Muud › Muud hagiasjad

kohustatud täitma ühistu otsuseid. Hageja võib elamu valitsejana KOS § 21 lg 1 p1 ja lg 23 p1 ja ning KÜS § 2 alusel ellu viia korteriomanike (ühistu liikmete ja ühistu organite) otsuseid ja kaitsta kohtus korteriomanike-ühistu liikmete ühiseid huvisid ja esitada otsustest tulenevaid nõudeid. Garaažitasu hõlmab selle ekspluatatsiooni jm vajalikke kulusid. Tegemist on ühistu ja liikmete vahelise õigustoiminguga, mida on pikaajaliselt tunnustatud ka liikmete poolt. Kuutasu on kehtestatud ühistu juhatuse poolt.

Kolmanda isiku K.V arvamus

Maakohtu otsus ja selle põhjendused 10.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi ning KÜS §-s 2 on sätestatud korteriühistu eesmärk. Nimelt on § 2 1. lõike järgi korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega seadusest tulenevalt kaks eesmärgipärast ülesannet: 1) korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja 2) korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava ja majandusaasta aruandeid ja nende koostamist ja majandamiskulusid ja nendega seonduvat. Viimane on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega tuleb vaadelda korteriühistu ülesandeid eelkõige ülalmainitud sätetest tulenevalt ja kaasomandi eseme e. garaaži majandamist läbi vajalike kulude ja tööde nii hoolduseks kui remondiks selleks, et tagada garaaži kasutuskõlblik seisund. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et läbi korteriühistu eelpool nimetatud esmasest ülesandest tuleneb ka korteriühistu teine ülesanne e. esindada korteriomanikke kui ühistu liikmeid ja seda eelkõige selleks, et ühistu saaks täita oma ülesandeid garaaži hooldamiseks ja majandamiseks – remondi tegemiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, vajalike majanduskulude kogumiseks ja nõudmiseks korteriomanikelt, kes on ühistu liikmeiks ja neid nõudeid ka kohtule enda nimel esitada. Garaaži kui omanikele kuuluva korteriomandi mõttelise osa (omandi) kasutamine omanike endi vahel ei ole kohtu arvates aga vaadeldav korteriühistu-poolse mõttelise osa majandamisena ja korteriühistu eesmärgipärase tegevusena. Nimelt võivad KOS § 12 lg 1 järgi korteriomanikud kaasomandi kasutamist reguleerida kokkuleppega ning lg 2 järgi saab korteriomanik nõuda, et korteriomandi kaasomandi eset kasutataks seaduse, kokkuleppe ja otsuste kohaselt. Seega saavad korteriomanikud otsustada seda, kuidas nad kasutavad kaasomandi osa omavahelistes suhetes (kaasomandi kasutuskord) ning kohtu arvates selle täitmist saavad nõuda korteriomanikud ise või anda vastava volituse ühistule omanike nimel asja ajamiseks kohtus. Kohus leidis, et kuivõrd garaaži kasutamine omanike vahel ei ole ühistupoolne kaasomandi eseme majandamine korteriühistu seaduse tähenduses, ei ole ühistul õigust ka selles küsimuses esitada enda nimel hagi

võimaliku kasutuskorra rikkuja vastu. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et kohaseks hagejaks saaks olla teine korteriomanik või osa neist, kelle õigusi võiks kostja rikkuda. Kohus nõustus siinkohal kostja seisukohaga, et AÕS § 72 lg-st 1 tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike õigus ning seega ei ole korteriühistu majandusalane tegevus samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega, millest tulenevalt oleks ühistul õigus enda nimel kaasomaniku vastu esitada hagi kasutuskorra väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud elanike koosoleku protokoll 18.01.2005 kajastab küll ettepanekut ühistule algatada kostja vastu hagi, mis aga ei tähenda ühistu enda nimel hagemisõigust kostja vastu. Eeltoodu tõttu jättis kohus KÜ A hagi S.K vastu garaaživalduse rikkumise lõpetamiseks ja korteriomanike otsuse täitmisele kohustamiseks rahuldamata. Nimetud põhjendustel ei anna kohus hinnangut ka vastavatele elamunõukogu ja üldkoosoleku otsustele ja tõenditele ning väidetele, kes sai loosi teel õiguse garaaži kasutada, kellel on sõidukikasutusõigus, kellele kuulub sõiduk jmt. ning kas koosolekute otsused on kehtivad või mitte. Viimased väited ja tõendid omavad tähtsust kohase hageja hagi puhul. Ühistu juhatuse koosoleku protokoll 25.02.2005 kajastab vaid vastuhagi esitamist teises tsiviilasjas S.K hagile ühistu vastu. 11.Kohus leidis, et tulenevalt ühistu eesmärgist on hagejal õigus nõuda kaasomandi majandamiskulusid, milleks on tasu garaaži eest, mida on hageja selgitanudki vajadusega majandada seda garaaži. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esiletoodud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna kostja sellise tasu kui kulu põhjendatust ei vaidlustanud ja hageja ei vaidlustanud K.V poolt tasu maksmist, puudub vajadus anda hinnang kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud maksedokumentidele. Kostja vaidles vastu tasu väljamõistmisele, sest selle on tema eest ära maksnud K.V. Kohus nõustus kostja vastuväitega ja leidis, et ka nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest ning lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Kuivõrd vaidlus selles puudus, et kolmas isik K.V on tasunud ära kostja eest garaaži kasutamise tasu, kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et kolmas isik kohustuse täidaks, siis ei ole hagejal kui võlausaldajal õigust keelduda K.V S.K eest tasutut vastu võtmast. Tuleb lugeda, et S.K on kohustuse täitnud ja vabaneb kohustuse täitmisest. Eeltoodu tõttu tuleb hagi 7875 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused 12.Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 12.01.2007 otsus. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Hageja leiab, et ta on esitanud kohtule kolm

eraldiseisvat nõuet: kohustuse täitmise, valduse rikkumise kõrvaldamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõude. Kohus ei ole teinud otsust kohustuse täitmise nõudes ega põhjendanud antud nõude menetlemata jätmist, rikkudes sellega menetlusõiguse normi.

garaaži kasutamisõigus üle anda kolmandale isikule, kes hageja organi otsusega oli ilma jäetud sellest õigusest. Seetõttu palub hageja ringkonnakohtul hinnata kolmanda isiku võlgnevuse tasumist õigusvastaseks põhjusel, et tasu maksmine garaaži kasutamise eest lasus üksnes kostjal ning tasu maksmine oli seotud oma olemuselt kostja isikuga. Vastus apellatsioonkaebusele 17.Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 18.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. 19.Ringkonnakohus peab õigeks maakohtu seisukohta, et garaaži kui korteriomandi mõttelise osa kasutamine korteriomanike vahel ei ole vaadeldav ühistupoolse mõttelise osa majandamisena. Seetõttu ei ole korteriühistu kohaseks hagejaks ja nõue garaaživalduse rikkumise lõpetamiseks ja korteriomanike otsuse täitmisele kohustamiseks on jäetud õigesti rahuldamata. Kohus leidis õigesti, et korteriomanikud saavad otsustada, kuidas nad kasutavad kaasomandi osa, s.t määravad kasutuskorra ning selle täitmist saavad nõuda korteriomanikud ise või anda vastava volituse ühistule omanike nimel asja ajamiseks. KOS § 25 lg 3 p 1 kohaselt peavad kaasomandi valitsemisega seotud asjas osalema menetlusosalistena korteriomanikud. Eeltoodust tulenevalt puudus kohtul vajadus käsitleda kaebuses märgitud otsuseid. 20.Ekslik on apellandi väide menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu poolt asja lahendamisel, kuivõrd kohus on käsitlenud kõiki hageja nõudeid ja jätnud need rahuldamata. Kohus on põhjalikult käsitlenud korteriühistu eesmärke ja ülesandeid ning leidnud, et korteriomandi majandamise ja hooldamise kulude nõude esitamise õigus hagejal on. Kuid samas ei kuulunud nõue rahuldamisele, kuna tasu oli kostja eest ära maksnud kolmas isik. Väär on apellandi seisukoht, mille kohaselt oli kohustus tasuda garaaži kasutamise tasu seotud olemuslikult kostja isikuga. See ei tulene kohustuse olemusest, tehingust ega seadusest ja tulenevalt VÕS § 78 lg-st 1 võib kohustuse täita kolmas isik. K.V on tasu kostja nõusolekul tema eest maksnud, mistõttu puudub ühistul nõue kostja vastu, sest kohustus on täidetud. 21.Kohus on õigesti juhindunud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud põhikirjast ja korteriühistu 29.03.2005 üldkoosolekul vastu võetud korteriühistu A põhikiri ei ole käesoleva asja lahendamisel kohaldatav. 22.Asja menetlust on alustatud 11.03.2005. Kuna apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks puudub alus, jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8.

U.Loonurm

A.Tänav

M.Kõlvart

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.