2-23-17040/39 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

1.K.E (hageja) esitas 01.12.2023. a kohtusse hagiavalduse H.O.(kostja I) ja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (kostja II) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt toimus 09.07.2021. a liiklusõnnetus Tartu-Räpina maanteel, milles N. R. sõitis hageja sõidukiga Opel Astra, registrimärgiga XXX , teises (sisemises) sõidureas, suunaga Räpina poole, kui esimesest (välimisest) reast, hakkas teise ritta ümber reastuma kostja I juhitud sõiduk Volkswagen Touareg, registrimärgiga XXX , koos järelhaagisega, moodustades nn autorongi. Kostja I Volkswageni autorongi juhina ei veendunud rea vahetamisel sõiduohutuses ning keeras ette Opelile. Õnnetusest teavitati politseid, osapooled täitsid teate liiklusõnnetusest ja kostja I Volkswagen autorongi juhina kinnitas süüd liiklusõnnetuse tekitamises. Volkswagenil oli õnnetuse toimumise ajal sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping kostja II-ga. Liiklusõnnetuse tagajärjel kostja I Volkswagen autorongi kuuluva haagise porilauaga tekkisid hageja Opelile nähtavad avariilised vigastused vahemikus 40 – 70 cm (mõõdetuna maapinnast) Opel parempoolse küljele ja Opeli parempoolse esinurgale. Sellega seoses tekkis hagejale kahju sõiduki taastamise remondikulude näol summas 2346,97 eurot. Hageja esitas kahjuteate kostja I kindlustusandjale (kostja II), aga viimane ei aktsepteerinud kahjunõuet. Kostja II tegi 18.10.2021. a otsuse mitte tunnistada liiklusõnnetust kahjujuhtumiks liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 8 lg 1 järgi, kuna puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja tekitatud kahju vahel ning mitte hüvitada hageja sõiduki taastusremondikulusid. Kostja II tugines oma otsuses tellitud ekspert Raul Põdersalu 13.10.2021. a arvamusele, mille kohaselt oleks nagu hageja Opeli juht ise tekitanud liiklusõnnetuse. Hageja vastava arvamusega ei nõustu ja on seisukohal, et tegelikult rikkus kostja I ohutusnõudeid möödasõidu sooritamisel, põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Kostja I tunnistas ennast ka süüdi eeskirjade rikkumises, märkides liiklusõnnetuse teatel: „Reastasin, ei näinud vasakul sõitvat autot. Keerasin ette.“ Seega on kostja II tellitud ekspertiis ja kostja II otsus vastuolus kostja I enda tunnistuse ja kohapeal fikseeritud olukorraga. Kostja I sõiduk Volkswagen Touareg maastur ja koos haagisega moodustades aururongi, on käsitletav suurema ohu allikana ja kostja I suurema ohu allika valdajana vastutab hagejale tekkinud kahju eest ning hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ka kostjalt II, kes oli kostja I sõiduki kindlustanud. Kuna kostja II keeldus põhjendamatult hagejale kahju hüvitamisest, siis oli sunnitud hageja pöörduma kohtu poole. Hageja palub kohtul mõista kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 2346,97 eurot. Hageja kostjate vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

põhjustas hageja sõiduki juht. Eksperdi järelduste kohaselt on sündmuse asjaolud selged, Opeli juht ei soovinud liiklussituatsioonis pidurdada vaid kiirendas kostja I juhitud Volkswagenile otsa, st tekitas tahtlikult kahju. Ekspert on saanud arvamuse koostamisel lähtuda mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi seletustest, vaadelnud sõidukeid ja haagist, rekonstrueerinud liiklusõnnetuse ning järeldanud, et „ehkki sõiduki Opel juhil oli võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge tema sõiduritta reastunud sõidukiga Volkswagen ja selle taga olnud haagisega ära hoida, ei tuvastanud ekspert materjalide kogumise käigus Opeli juhi poolt tegevusi tema sõiduritta reastunud autorongiga kokkupõrke vältimiseks või kahju vähendamiseks.“ Eelnev tähendab, et Opeli juht sõitis lihtsalt kostja I juhitud Volkswagenile ja haagisele sisse, kuigi tal oli võimalik kokkupõrge ära hoida. Seega on Opeli juht ise tekitanud oma sõidukile kahju, mistõttu ei ole alust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Hageja sõidukit juhtis N. R.. Ajakirjanduse andmetel on N. R. ametlikult osalenud mõne aasta jooksul ligi 30 avariis, mitteametlikult aga aastate jooksul ligi 100 õnnetuses. Üldjuhul jääb N. R. õigeks, aga kriitikute sõnul ei ole nii palju liiklusõnnetusi juhus, vaid omalaadne teenistus või enda väljendamise vorm. Saates „Pealtnägija“ kajastatu kohaselt lisati N. R. kindlustusseltside musta nimekirja ja kindlustusseltsid on keeldunud väljamaksete tegemisest, mille N. R. on omakorda kohtus vaidlustanud. Mitu kindlustusfirmat on esitanud ühiselt politseile ka kuriteoteate ja asja uuritakse kindlustuskelmusena. Kostja I on arvamusel, et ta on ilmselt üks neist N. R.i liiklustegevuse ohvritest, mida kajastas „Pealtnägija“. Kostja I leiab, et hageja ei ole ka usaldusväärselt tõendanud enda sõiduki remondikulusid summas 2346,97 eurot. Hageja on esitanud kulu tõendamiseks FIE N. R.i 15.10.2021. a arve nr 15, mille kohaselt on tehtud mingeid remonditöid ja makstud sularahas. N. R. oli liiklusõnnetuses osalenud Opeli juht, kes on ise välja kirjutanud arve kahjude likvideerimiseks. Arvelt ei ole näha, mis töid on tehtud ja millise rahalise kuluga ning selliselt ei ole võimalik väidetavat kahju ulatust kontrollida.

3.Kostja II, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, samuti nagu kostja I hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja II on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opeli juhi poolne tahtlik liiklusnõuete rikkumine, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kahju hüvitamist. Kostja II tellis registreeritud eraeksperdilt (varasemalt riiklikult tunnustatud ekspert) Raul Põdersalult ekspertarvamuse muu hulgas selleks, et välja selgitada liiklusõnnetuse tagajärjel Opelile tekkinud kahjustuste tekkemehhanism. Raul Põdersalu 13.10.2021. a ekspertarvamuse kohaselt tuvastas ekspert järgnevad asjaolud: (1) Opel pole Volkswageni haagisega kontakti tekkimisel liikumiskiirust aeglustanud. Liikudes haagisega sõidukist Volkswagen kiiremini, on tekkinud Opeli parempoolsele küljele nühkejäljed suunaga eest taha. Liikudes haagisest mööda tekkis kontakt sõiduki Opel parempoolse esinurga ja haagist vedanud sõiduki Volkswagen vasakpoolse taganurga vahel. (2) Kuna Opelile tekkisid kontaktist haagisega nühkejäljed tekkesuunaga eest taha, on Opeli liikumiskiirus võrreldes haagist vedanud sõiduki Volkswagen liikumiskiirusega olnud suurem. (3) Haagisega kontakti tekkimisel pole Opel juht liikumiskiirust vähendanud (pidurdanud), mistõttu piki haagist liikudes on Opel liikunud haagist vedanud sõidukini, kuni sattusid kontakti Opel parempoolne esinurk ja Volkswageni vasakpoolne taganurk. (4) Ehkki Opel juhil oli võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge tema sõiduritta reastunud Volkswageni ja selle taga olnud haagisega ära hoida, ei tuvastanud ekspert materjalide kogumise käigus Opel juhi poolt tegevusi tema sõiduritta reastunud autorongiga kokkupõrke vältimiseks või kahju vähendamiseks. Peale kokkupõrget haagisega pole Opeli juht kiirust vähendanud, vaid haagisega kontaktis olles liikunud haagist vedanud Volkswagenini, millele tagant otsa sõitis. Ekspertarvamus ühtib kostja I poolt 05.08.2021. a kostjale II liiklusõnnetuse asjaolude kohta antud selgitusega. Ekspertarvamus kinnitab kostja I 3 (10)

selgitust, mille kohaselt suurendas N. R. Opeli kiirust ajal, mil Volkswagen oli ümberreastumas N. R.i suhtes parempoolselt sõidurajalt Opeli sõiduritta, ning selle tagajärjel toimus kokkupõrge Volkswageni haagise, Volkswageni ja Opeli vahel. Samuti kinnitab ekspertarvamust kostja I selgitust, mille kohaselt ei teinud N. R. mitte midagi selleks, et liiklusõnnetuse toimumist ära hoida. Samas nähtub ekspertarvamusest, et ebaõige on N. R.i väide, mille kohaselt toimus esimene kontakt Opeli parempoolse esinurga ja haagise vahel ning alles pärast seda järgnes teine kontakt, kui haagis hakkas Opeli parempoolset külge kraapima. Ekspertarvamuse kohaselt on Opeli parempoolsele küljele tekkinud nühkejäljed suunaga eest taha, kuna Opel liikus Volkswagenist kiiremini. Kostja II on seisukohal, et kostja I seletusest, N. R.i seletusest (osas, milles see langeb kokku teiste tõenditega) ja ekspertarvamusest kogumis järeldub, et liiklusõnnetuse põhjustas N. R.i tahtlik tegevus: N. R., nähes, et tema poolt juhitud sõiduki suhtes paremal asuv Volkswagen on alustanud ümberreastumist, otsustas liiklusseadusest tuleneva tee andmise kohustuse ja ohutu sõidukiiruse valimise kohustuse asemel hoopis kiirendada, eesmärgiga põhjustada kokkupõrge. N. R. lootis seejuures, et kuna kostja I sooritas manöövrit, siis õnnestub tal jätta mulje, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja I ja seeläbi on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue kostja I ja tema liikluskindlustuse kindlustusandja vastu. Kostja II leiab, et seda, et N. R. põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult tõendavad kaudsed tõendid nagu 23.02.2022. a ETV saade „Pealtnägija“, kus avaldatu kohaselt on N. R. ainuüksi mõne aasta jooksul osalenud ametlikult ligi 30 avariis ja liiklusjuhtumid, kus ametlikku menetlust ei alustatud ulatuvad väidetavalt 100-ni; liiklusõnnetuse näol on tegu suhteliselt tühiste mõlkimistega, kuid kümneid juhtumeid kõrvutades joonistub välja tavatu muster: avariid juhtuvad lühikeste vahedega, tihti samas kohas ning osaleb alati üks ja sama mees, mis paneb temaga kokkupuutunuid kahtlustama, et tegevus on teadlik ning kindlustusandjate hinnangul võivad avariid olla N. R.ile omalaadne teenistusallikas. Kostja II esitas kohtule väljavõtte mõningates N. R.i osalusel ajavahemikus 02.09.2017 kuni 01.12.2023. a toimunud liiklusõnnetustest (kokku 26 liiklusõnnetust). Sellest väljavõttest nähtub muu hulgas, et seoses „Pealnägija“ loo ettevalmistamise ja ilmumisega 23.02.2022. a N. R.i poolne aktiivne liiklusõnnetustes osalemine mõneks ajaks katkes. Ka see asjaolu kinnitab, et varasemad väga sagedased liiklusõnnetused toimusid N. R.i tahtliku tegevuse tulemusena. Kostja II leiab, et arvestades N. R.i sellist pikaajalist liiklusõnnetuste põhjustamisele suunatud liikluskäitumist on ilmne, et ta rakendas samasugust käitumismustrit ka vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamiseks. Ka antud juhul jättis N. R. kostjale I mulje, et ümberreastumine on ohutu, kuid ümberreastumise ajal N. R. kiirendas ja põhjustas kokkupõrke. Eelnevale tuginedes on kostja II seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjustas hageja sõidukit juhtinud N. R.i tahtlik tegu, mistõttu on kostja I vastutus hageja ees välistatud ka kuna kostja I hageja ees ei vastusta, siis ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet ka kostja II vastu. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et liiklusõnnetust ei põhjustanud N. R.i tahtlik tegu ja seetõttu ei ole kostja I vastutus välistatud, siis taotleb Kostja II hageja kasuks väljamõisteatavat kahjuhüvitise vähendamist nullini.

4.2.Hageja tugineb oma kahjunõude alusena kostja I kui suurema ohu allika valdaja riskivastutusele. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 27.10.2014. a nr 3-2-1-90-14, p 11), et kahju tekitamine mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid, samuti eespool viidatud Riigikohtu suuniseid saavad hageja nõude õiguslikuks aluseks olla võlaõigusseaduse riskivastutuse sätted suurema ohu allikaga tekitatud kahju kohta. VÕS § 1056 lg 1 näeb ette, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1057 sätestab riskivastutuse erikoosseisu – mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse. VÕS § 1057 sätestab, et mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Tulenevalt LKindlS § 35 lg 1 p-st 1 võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõiduki, millega kindlustusjuhtum põhjustati, kahju tekitamisest tuleneva vastutuse. LKindl § 34 lg 2 järgi ei piira selles jaos sätestatu kahjustatud isiku õigust esitada kahju hüvitamise nõue kahju põhjustaja kui solidaarvõlgniku vastu. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja kostjate vastu esitatud kahjunõude eelduseks see, et kahju tekitanud liiklusõnnetuse põhjustas Volkswagenit juhtinud kostja I. Sealjuures ei ole vastutuse puhul oluline kahju põhjustaja süü.

4.3.Hageja on esitanud tõendina 09.07.2021. a liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtide, s.o kostja I ja N. R.i poolt vormil täidetud liiklusõnnetuse teate kindlustusandja jaoks (dtl 11). Liiklusõnnetuse teates on märgitud liiklusõnnetuse põhjustajaks Volkswageni juht. Kostja I on omakäeliselt kirjutanud juurde selgituse: „Reastusin ja ei näinud vastu sõitvat autot. Keerasin ette.“ Hageja on esitanud veel tõendina kostja II tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi maismaasõidukite ja sõidukite hindamise ekspertiiside alal, Raul Põdersalu 13.10.2021.a koostatud arvamuse liiklusõnnetuse põhjuste kohta koos lisadega (dtl 22-48). Raul Põdersalu avaldab arvamust, et 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetus on toimunud järgmistel asjaoludel: 2+2 sõiduridadega Tartust väljuval Räpina mnt teelõigul toimus liiklusõnnetus, mille käigus põrkasid kokku pärisuunavööndi vasakpoolses reas püsikiirushoidjaga liikunud sõiduk Opel Astra, reg märk XXX , ja pärisuunavööndi parempoolsest reast Opeli sõiduritta reastunud sõiduki Volkswagen Touareg, reg märk XXX , taga olnud haagis Respo XXX . Kokkupõrke tagajärjel sai kannatada Opel parempoolne külg ning haagise Respo vasakpoolsed rattad ja nende kohal olev porilaud. Kuna sõidukile Opel tekkisid kontaktist haagisega nühkejäljed tekkesuunaga eest taha, on sõiduki Opel liikumiskiirus võrreldes haagist vedanud sõiduki Volkswagen Touareg liikumiskiirusega olnud suurem. Haagisega kontakti tekkimisel pole sõiduki Opel juht sõiduki liikumiskiirust vähendanud (pidurdanud), samal ajal kontaktis haagisega olles liikus sõiduk Opel haagist vedanud sõidukini kuni sattusid kontakti Opel parempoolne esinurk ja Volkswagen Touareg vasakpoolne taganurk. Ehkki sõiduki Opel juhil oli võimalik kiiruse vähendamisega kokkupõrge tema sõiduritta reastunud sõidukiga Volkswagen Touareg ja selle taga olnud haagisega Respo ära hoida, ei tuvastanud ekspert materjalide kogumise käigus Opel juhi poolt tegevusi tema sõiduritta reastunud autorongiga kokkupõrke vältimiseks või kahju vähendamiseks. Peale kokkupõrget haagisega pole Opeli juht kiirust vähendanud, vaid haagisega kontaktis olles liikunud haagist vedanud sõidukini Volkswagen, millele tagant otsa sõitis. Kohus leiab, et nimetatud ekspert Raul Põdersalu arvamus tõendab kostjate väiteid selle kohta, et 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetuse Opeli ja Volkswageni vahel põhjustas hagejale kuulunud Opeli juht. Eksperdi tuvastatud asjaoludest nähtuvalt reastus Volkswagen Opeli sõiduritta ja pidi seega Opelile teed andma. Samas on ekspert tuvastanud, et kokkupõrke järel Opelile kontaktist Volkswageni haagisega tekkinud nühkejäljed olid tekkesuunaga eest taha, mis annab kinnitust sellest, et Opeli liikumiskiirus võrreldes Volkswageniga oli suurem. Nimetatud asjaolu annab kinnitust sellele, et reastudes andis Volkswagen Opelile teed, aga Opel kiirendas ja sõitis Volkswageni haagisele otsa. Kohus leiab, et Raul Põdersalu arvamus liiklusõnnetuse põhjuste kohta on usaldusväärne tõend. Raul Põdersalu on registreeritud eraekspert maismaasõidukite ekspertiiside ja sõidukite hindamise ekspertiiside alal (arvamuse andmise ajal vastaval alal riiklikult tunnustatud ekspert). Eksperdi arvamusest nähtuvalt on Raul Põdersalu autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener ning omab tehnikamagistri kraadi ning tal on staaž sõidukite tehnilise eksperdina ja hindajana alates aastast 1998. Eksperdiarvamusest nähtub ka, et ekspert on arvamuse andmiseks tutvunud liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülevaatuse ja

sündmuskoha tulemustega, samuti mõlema sõidki juhi kirjalike seletustega. Asjaolu, et hageja ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust eksperdi arvamuses kehelda ega muuda seda tõendina ebausaldusväärseks. See, et kostja I on kohapeal kindlustusandja jaoks vormistatud liiklusõnnetuse teatel tunnistanud, et reastumisel keeras tema Opelile ette, ei lükka ümber eksperdi arvamust liiklusõnnetuse tegeliku põhjuse kohta. Hageja ei ole esitanud ka muid tõendeid, mis annaks alust eksperdi arvamuses kahelda või mis tõendaks, et liiklusõnnetuse põhjustas tegelikult Volkswageni juht. Kostja II on esitanud tõendina väljavõtte ETV internetilehel 23.02.2022. a avaldatud artiklist – „Pealtnägija“: tartlane on sattunud mõne aastaga ligi 30 avariisse (dtl 129-133). Nimetatud artiklis avaldatakse: „Tartlane N. R. on ametlikult osalenud mõne aasta jooksul ligi 30 avariis, mitteametlikult aga aastate jooksul ligi 100 õnnetuses. Üldjuhul jääb R. õigeks, aga kriitikute sõnul ei ole nii palju liiklusõnnetusi juhus, vaid omalaadne teenistus või enese väljendamise vorm./.../ Kindlustusfirmade ja politsei sõnul on R. Eesti suurim liiklusavariide magnet./.../“Kui tavapäraselt inimesed ristteele lähenedes võtavad hoo maha, vaatavad, et kuskilt autot ei tuleks, siis võiks öelda, et tema jalg gaasipedaalilt ei pruugi alati tõusta.“ Ütles lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht./.../“Pealtnägija“ sai poole aasta jooksul hulga kaebusi liiklusavariides osalenutelt, mis olid äravahetamiseni sarnased. Ükshaaval on tegu suhteliselt tühiste mõlkimistega, kuid kümneid juhtumeid kõrvutades joonistub välja tavatu muster: avariid juhtuvad lühikeste vahedega, tihti samas kohas ning osaleb alati üks ja sama mees. See paneb temaga kokkupuutunuid kahtlustama, et tegevus on teadlik. Eriti kummaliseks teeb loo, et üldjuhul jääb juhtunus süüdi vastaspool, mitte R. . R. ei eitagi, et ta on ilmselt rekordiomanik. „Tegelikult on juba niimoodi, et siis kui avarii juhtub, siis mina enam politseisse ei helista, sest korrapidajad tunnevad juba hääle järgi ära. Hakkan isikukoodi ütlema ja siis see, kes korrapidajana on seal avariitalituse juht, ütleb, et kas N. või?“ rääkis R. . Mees istus 15 aastat vana Opel Astra rooli, milliseid on tal viis tükki, ja viis „Pealtnägija“ tuurile./.../ R. iga kokkupõrganud kahtlustavad, et mees tunneb kohalikke olusid nii hästi ja reageerib nii osavalt, et vastaspool jääb alati süüdi./.../“Inimesed vabandavad ja toovad õigustusi oma tehtud avariidele ja tahetakse süüdlaseks teha seda, kes avariisid ära ei hoidnud.“ Kommenteeris R. ./.../ Kindlustusandjad sellistesse juhustesse ei usu. Nende hinnangul võivad avariid olla R. ile omalaadne teenistusallikas. R. lisati kindlustusseltside musta nimekirja ja viimasel ajal on seltsid keeldunud väljamaksete tegemisest, mille R. omakorda kohtus vaidlustas. Läinud suvel esitas mitu kindlustusfirmat ühiselt politseile kuriteoteate ja asja uuritakse kindlustuskelmusena.“ Kostja II esitas tõendina ka väljavõtte oma andmebaasist N. R.i osalusel toimunud liiklusõnnetuste kohta (dtl 134-136). Tõendis on fikseeritud N. R.i osalusel liiklusõnnetused perioodil 02.09.2017. a kuni 01.12.2023. a, kokku 26 juhtumit. Eelviimane juhtum on registreeritud 09.07.2021. a ja viimane 01.12.2023. a. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et viidatud „Pealtnägija“ artiklis räägitakse samast isikust, N. R.ist, kes 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetuse ajal juhtis temale kuulunud Opelit. Samuti ei ole hageja vaidlustanud ega tõenditega ümber lükanud kostja II esitatud statistikat N. R.iga seotud liiklusõnnetuste toimumise kohta. Hageja on esitanud kahju tõendamiseks FIE N. R. arve hageja Opeli remondi kulude kohta (dtl 10). Kohtu hinnangul annab ka see tõend kinnitust „Pealtnägija“ artiklis kajastatud isikute kahtlusele, et N. R. põhjustab liiklusõnnetused teadlikult ja see võib olla temale omanäoline teenistusallikas. Kohtu hinnangul annavad tõendid kogumis, sh ekspert Raul Põdersalu arvamus, „Pealtnägija“ artikkel ja väljavõte N. R.i osalusel toimunud liiklusõnnetuste kohta, kinnitust sellest, et 09.07.2021. a toimunud liiklusõnnetuse põhjustas hageja Opelit juhtinud N. R. tahtlikult.

Kostja I menetluskulude nimekirja (dtl 217-218) kohaselt tegi kostja I lepinguline esindaja toiminguid ajakuluga kokku 11,5 tundi alljärgnevalt: 1) 23.01.2024. a – tutvumine asja materjalidega, vastuse koostamine hagiavaldusele – 3 tundi; 2) 17.09.2024. a – tutvumine kindlustusandja ja hageja esitatud protsessidokumentidega, ettevalmistus istungiks, osalemine istungil – 3 tundi; 3) 16.10.2024. a - tutvumine hageja taotlusega, kohtuistungi protokolliga, seisukoha koostamine kohtule – 1,5 tundi; 4) 28.01.2024. a – tutvumine hageja taotlusega (tunnistaja ülekuulamiseks), infovahetus kliendiga, seisukoha koostamine kohtule – 1 tund; 5) 11.03.2025. a – tutvumine kohtumäärusega, teeside koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine – 3 tundi. Kostja I lepinguline esindaja taotleb tasu tehtud toimingute eest tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjat II on menetluses esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Madis Saar. Kostja II menetluskulude nimekirja (dtl 225-227, 239) kohaselt tegi kostja II lepinguline esindaja toiminguid ajakuluga kokku 19 tundi 56 minutit tundi alljärgnevalt: 1) 14.01.2024. a - hagimaterjaliga tutvumine ja analüüs, asjaolude kontrollimine, e-kiri kliendile – 2 tundi 18 minutit; 2) 23.01.2024. a – menetluskulude tagatise taotluse koostamine – 2 tundi 21 minutit; 3) 26.01.2024. a – kostja I hagivastusega tutvumine, e-kiri kliendile – 20 minutit; 4) 19.02.2024. a – e-toimikus nähtavaks tehtud dokumentidega tutvumine – 18 minutit; 5) 27.02.2024. a – hageja vastusega tutvumine – 16 minutit; 6) 22.03.2024. a – kostja vastuse koostamine – 8 tundi 18 minutit; 7) 24.10.2024. a – vastuse koostamine hageja taotlusele – 1 tund 24 minutit; 8) 25.01.2025. a – vastuse koostamine hageja taotlusele – 1 tund 37 minutit; 9) 19.02.2025. a – 18.02.2025. a kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile – 14 minutit; 10) 11.03.2025. a – lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1 tund 44 minutit; 11) 19.03.2025. a – hageja menetluskulude kohta seisukoha koostamine – 1 tund 6 minutit. Kostja II lepinguline esindaja taotleb tasu tunnihinnaga koos käibemaksuga 192 eurot. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh menetlus käiku, mahtu ja keerukust saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks mõlema kostja esindaja toimingud ja ka esindajate ajakulu märgitud ulatuses. Kostjate lepinguliste esindajate toimingud on põhjustatud hagejast, kes esitas kohtusse hagiavalduse ja menetluse käigus esitas korduvalt taotlusi, millele kostjad pidid vastama ning oma seisukohad esitama. Arvestades menetluse asjaolusid saab pidada esindajate ajakulu toimingutele mõistlikult vajalikuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu, mis kostja I esindajal on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ja kostja II esindajal 192 eurot koos käibemaksuga, s.o 149,76 eurot ilma käibemaksuta. Tunnitasu sellises määras ei ületa keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on põhjendatud hüvitada temale lepingulise esindaja tasu koos lisanduva käibemaksuga. Kostja II on 9 (10)