hageja tasunud kahelt nõudelt riigilõivu ning kohus ei ole seda hagejalt ka nõudnud. Maakohtu korralduslikest määrustest lähtuvalt pidi olema ka kostjale mõistlikult arusaadav, et kohus menetleb käesolevas asjas ühte nõuet, s.o hinnakokkuleppe tühisuse tuvastamise nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei saa kostja 27.06.2016 vastusest hagile (mh selle punktidest 8-10) järeldada, et kostja sai aru, et menetluses on kaks eraldiseisvat tuvastusnõuet. Isegi, kui kostjale jäi ekslikult mulje, et hageja on esitanud kaks eraldi tuvastusnõuet, ei muudaks see asja lõpptulemust, kuna kolleegium leidis juba eelnevalt, et kuivõrd maakohus kohustuse puudumise nõuet menetlusse ei võtnud, ei saanud ta selle kohta otsust teha.
16.Eelnevast nähtuvalt on maakohus ebaõigesti lahendanud otsuses hageja nõude kohustuste puudumise tuvastamiseks, kuivõrd sellist nõuet maakohtu menetluses ei olnud. Seega tuleb vastava nõude rahuldamata jätmise otsustus ja põhjendused otsusest välja jätta. Samuti tuleb ümber sõnastada otsuse resolutsiooni punkti 1 ja märkida, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
17.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium hagejaga ka selles, et maakohus on ekslikult lähtunud menetluskulude jaotamisel hagi osalisest rahuldamisest ning jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus rahuldas menetluses olnud hagi täielikult, jäävad nii maa- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes kostja kanda.
18.Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis ta kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. TsMS § 174 lõike 4 teise lause järgi kaebuse lahendamisel maakohtu otsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kooskõlas TsMS § 174 lõike 4 esimese lausega määrab praeguses asjas menetluskulud kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.