Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluse liik Resolutsioon

Menetluskulud

Edasikaebamise kord

Tamara Šabarova

Tsiviilasi nr 2-03-346

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 26.06.2003 esitatud hagiavaldusele kostja N.L (edaspidi laenusaaja) sõlmis 31. oktoobril 1997 aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Eesti Ühispank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr 77035. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 10.000,00 krooni, mis kanti laenusaaja laenukontole üle 04. novembril 1997 aastal. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt HaS § 361 lg 5 kostjad V.L ja L.L (edaspidi käendajad). Kostjad sõlmisid käenduslepingud 31. oktoobril 1997 aastal. Laenusaaja eksmatrikuleeriti 30. juunil 1999 aastal Eesti-Ameerika Ärikolledžist seoses õpingute katkestamisega. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 364, tekkis laenusaajal kohustus hakata pangale tagasi maksma laenusummat. Laenu pidi kostja hakkama krediidiasutusele tagastama hiljemalt 6 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist ning kogu laenusumma koos intressiga tuli tagastada nominaalse õppeaja jooksul. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 10.323,12 krooni suuruses summas ning hageja tasus 16. augustil 2001 aastal pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Rahandusministeerium teavitas 13. augusti 2001 aasta kirjas nr 5-3/7761 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist (HaS § 362 lg 5). Laenusaaja ei pidanud vajalikuks seda hageja pakutud võimalust kasutada, näidates sellega ilmset ükskõiksust oma kohustuste täitmisesse. Kuna laenusaaja Rahandusministeeriumi saadetud kirja põhjal võlgnevust ei tasunud, pöördus Haridusministeerium täiendavalt kirjadega käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahju 10.000 krooni, mis kätkeb endas tagasimaksmata õppelaenusummat ning 323,12 krooni, mis sisaldab endas tasumata jäetud intresse - kokku 10.323,12 krooni. Tulenevalt HaS § 36 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus 14. septembrist 2001 kuni 26. juunini 2003 kogunenud järgmiselt: põhivõlg 10.323,12 krooni, sellest ühe päeva intress on 1,41 krooni (10.323,12 x 0.05 = 516,16 krooni aastas : 365 = 1,41 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud päevi 652 päeva, intress on 919,32 krooni. 2(6)

Tsiviilasi nr 2-03-346

Seisuga 26. juuni 2003 on hageja nõude suuruseks 11 242 (üksteist tuhat kakssada nelikümmend kaks) krooni ja 44 senti, millest põhivõlg moodustab 10 323,12 krooni ning intress 919,32 krooni. Ülaltoodust lähtudes palus hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt N.L-lt, V.L-lt ja L.L-lt hageja kasuks võlgnevus 11 242 krooni ja 44 senti; kohtukuluna riigilõiv 1 050 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja N.L vastuse kohaselt (tl 36-37) tunnistas ta hagi osaliselt. Ühispangalt pole ta saanud teateid võlgnevusest õppelaenu osas 31.10.1997.a vastavalt lepingule 77035. Antud laenu tagastamisajaks on märgitud ajavahemik 15.09.2000.a kuni 15.06.2004.a. Pole saanud teateid ei Rahandusministeeriumist ega ka Haridusministeeriumist, lisad 7, 8, 9. Lisadest 7, 8, 9 pole selge, kes on antud teadete saatjad. Ei esitanud õigeaegselt andmete muutust, kuid samas jääb arusaamatuks, miks pank ei võtnud ühendust kostja käendajatega, nad on ju panga kliendid ja nende andmed on pangas olemas. Oma õpinguid jätkas kostja hiljem Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX ja lõpetas oma õpingud seal 2003.a , mille tõestuseks on ka diplom nr AL008298. Lisaks eelnevale peab kostja vajalikuks märkida ka seda, et õpingute ajal võttis Hansapangast samuti õppelaenu ja selle tagastamise osas pole olnud mingeid viivitusi. Kõik on õigeaegselt tasutud, vaatamata sellele, et kostja on hetkel töötu. Samuti ei keeldu ta oma kohustustest õppelaenu tagastamise, mille osas on praegu kaevatud kohtusse. Selline arusaamatus tekkis selle tõttu, et mõlemal pooltest puudus teave. Samuti ei ole näha dokumentidest, mis on esitatud kohtusse hageja poolt, kas kostjale üldse oli koostatud graafik. Kostja palub kohtul koostada talle maksmise graafik; arvestada asjaoluga, et antud hetkel on kostja töötu ja ei oma alalist tööd, kohtukulud jagada pooleks. Vastavalt kostjate V.L ja L.L ühisele vastusele (tl 47-48) alljärgnevatel põhjustel tunnistavad nad hagi osaliselt: - Ühispangalt pole saanud teateid nende poja võlgnevusest õppelaenu osas 31.10.1997.a vastavalt lepingule 77035 ja ka nende käendusest 31.10.1997.a käenduslepingud nr 97-56 ja 97-57. - Antud laenu tagastamisajaks on märgitud ajavahemik 15.09.2000.a kuni 15.06.2004.a. - Pole saanud teateid ei Rahandusministeeriumist ega ka Haridusministeeriumist, lisad 7, 8, 9. Lisadest 7, 8, 9 pole selge, kes on antud teadete saatjad. - Kostjate andmed elukoha muutumise osas on Ühispanga andmebaasis olemas, kuna kostjad on selle panga kliendid. Jääb arusaamatuks, miks on panga poolt teatised neile õppevõlgnevuse kohta saadetud vanale aadressile. Oma õpinguid jätkas N hiljem Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX ja lõpetas oma õpingud seal 2003.a . mille tõestuseks on ka diplom nr AI.00.S298.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-03-346

Lisaks eelnevale peavad kostjad vajalikuks märkida ka seda, et nende poeg Nikolai pole oma kohustustest kunagi ära öelnud või midagi tegemata jätnud. Selline arusaamatus tekkis selle tõttu, et mõlemal pooltest puudus teave. Kostjad paluvad koostada neile maksmise graafik, juhul kui nende poeg keeldub maksmast antud summat, arvestada asjaoluga, et antud hetkel on kostjad töötud ja ei oma alalist tööd, kohtukulud paluvad jagada pooleks.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSTE KOHTA

Hageja esindaja esitas kohtule 30.01.2007 taotlus lihtmenetluse või kirjaliku menetluse määramiseks (tl 53-54), mille kohaselt Eesti Vabariik esitas 26. juunil 2003 Narva Linnakohtule hagiavalduse kostjate vastu 11 242,44 krooni nõudes. Hageja nõue on suunatud kostjate õppelaenulepingust ja õppelaenu käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmisele. TsMS § 405 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt, järgides üksnes tsiviilkohtumenetlusseadustiku üldpõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20000 krooni. Hageja taotleb käesolevas asjas lihtmenetluse määramist. Hageja põhjendab oma taotlust järgnevaga: Hagiavalduses toodud nõue ja seda tõendavad asjaolud on selged ja hagiavalduse nõue tugineb lisaks õppelaenulepingule ja käenduslepingule ka Haridusseadusele. (HaS § 36). Hageja on lisanud hagiavaldusele kõik nõuet tõendavad tõendid. Hageja analoogsete hagide kohtupraktikas on sadade hagiavalduste seas jäetud osaliselt rahuldamata vaid üksikud nõuded, rahuldamata on jäänud hagid vaid osaliselt menetluskulude osas (on rahuldatud osaliselt õigusabikulude osas, kuna enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätestas õigusabikulude hüvitamise maksimaalmäära 5% ulatuses nõude suurusest) ning juhul, kui õppelaenuvõlgnik või käendaja surid või nõue täideti pärast hagiavalduse esitamist (enamikel juhtudel esitas hageja sel puhul avalduse hagist loobumiseks). Osaliselt rahuldatud nõuded moodustavad hagide üldarvust umbes 0,5 % Hageja seisukohalt on ta õppelaenuhagide pika praktika jooksul kogenud, et kostjad esitavad võimalike vastuväidetena tüüpiliste seisukohtadena alljärgnevad väited, mis kas ei ole asjakohased või on hagiavaldustes toodud tõenditega ümber lükatud. Kostjad ei nõustu haginõudega, kuna neil ei ole piisavalt raha - väide ei ole asjakohane. Käendajatest kostjad ei nõustu hagiga, kuna nad on põhivõlgnikuga kokku leppinud, et viimane tasub ainuisikuliselt laenu. Nimetatud väide on vastuolus käenduslepinguga ja TsK § 206 lg 1 ja § 207 lg 1, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama võlgniku kohustuse täitmise eest ja võlgniku poolt kohustuse rikkumisel vastutab solidaarselt koos võlgnikuga. Käendajatest kostjad ei nõustu hagiga ja väidavad, viidates TsK § 211 p 2, et käendus on lõppenud, kuna hageja ei ole esitanud hagi kohtusse kolme kuu jooksul alates kohustise täitmise tähtpäevast. Nimetatud seisukoht on ekslik, kuna TsK § 211 p 2 ei ole imperatiivne ja pooltel on õigus leppida kokku, et TsK § 211 p 2 sätet ei rakendata. Nimetatud seisukohale on-jõutud korduvalt ka kohtupraktikas (vt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-21-03, 3-2-1-137-03). Käenduslepingute p-dest 5.5 ja 5.9 nähtuvalt on pooled ka TsK § 211 p 2 nõuete rakendamise käenduslepingule välistanud.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-03-346

TsMS §

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada Õigesti lahendamine mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste Ülaltoodud põhjustel on lihtmenetlus menetlusökonoomia rakendamisel käesolevas tsiviilasjas kõige otstarbekam.

tsiviilasja kuludega. põhimõtte

Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks või võimalikuks lihtmenetluse läbiviimist antud tsiviilasjas, taotleb hageja ülaltoodud põhjustel TsMS § 403 tuginedes kirjaliku menetluse läbiviimist. Põhjendades oma taotlust TsMS §-dega 403 ja 405 hageja palub lahendada käesolev tsiviilasi lihtmenetluse korras. Juhul, kui käesolevat tsiviilasja lihtmenetluse korras lahendada ei saa, lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus tegi 17. aprillil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt rakendatakse enne 01. juulit 2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. Põhivõlgniku kohustus võla tasumiseks tuleneb TsK § 272 lg 1, mille kohaselt laenulepingu järgi annab laenutaja laenajale omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust laenulepingu tingimuste osas. Tulenevalt TsK § 222 lg 1 on võlgnik kohustatud hüvitama kreeditorile tekitatud kahjud, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt. Käendajate vastutus tuleneb TsK § 207 lg 1, mille kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Sama seaduse § 207 lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti ja lg 3 tulenevalt ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kaaskostjad ei ole käenduslepinguid (tl 8, 9) vaidlustanud ning on olnud nõus oma kohustusi täitma. EV Haridusseaduse § 362 lg 2 kohaselt on riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate vastu kogus riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kohtule on esitatud tõend laenu tasumise kohta krediidiasutusele. Seega on käendajad kohustatud täitma oma kohustused hageja ees. Kostjad olid teadlikud käenduslepingu sõlmimisest tulenevatest tagajärgedest ja olid nõus lepingu tingimustega ning allkirjastasid selle omakäeliselt. Seega on hageja nõue kostjatelt solidaarselt võla saamiseks õiguslikult põhjendatud. Kostja N.L väide, et ta ei saanud teateid pangast, Rahandusministeeriumilt ja Haridusministeeriumilt ning et ta jätkas õpinguid kõrgkoolis LEX ja lõpetas selle, loeb kohus asjakohatuks, kuna vastavalt 31.10.1997 õppelaenulepingu nr 77035 preambulale leping oli sõlmitud kostjaga N. L-ga kui Eesti-Ameerika Ärikolledži üliõpilasega, sama lepingu punkti 11 kohaselt laenusaaja (kostja N. L) kohustub teatama pangale kirjalikult kümne (10) päeva jooksul: a) õppeasutuse lõpetamisest või õppeasutusest lahkumisest; b) tegeliku elukoha või isikuandmete muutumisest; c) käendaja surmast. 5(6)

Tsiviilasi nr 2-03-346

Asjakohatud on ka kostjate V.L ja L.L väited selle kohta, et kostjate andmed elukoha muutumise osas on Ühispanga andmebaasis olemas, kuna kostjad on selle panga kliendid ning et jääb arusaamatuks, miks on panga poolt teatised neile õppevõlgnevuse kohta saadetud vanale aadressile. Samuti väidet sellest, et nad ei saanud teateid pangast, Rahandusministeeriumilt ja Haridusministeeriumilt ning et kostja N.L jätkas õpinguid kõrgkoolis LEX ja lõpetas selle. Vastavalt 31.10.1997 õppelaenu käenduslepingute nr 97 – 56 ja nr 97 – 57 punktidele 1 kostjate V. ja L. L-te aadressiks on märgitud Narva linn. Lepingute punktide 5.7 kohaselt käendaja kohustub informeerima Panka kõigist muudatustest enda kohta käesolevas käenduslepingus antud andmetest. Samade lepingute punktid 6.3 sätestavad käendaja kohustust kahe päeva jooksul Panka informeerima ükskõik millise käesolevas lepingus tema kohta toodud informatsiooni muutumisest. Haginõuete rahuldamine on samuti põhjendatud toimiku kirjalike materjalidega.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja taotleb õigusabikulu 1200 krooni ja riigilõivu 1050 krooni väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 ja § 61 lg 1 p-ile 1 tuleb kostjatelt välja mõista õigusabi kulu 562,10 krooni (11242,44 x 0,05) ja riigilõiv 1050 krooni. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.