Harju Maakohus Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.mai.2007.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-05-16445 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/22023546/05) Tsiviilasi OÜ hagi OÜ ja OÜ vastu laenulepingu tühisuse tuvastamiseks ja OÜ vastuhagi OÜ vastu 650 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ , registrikood XXX, asukoht XXX Hageja seaduslik esindaja JG, isikukood XXX, elukoht XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat HL, Advokaadibüroo XXX Kostja 1 OÜ , registrikood XXX, XXX Kostja 2 OÜ, registrikood XXX, XXX Kostja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat TV, Advokaadibüroo XXX
Hagi jätta rahuldamata. Vastuhagi rahuldada. Mõista OÜ-lt OÜ kasuks välja 835 599 krooni (kaheksasada kolmkümend viis tuhat viissada üheksakümmend üheksa ) krooni. Mõista OÜ-lt OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 606 500 krooni alates XXX. 12 % aastas arvestusega 200,15 krooni päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Mõista OÜ-lt OÜ kasuks välja kohtukuludena 87 305 (kaheksakümmend seitse tuhat kolmsada viis) krooni. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule (alates XXX Harju Maakohus) XXX esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ XXX laenulepingu, mille alusel OÜ laenas hagejale 606 500 krooni. OÜ kandis laenusumma hageja arvelduskontole 13 ülekandega ajavahemikul XXX kuni XXX. Hageja ainuosanik oli kuni XXX DA, kes oli ka äriühingu juhatuse liige. XXX omandas 75% osaluse OÜ mille ainuosanikuks on JG. Ülejäänud 25% osanikuks jäi D A , kes kinnitas, et OÜ on võla OÜ ule sularahas tagasi maksnud. Kostja OÜ saatis hagejale pankrotihoiatuse koos OÜ poolt kostjale OÜ loovutatud võlanõudega tasuda kostjale OÜ laenulepingu võlgnevus summas 679 280 krooni. Kostja OÜ poolt hagejale saadetud hageja ja kostja ja OÜ vahel sõlmitud
laenuleping on dateeritud kuupäevaga XXX. Hagiavalduse kohaselt pole hageja ja kostja OÜ vahel nimetatud kuupäeval laenulepingut sõlmitud. Hageja on veendunud, et XXX dateeritud laenuleping ning XXX dateeritud laenulepingu lisa on koostatud ning allkirjastatud tagantjärele ehk peale nõude aegumist. Seadusega on keelatud dateerida õiguslikke dokumente tagasiulatuvalt. Esimese ülekande tegi OÜ XXX summas 145 000 krooni, mille selgituseks on märgitud „Vastavalt laenulepingule XXX“. Järelikult sõlmiti laenuleping XXX. Kuna OÜ nõue ei kajastu OÜ XXX ja XXX. bilansis, siis ei saa vastavat nõuet eksisteerida. Kuna ei ole laenu tagasimaksmiseks nõuet tähtaegselt esitanud, siis on nõue aegunud. Hageja palub tuvastada hageja ja OÜvahel XXX sõlmitud laenulepingu tühisus. Kohtukulud palub hagej avälja mõista kostjalt. Kostja vastuhagi Vastuhagi kohaselt sõlmisid OÜ ja OÜ XXX laenulepingu, mille kohaselt laenuandja () laenas laenajale (XXX) 606 500 krooni, missuguse summa kohustus laenuandja kandma osadena laenaja kontole nelja kuu jooksul (kuni XXX.). Pooled leppisid kokku, et laenaja tagastab laenusumma ja intressid hiljemalt XXX Laenuandja teostas maksed kooskõlas laenulepingus ettenähtud tingimustele, kandes ajavahemikul XXX kuni XXX laenaja arveldusarvele 606 500 krooni. Laenaja laenusummat ega intresse ei tasunud vaatamata sellele, et laenuandja teda selle vajadusest korduvalt informeeris. XXX allkirjastasid pooled laenulepingu lisa nr XXX, millega muutsid põhilepingu tingimusi, fikseerides laenusummaks 679 280 krooni ja sätestades laenulepingu täitmise (laenu ja intresside tagastamise) tähtajaks XXX Ka selleks tähtajaks ei suutnud laenaja oma lepingujärgseid kohustusi täita. XXX loovutas OÜ ülalnimetatud lepingutest tuleneva nõude summas 679 280 krooni OÜ-le, andes viimasele üle ka kõik nõude aluseks olevad dokumendid. Samal päeval, XXX edastas vastuhageja nõude loovutamise dokumendid võlgnikule OÜ ning liitis samaga ka pankrotihoiatuse. XXX esitas OÜ pankrotiavalduse OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Viimane vaidlustas nõude hagimenetluses, taotledes laenulepingute tühisuse tunnustamist. Pankrotiasja läbivaatav kohus lõpetas menetluse seoses nõude ebaselgusega. Põhihagis on OÜ asunud seisukohale, et nõue on aegunud ja neil on alust arvata, et nii laenuleping kui ka laenulepingu lisa on koostatud ja allkirjastatud 2005.a. juuli lõpul või augusti alguses. ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit, seega tuleb eelmainitud väited lugeda paljasõnalisteks. OÜ XXX bilansist nähtub, et viimasel oli võlgu täpselt see summa, 606 500 krooni, mis olid OÜ arveldusarvele ajavahemikul XXX – XXX OÜ u poolt üle kantud. OÜ oli OÜ ainuke võlausaldaja . Laenulepingute puudumisel ei oleks olnud OÜ-l võimalik kohustusi oma bilansis kirjendada. Seega on väited laenulepingute tühisusest alusetud. Nõue vastu ei ole aegunud. OÜ nõue muutus sissenõutavaks XXX (lepingu lisa kohaselt nõude täitmise tähtaeg) ehk siis aegumistähtajaks on XXX. Samas võttes arvesse võlgniku ilmselt tahtlikku kõrvalehoidumist oma kohustuste täitmisest, on võimalik kohaldada ka TsÜS § 146 lg 4 sätteid, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kümme aastat. Vastuhagi täienduse kohaselt allkirjastasid pooled XXX laenulepingu lisa nr 1, millega muutsid põhilepingu tingimusi, fikseerides laenusummaks 679 280 krooni ja sätestades laenulepingu täitmise (laenu ja intresside tagastamise) tähtajaks XXX Ka selleks tähtajaks ei suutnud laenaja oma lepingujärgseid kohustusi täita. Lepingus ja lisas leppisid pooled kokku, et maksab laenusummalt intresse 12% aastas. Seega tuleks intresse summalt 679 280 krooni arvestada XXX. Ühe aasta intressideks on 679 280 x 12% = 81 513,60 krooni. Päevaintressiks on 81 513,60 : 365 = 223,30 krooni. Seega on XXX kuni XXX intressisummaks 335 (päevade arv) x 223,30 = 74 805,50 krooni ehk intressivõlgnevuse summa kuni XXX 156 319,10 krooni. Seega kokku on vastuhagi hinnaks seisuga XXX 835 599,10 krooni, mille vastuhageja palub OÜ-lt välja mõista. Vastuhagi täpsustatud nõude alusel moodustab põhivõue 606 500 krooni , intresse palub vastuhageja välja mõista põhisummalt 606 500 krooni 229 099 krooni, seega kokku palub
vastuhageja OÜ-lt välja mõista 835 599 krooni. Vastuhageja palub OÜ-lt välja mõista ka viivise VÕS § 113 alusel arvutatuna laenusummalt seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja kirjaliku vastuse kohaselt vastuhagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Esimeseks kahtlust äratavaks asjaoluks peab OÜ fakti, et OÜ ja laenusaaja seadusejärgsed esindajad M ja D A on vennad. See on andnud alust põhjendatud kahtlusteks, et laenulepingu lisa ei ole tegelikkuses sõlmitud ning see on vormistatud tagantjärele kuupäevaga loomaks näilist kohustuse olemasolu OÜ ees. Laenusaaja nõue OÜ ees ei kajastu viimase raamatupidamislikus dokumentatsioonis. OÜ seadusejärgne esindaja D A kinnitas OÜ esindajale ja tänasele OÜ juhatuse liikmele JG, et laen OÜ ees on kustutatud ehk tagasi makstud sularahas. Antud asjaolu tundub JG täna ka väga tõenäoline, sest OÜ põhitegevusest – s.o ööklubi „XXX“ pidamisest – saadud kogu tulu (käive) liikus sularahana. Nagu nähtub ka OÜ pangaväljavõtetest, paigutas OÜ juhatuse liige osa sularahast aeg-ajalt ettevõtte arvele. Nõue laenu tagastamiseks ilmnes alles pärast seda, kui OÜ uus osanik OÜ Exgawai asus DA volitusi piirama ning lõpuks viimase üldse juhatusest tagasi kutsus. Kohtule esitatud OÜ panga väljavõtte XXX kuni XXX alusel ning tuginedes TSK § 272 lg 2, saab väita, et XXX sõlmitud laenulepingu saab tegelikkuses lugeda sõlmituks summas 431 500 krooni. Hageja on seisukohal, et laen summas 431 500 krooni tagastati OÜ-le sularahas hiljemalt XXX, sest XXX bilanss enam laenukohustust ei kajasta. Raamatupidamislikult tegutses OÜ pidevas kahjumis selliselt, et isegi kapitalikohustus ei olnud täidetud – ettevõte ei suutunud tagada 40 000 kroonise osakapitali säilitamise nõuet. Hageja on seisukohal, et D ja M A kasutasid ära oma suguslussidemeid, et luua tagantjärele vormistatud laenulepingu lisaga näiline olukord nagu OÜ-l oleks kohustusi OÜ ees, kuna ettevõttele oli tekkinud vara OÜ investeeringute tõttu. Aastaintress 12 % tuleb arvestada laenu põhisummalt 606 500 krooni (vastuhagiavalduse kohaselt laenusumma), mis on 72 780 krooni aastas. Seega XXX kuni XXX tuleks selle arvestuse järgi OÜ-l tasuda intressi kokku 2 korda 72 780 krooni ehk 145 560 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid OÜ ja OÜ 31.detsembril 2000.a. laenulepingu (tl 69), mille kohaselt laenuandja (OÜ ) laenas laenajale (OÜ ) 606 500 krooni, millise summa kohustus laenuandja kandma osadena laenaja kontole eeloleva nelja kuu jooksul (kuni XXX.). Laenuintressiks lepiti kokku 12 % aastas. Pooled leppisid kokku, et laenaja tagastab laenusumma ja intressid hiljemalt XXX alljärgnevalt: XXX kohustus laenusaaja tagastama 200 000 krooni, XXX veel 200 000 krooni ning XXX ülejäänud 206 500 krooni. Laenuandja on teostanud maksed, kandes kuni XXX laenaja arveldusarvele 606 500 krooni. XXX allkirjastasid pooled laenulepingu lisa nr 1 ( tl 70), millega muutsid laenulepingu tingimusi. Nimetatud lisa p 1 kohaselt ei ole laenaja tasunud laenuandjale lepingu kehtivuse ajal laenu põhisummat ega intresse. Võlasummaks on vastavalt antud lisa p 2 alusel 679 280 krooni,millest intress moodustab 72 780 krooni. Punktis 3 on sätestatud laenulepingu täitmise (laenu ja intresside tagastamise) tähtajaks XXX XXX. sõlmitud nõude loovutamise lepingu ( tl 78) alusel loovutas OÜ ülalnimetatud lepingutest tuleneva nõude summas 679 280 krooni OÜ-le, andes viimasele üle ka kõik nõude aluseks olevad dokumendid.
Pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ-l on vaidlusalusest laenulepingust tulenevaid kohustusi OÜ ees. Hageja seisukoha kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ XX laenulepingu, mille alusel OÜ laenas hagejale 606 500 krooni. Nimetatud laenusumma on hageja väitel tagastatud sularahas täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja seisukohaga ei saa nõustuda, kuivõrd kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega nii XXX laenulepingu kui ka XXX laenulepingu lisaga nr 1, samuti kostja OÜ pearaamatu kandega ning pangakonto väljavõttega on tõendatud laenulepingu sõlmimine XXX ja selle muutmine XXX samuti laenusumma ülekandmine hagejale. Asjaolu, et laenulepingu sõlminud poolte esindajad olid vennad,e i oma vaidluse lahendamisel tähendust. Nimetatud ei muuda laenusuhet olematuks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et seadusega on keelatud dateerida õiguslikke tagajärgi omavaid dokumente tagasiulatuvalt. Millisele seadusele hageja oma väites tugineb, seda ei ole hagiavalduses märgitud. Asja materjalidest nähtuvalt on rahaülekanded tehtud panga kaudu ja ülekannete XXX ja XXX selgituseks on märgitud, et raha kantakse üle vastavalt laenulepingule. Eeltoodust tulenevalt on poolte võlasuhte näol tegemist laenusuhtega, kuivõrd pooled ise on ühise tahte alusel seda vastavalt ka nimetanud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laenulepingu kuupäev ei ole kattuv kahe esimese ülekande kuupäevaga, ei muuda laenusuhet olematuks ega seadusega vastuolus olevaks. Kohaldatavaks seaduseks on õigussuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeks (TsK), mille § 272 kohaselt laenuandja annab teise poole (laenaja) omandisse või operatiivsesse haldusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustab sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Tsiviilkoodeksi § 173 kohaselt tuli kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.Poolte vahel XXX dateeritud laenuleping kinnitas juba olemasolevat laenusuhet. Kohus leiab, et seadus ei keela juba reaalselt eksisteeriva laenusuhte vormistamist kirjaliku laenulepinguga. Lisaks eeltoodule kinnitab laenusuhte olemasolu ja hageja võlgnevust kogus laenulepingu ulatuses XXX sõlmitud laenulepingu lisa nr 1, millest nähtuvalt moodustab hageja võlgnevus XXX sõlmitud laenulepingu alusel 679 280 krooni. Nimetatud lisa p 1 kohaselt ei ole laenaja tasunud laenuandjale lepingu kehtivuse ajal laenu põhisummat ega intresse. Seega on laenulepingu pooled XXX kinnitanud asjaolu, et hageja võlgnevus kostja ees on täies ulatuses tasumata ja kokku leppinud uue tähtaja võla tasumiseks XXX Kohus leiab, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei oleks vaidlusaluse laenulepingu järgi raha saanud või et ta oleks laenu tagasi maksnud. Kuivõrd XXX ja XXX sõlmitud laenulepingu lisa nr 1 oli sõlmitud kirjalikult, siis oleks selle täitmine olema pidanud tõendatud dokumentaalsete tõenditega. VÕS § 91 lg 1 alusel võib küll rahalise kohustuse täita sularahas, kuid kohustuse täitmist tuleb tõendada. Kohus leiab, et kostja väited, et D A OÜ juhatuse liikmena on väitnud kunagi, et laen on tagasi makstud, ei ole arvestatav. Dokumentaalsete tõenditega nimetatu tõendamist leidnud ei ole. Hageja palub kohaldada kostja vastuhagis esitatud nõudele aegumist. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga antud nõude aegumise osas. Vastavalt TSÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. TSÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kohus leiab, et OÜ nõue muutus sissenõutavaks alates XXX , kuna XXX on koostatud laenulepingu lisa nr XXX, milles pooled on kokku leppinud, et pooled muudavad laenulepingus kokkulepitud laenu tagasimaksmise tähtaega, mis oli XXX, ja laenusaaja kohustub 679 280.- krooni tagasi maksma hiljemalt XXX. Kuni nimetatud kuupäevani oli hagejal võimalus pooltevahelisest lepingust tulenevat maksekohustust täita tähtaegselt ning antud tähtpäeva möödumisel oli kostjal õigus esitada nõue hageja vastu kohustuse täitmiseks, kuivõrd sellest ajast muutus nõue sissenõuatavaks. Eeltoou alusel aeguks kostja vastuhagis toodud nõue hageja vastu XXX. Kuivõrd kostja vastuhagi on esitatud kohtule XXX., seega enne
seaduses sätestatud aegumistähtaja möödumist, leiab kohus, et nõue ei ole aegunud ja hageja vastav taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub hagejalt välja mõista ka intressid. Pooled on vaidlusaluses laenulepingus leppinud kokku intressimääras 12% aastas. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tulenevalt TsK §-le 274 ei ole kostjal õigust intressi nõuda. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-108-02 ja 3-2-1-116-97 väljendanud seisukohta, et hagejal on õigus oma raha vabalt kasutada ja kostjalt laenu eest temaga kokkuleppel intressi saada, mis on AÕS § 23 lg 3 kohaselt õigusviljana asjast õigussuhte tõttu saadav tulu. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Pooled on nimetatus vaba tahte alusel kirjalikus laenulepingus kokku leppinud. Kuivõrd pooltevehlise lepingu alusel oli laenusummaks 606 500 krooni ja intressimääraks 12% aastas ehk päeva intressimäär 12/365= 0,033% päevas, siis moodustab päeva intress 200,15 krooni (606 500*0,033%= 200.15). Kostja on esitanud kohtule intresside arvestuse seisuga XXX. alljärgnevalt: 1) alates XXX – XXX, kokku 2 aastat 7 kuud, ehk 940 päeva, seega intress nimetatud perioodi eest on 940*200.15=188 141.- krooni; 2) alates XXX – XXX, kokku 2 aastat ja 10 kuud, ehk 1030 päeva, seega intress nimetatud perioodi eest on 1030*200.15=206 154.50 krooni. Kohus nõustub kostja poolt esitatud arvestusega. Seega moodustavad intressid seisuga XXX 394 295,50 krooni. Kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista intressid summas 229 099 krooni. Kohus leiab, et kostja antud nõue kuulub rahuldamisele tulenevalt pooltevahelisest vaidlusalusest laenulepingust. Kostja on esitanud kohtule nõude ka hagejalt viiviste väljamõistmiseks VÕS § 113 alusel, tagamaks hageja huvi kohtuotsuse koheseks täitmise vastu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi ( viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgneviivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS§ 113lg 6 alusel ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega on kostjal õigus nõuda viivist määras 12% aastas põhivõlgnevuselt. Laenusummalt 606 500 krooni moodustab viivis 200,15 krooni päevas, mis tuleb hagejalt välja mõista vastavalt kostja nõudele alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioonis) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioonis) § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.
Kostja on vastuhagilt tasunud riigilõivu summas 64 000 krooni ja teda menetluses esindanud advokaadile õigusabi eest 23 305 krooni, mille kostja palub hagejalt kohtukuludena välja mõista. Kokku palub kostja hagejalt kohtukuludena välja mõista 87 305 krooni. Kuivõrd kohus rahuldab vastuhagi täies ulatuses, siis tuleb kostja taotlus hagejalt kostja kohtukulude väljamõistmiseks rahuldada ning hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja kohtukulude katteks 87 305 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.