lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-761/2

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-05-761/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2145
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineVÕS § 78 lg 1Kohustuse täitmine kolmanda isiku pooltAÕS § 71 lg 1Kaasomandi ulatusAÕS § 72 lg 1Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 1 lg 1KOS § 12 lg 1KOS § 21 lg 1KÜS § 15KÜS § 151 lg 1KÜS § 2MTÜS § 18 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-761/10Tallinna Ringkonnakohus28.05.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12.01.2007, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-05-761

Tsiviilasi

KÜ hagi SK vastu kohustuse täitmiseks, valduse rikkumise lõpetamiseks, võla 7875 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad,

Hageja KÜ esindaja HP

nõustaja

(XXX, XXX), lepinguline

Kostja SK(XXX, XXX) Kolmas isik KV(XXX, XXX)

Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud

18.09.2006, hageja esindaja HP, kostja SK, kolmas isik KV, 27.09.2005 hageja seaduslik esindaja JU ja lepinguline esindaja HP, 06.12.2006 hageja esindajad JU, HP, kostja SK

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab pool esitada kaebuse Tallinna Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutad kirjalikus menetluses. Nõuded ja põhjendused

1.KÜ esitas SK vastu hagi kostja kohustamiseks korteriomanike otsuse täitmiseks, valduse rikkumise lõpetamiseks, võla väljamõistmiseks. Lõplikult vormistas haginõuded ja tõi esile asjaolud 18.01.2006 esitatud avalduses (lk 118-122).
2.SK on alates 2003.a. korteri XXX omanik. Kostja kasutab XXX asuva elamualust garaaži õigusliku aluseta. Elamu korteriomandite esemeks on elamu all asetsevad garaažid, mis ei ole registreeritud eraldi korteriomanditena ega lahuspinnana, tegemist on elamu mõtteliste osadega. Korteriomanikud on otsustanud elamus korteriühistu asutamisel

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
RaKS § 3Kindlustusandja
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

moodustada ühistu organi – elamunõukogu garaažide kasutuskorra määramiseks (põhikiri p 6.1, 6.2.1) ning viimase pädevuses on seega mitteeluruumide kasutamisega seotud küsimuste otsustamine sj garaažide kasutuskorra kindlaksmääramine. On olnud tava, et elamunõukogu otsuste alusel on ühistus aastaid sõlmitud lepinguid garaažide kasutamiseks ja teistele omanikele - ühistu liikmetele kasutamise eest kompensatsiooni tasumine. Nimetatud kord kehtib ühistu asutamisest 1999.a.

3.Kostjaga ei ole sõlmitud garaaži kasutamise lepingut. 11.03.04 otsustas korteriomanike koosolek anda seni kostja valduses oleva garaaži kasutamise õigus üle R. G ja kostjat kohustati garaaž vabastama 01.04.2004, mida kostja ei ole teinud. Kostja poolt varem esitatud hagi tõttu tühistas ühistu koosolek 27. mail 2004.a. 11.03.2004 otsused ning koosolek tõdes, et ühistu peab aktsepteerima seni kostja poolt garaaži kasutamist suulise lepingu alusel ning koosolek otsustas lepingu üles öelda 3-kuulise etteteatamistähtajaga ning kostja pidi garaaži vabastama 01. septembriks 2004.a. ning korraldada uus konkurss garaaži kasutamislepingu sõlmimiseks. Kostjat on teavitatud lepingu lõpetamisest ja kohutustusest vabastada garaaž, otsust ei ole vaidlustanud. Lähtudes elamunõukogule saabunud ettepanekust, otsustas korteriomanike 31.08.2004.a. koosolek lahendada garaaži kasutamise küsimuse loosi teel, millega nõustus kostja. Loosimise võitis V. L . Kostja vaidlustas küll koosoleku otsuse, kuid kohus jättis hagi rahuldamata (06.05.2005), otsus on jõustunud. Selgus, et V. L ei ole autot ning ühistu palus V. L auto omamist või kasutusõigust tõendavaid dokumente ning viimane esitas ühistule dokumendid auto XXX kasutusõiguse kohta, kuid tegelikult kuulub auto S. K . Elamunõukogu leidis 29.09.04 koosolekul, et V. L ei saa lepingut sõlmida, kuna faktiliselt kasutab garaaži kostja ja selle tõttu otsustas koosolek teha korteriomanike üldkoosolekule ettepanek 31.08.04 loosimise tulemused tühistada ja juhtida tähelepanu sellele, et garaažikohtade taotlemine variisikute kaudu ei ole aus teiste korteriomanike suhtes ning tuleb korralda uus loos kostja ja R. G vahel, kes mõlemad erinevatel põhjustel keeldusid. 17.11.2004 toimunud korteriomanike koosolek otsustas loosimise asemel lahendada probleem hääletuse teel ning tulemuseks otsustati anda garaaži kasutamise õigus R. G ning sõlmida temaga vastav leping, kostjat kohustati vabastama garaaž. Kostjad tunnistavad vaid 31.08.2004 tehtud omanike otsust garaaži kasutuse kohta.
4.Hageja arvates lõppes kostja õigus garaaži kasutada 01.09.2004 ning kuna kostja garaaži ei vabastada, palub ühistu kohustada kostjat täitma korteriomanike üldkoosoleku otsust Ilmarisse 21 asuva garaaži vabastamise kohta ja mõista välja tasu kasutamise eest 3600 krooni. Kuivõrd kostja on õigusliku aluseta garaaži kasutanud , on ühistul saamata jäänud garaaži kasutamise eest tasu 450 krooni kuus so 8 kuu eest kokku 3600 krooni. Nimetatud tasu on kostja säästnud.
5.Ühistu on pädev garaažikohtade kasutamise osas otsuseid võtma, sest ühistu moodustamisega on antud kõik kinnistu kaasomandi eseme sh garaaži valitsemisõigused ühistule, ühistu organiks on ka korteriomanike koosolek (põhikirja p 1.1, 1.2, 61.1). Garaaži kasutamise õiguse on otsustanud ühistu organid nii elamunõukogu kui ka korteriomanike koosolek Kostja on kohustatud täitma ühistu otsuseid, korteriomanike otsuseid. Hageja võib elamu valitsejana KOS § 21 lg 1 p1 ja lg 23 p1 ja ning KÜS § 2 alusel ellu viia korteriomanike (ühistu liikmete ja ühistu organite) otsuseid ja kaitsta kohtus korteriomanike-ühistu liikmete ühiseid huve ja esitada otsustest tulenevaid nõudeid. Garaažitasu hõlmab selle ekspluatatsiooni jm vajalikke kulusid. Tegemist on ühistu ja liikmete vahelise õigustoiminguga, mida on pikaajaliselt tunnustatud ka liikmete poolt. Kuutasu on kehtestatud ühistu juhatuse poolt.
6.25.01.2006 suurendas hageja nõuet ja palus välja mõista kokku arvates 01.09.2004 17,5 kuu eest 7875 krooni (a ́450 krooni) (lk 125).
7.Kolmanda isiku KVpoolt tasutud kuutasu garaaži eest ei pea hageja kostja poolt tasutuks ning on nõus need K. V tema nõudel tasuma tagasi.
8.Tõendid: kinnistusregistri väljavõte, juhatuse koosoleku protokoll 25.02.05, põhikiri, elanike koosolekute protokollid XXX, volikiri sõiduki kasutamiseks, sõiduki registreerimistunnistuse koopia, teade S. K garaaži vabastamiseks, S. K ja K. V vastus, S. K vastus ühistule Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista. Hagejaks saab olla kas korteriomanik või omanike grupp, kes garaaži kasutuse õigust või selle lõpetamist taotleb, mitte ühistu. R. G ei ole ise nõuet esitanud ega võtnud kostjaga kontakti. Tegemist on omanikevahelise omandivaidlusega, mis väljub ühistu tegevuse eesmärgi raamest.
10.Võlanõuet 7875 krooni võib pidada põhjendatuks, tasu maksab aga korteri nr XXX omanik, kes sai 31.08.2004 toimunud korteriomanike üldkoosolekul loosimise teel õiguse garaaži kasutada. Kostja leiab, et kolmas isik on VÕS § 78 järgi täitnud kohustuse. Kostja ei ole teises tsiviilasjas nr XXX vaidlustanud kõiki otsuseid. Garaažibokside kasutuslepinguid pikendati ja see vormistati XXX elamunõukogu koosolekul, kusjuures samal ajal olid jõus avaldused kahelt omanikult garaaži kasutamiseks nii R. G kui kostjalt, kes 31.08.04 sai tühja loosi. See, et V. L ei olnud autot või kasutusõigust, oli enne koosolekut teada ning see ei ilmnenud alles pärast koosolekut nagu väidab hageja. Isiklik auto ei ole vajalik selleks, et omada auto kasutusõigust, mille tõttu korteri nr XXX omanik K. V otsust ei vaidlustanud. Tingimus oli vaid see, et tuleb esitada auto kasutusõigust tõendav dokument, mis esitati 19.09.04. Sõiduk ise kuulub kostjale. Kõik elamunõukogu ja üldkoosoleku otsused, mis järgnesid 31.08.2004 toimud üldkoosoleku otsusele, on tühised, sest elamunõukogu ei ole pädev tühistama üldkoosoleku otsust, 17.11.04 ja hilisemad koosolekud lähtusid ebaõigetest andmetest ning rikkusid ja MTÜS § 18 lg 2 , 22 lg 4,5 29 lg 2, AÕS § 71 lg 1, 3 72 lg 2 ja enne 29.03.05 kehtinud põhikirja III p 23.1. V 59 p 1 ja kaasomanike võrdse kohtlemise põhimõtet. 17.11.04 koosolekul jäeti K. V ilma kaasomandi kasutamise õigusest ja pikendati automaatselt teiste kaasomanike garaažilepinguid, mis on K. V huvide vastane.
11.Tõendid: tugines hageja esitatud tõenditele, maksedokumendid K. V poolt hagejale tasutud garaažitasu kohta, ühistu arved kostjale, Tallinna Linnkohtu otsus 2/3210165/04, koosoleku kutse, Kolmanda isiku KV arvamus
12.K. V hagi ei toetanud, tugines kostja vastuväidetele. Tõenditena esitas maksedokumendi selle kohta, et on tasunud garaaži eest hagejale, leping K. V ja S. K vahel sõiduki kasutamise ning garaaži kasutamise kohta. Kohtu põhjendused
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korteriomand XXX Vastavalt KOS § 1 lg 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimuses kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldataks korteriomandile eelkõige korteriomandiseaduse sätteid. Korteriomandiseaduse § 15 lg 1

kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis sama seaduse § 8 lg 1 2. lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Pooled ei vaidle ka selle üle, et XXX korteriomanikud on asutanud korteriühistu. Seega tuleb kaasomandi eseme valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätted. Samas tuleb vaidluses selgitada, mida tähendab kaasomandi eseme, milleks antud juhul on elamualune garaaž, valitsemine.

14.Korteriühistuseaduse § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi ning KÜS §-s 2 on sätestatud korteriühistu eesmärk. Nimelt on § 2 1. lõike järgi korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega seadusest tulenevalt kaks eesmärgipärast ülesannet: 1) korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja 2) korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava ja majandusaasta aruandeid ja nende koostamist ja majandamiskulusid ja nendega seonduvat. Viimane on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega tuleb vaadelda korteriühistu ülesandeid eelkõige ülalmainitud sätetest tulenevalt ja kaasomandi eseme e. garaaži majandamist läbi vajalike kulude ja tööde nii hoolduseks kui remondiks selleks et tagada garaaži kasutuskõlblik seisund. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et läbi korteriühistu eelpool nimetatud esmasest ülesandest tuleneb ka korteriühistu teine ülesanne e. esindada korteriomanike kui ühistu liikmeid ja seda eelkõige selleks, et ühistu saaks täita oma ülesandeid garaaži hooldamiseks ja majandamiseks – remondi tegemiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, vajalike majanduskulude kogumiseks ja nõudmiseks korteriomanikelt, kes on ühistu liikmeiks ja neid nõudeid ka kohtule enda nimel esitada. Garaaži kui omanikele kuuluva korteriomandi mõttelise osa (omandi) kasutamine omanike endi vahel ei ole kohtu arvates aga vaadeldav korteriühistu-poolse mõttelise osa majandamisena ja korteriühistu eesmärgipärase tegevusena. Nimelt võivad KOS § 12 lg 1 järgi korteriomanikud kaasomandi kasutamist reguleerida kokkuleppega ning lg 2 järgi saab korteriomanik nõuda, et korteriomandi kaasomandi eset kasutataks seaduse, kokkuleppe ja otsuste kohaselt. Seega saavad korteriomanikud otsustada seda, kuidas nad kasutavad kaasomandi osa omavahelistes suhtes (kaasomandi kasutuskord) ning kohtu arvates selle täitmist saavad nõuda korteriomanikud ise või anda vastav volitus ühistule omanike nimel asja ajamiseks kohtus. Kohus leiab, et kuivõrd garaaži kasutamine omanike vahel ei ole ühistupoolne kaasomandi eseme majandamine korteriühistu seaduse tähenduses, ei ole ühistul õigust ka selles küsimuses esitada enda nimel hagi võimaliku kasutuskorra rikkuja vastu. Eeltoodu tõttu nõustub kohus kostja vastuväitega, et kohaseks hagejaks saaks olla teine korteriomanik või osa neist, kelle õigusi võiks kostja rikkuda. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et AÕS § 72 lg 1 1 tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike õigus ning seega ei ole korteriühistu majandusalane tegevus samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega,

millest tulenevalt oleks ühistul enda nimel kaasomaniku vastu esitada hagi kasutuskorra väidetava rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud elanike koosoleku protokoll 18.01.2005 kajastab küll ettepanekut ühistule algatada kostja vastu hagi, küll aga ei tähenda seda ühistu enda nimel hagemisõigust kostja vastu kaasomandi kasutuskorra rikkumise kõrvaldamiseks, otsuse täitmiseks. Eeltoodu tõttu tuleb KÜ hagi SK vastu garaaživalduse rikkumise lõpetamiseks ja korteriomanike otsuse täitmisele kohustamiseks jätta rahuldamata. Nimetud põhjendustel ei anna kohus hinnangut ka vastavatele elamunõukogu ja üldkoosoleku otsustele, ja tõenditele ning väidetele, kes sai loosi teel õiguse garaaži kasutada, kellel on sõidukikasutusõigus, kellele kuulub sõiduk jmt. ning kas koosolekute otsused on kehtivad või mitte. Viimased väited ja tõendid omavad tähtsust kohase hageja hagi puhul. Ühistu juhatuse koosoleku protokoll 25.02.2005 kajastab vaid vastuhagi esitamist teises tsiviilasjas S. K hagile ühistu vastu.

15.Samas leiab kohus, et tulenevalt käesoleva otsuse p–s 14 tuvastatud ja märgitud ühistu eesmärgist, on ühistul õigus nõuda sisse kaasomandi majandamiskulusid, milleks on tasu garaaži eest, mida on hageja selgitanudki vajadusega majandada seda garaaži. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poole (so hageja, kostja) esiletoodud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna kostja sellise tasu kui kulu põhjendatust ei vaidlustanud, hageja ei vaidlustanud seda, et KV on tasunud vaadeldaval perioodil igakuiselt raha, siis puudub kohtul vajadus anda hinnang maksedokumentidele, mis on kostja ja kolmanda isiku pool esitatud. Samas vaidles kostja vastu tasu väljamõistmisele, sest selle on ära maksnud tema eest KV. Kohus nõustub kostja vastuväitega ja leiab, et ka nimetatud haginõue tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest ning lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellel, et kohustuse täidaks kolmas isik. Kuivõrd vaidlus selles puudus, et kolmas isik KV on tasunud ära kostja eest garaažitasu, kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et kolmas isik kohustuse täidaks, siis ei ole hagejal kui võlausaldajal õigus keelduda KVlt SK eest tasutut vastu võtmast ning seega tuleb lugeda, et SK on kohustuse täitnud ja vabaneb kohustuse täitmisest. Eeltoodu tõttu tuleb hagi garaažitasu väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
16.Kuna hagi esitati enne 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustikku siis tuleb kohtukulude jaotamisele rakendada TSMS RakS § 3 järgi kuni 31.2.2005 (incl) kehtinud TsMS § 60 lg 1, mille kohaselt jäävad kohtukulud kaotanud poole kanda. Kostja õigusabikulude ja muude kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud, hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium