2-06-15106/3 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Jätta kõik menetluskulud V OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.06.2006.a esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja klient. Hagejal on kokku seitse telefoninumbrit, nende hulgas ka number XXX ning selle paralleelne number XXX, mis koos moodustavad TWIN-SIM kaardi. 28.01.2006.a varastati hageja töötajalt TL Kuubal viibides telefon. Pärast seda helistas TL oma abikaasale AL, kes on hageja juhatuse liige, ja palus numbri sulgeda. 28.01.2006.a kell 19.00 paiku helistas hageja juhatuse liige AL kostja infotelefonile ning teatas vargusest ja palus numbri sulgeda. AL teatas, et varastatud on number, mis heliseb esimesena. Kostja infotelefonist teatati, et kuna tegemist on TWIN-SIM numbritega, siis ei ole ühte numbritest võimalik sulgeda. Selleks, et abikaasaga kontakti hoida, palus AL sel juhul numbreid mitte sulgeda. 29.01.2006.a hommikul helistas AL uuesti kostja infotelefonile ja rääkis oma probleemist, mis järel lubati asja uurida. Kostja helistas tagasi ning teatas, et on võimalik sulgeda ka ühte numbrit. Seejärel palus AL sulgeda numbri, mis heliseb esimesena. Suleti aga number, mis heliseb teisena, seega number, mis ei olnud varastatud. 01.02.2006.a helistati kostja juurest A L ning teatati, et telefoniarve on suurenenud umbes 25 000 krooni võrra. Kostja töötaja soovitas kirjutada kirjaliku avalduse selle kohta, et ilmselt on suletud vale number. Samal päeval saatis hageja kostjale nõutud avalduse. 03.02.2006.a helistati hagejale uuesti kostja poolt ning teatati, et arve ikka suureneb. Selgus, et numbrid ei olnud suletud. Pärast seda kostja siiski sulges numbri. Kuna kostja ei sulgenud varastatud numbrit koheselt, jõuti hageja telefoninumbrit kasutades teha sellelt kõnesid 51 330,05 krooni eest. Hageja leiab, et tal ei ole kohustust nende kõnede eest tasuda. Hageja on täitnud E teenuste kasutamise üldtingimustest tulenevad nõuded, s.o teavitanud koheselt kostjat SIM-kaardi vargusest, samuti teinud suulise teate sideteenuse osutamise piiramise kohta. Sideteenuse piiramata jätmise põhjustas asjaolu, et kostja infotelefonilt vastati esialgu ebaõigesti, et ühte numbritest ei ole võimalik piirata. Samuti leiab hageja, et kuna kostjale tehti koheselt teatavaks varguse fakt, siis pidi kostja, kellel on olemas vajalikud tehnilised teadmised ja võimalused, välja selgitama, milline numbritest on varastatud ning seejärel koheselt sulgema selle kaardi. TWIN-SIM teenuse puhul tuleb sideteenust piirata ka juhul, kui klient ei oska konkreetselt nimetada, milline telefoninumber on temalt varastatud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada tema õigus mitte tasuda kostjale 51 330 krooni, mis tuleneb hagejale kuulunud telefonilt pärast selle vargust 28.01.2006.a võetud kõnedest. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. TWIN-SIM on lisanumbriga täiendav SIM-kaart E liitumisega kaasnenud põhinumbriga SIM-kaardile, mis on eeskätt mõeldud kasutamiseks autotelefonides. Juhul, kui TWIN-SIM on sisse lülitatud, saabuvad kõned alati lisanumbrile (nn TWIN-SIM-ile), s.t lisanumber heliseb alati esimesena. Kui TWIN-SIM lisanumber on välja lülitatud, saabuvad kõned põhinumbrile. Hageja ning kostja kliendiinfo teenindaja vahel 28.01.2006.a ja 29.01.2006.a toimunud vestluse tulemusena suleti hageja sooviavaldusel

põhinumber XXX. Vastavalt hageja avaldusele piiras kostja sideteenust nimetatud numbri suhtes alates 29.01.2006.a. Ebaõige on hageja väide, et numbri XXX suhtes piirati sideteenust alles 03.02.2006.a. 01.02.2006.a helistati kostja juurest hageja juhatuse liikmele ja teatati telefoniarvete suurenemisest ning soovitati esitada kirjalik avaldus selle kohta, et suletud on ilmselt vale number. Hageja esitas sama päev avalduse. Nimetatud avalduses ei ole aga esitatud sideteenuse piiramise avaldust, vaid on taotletud Kuubal tehtud kõnede tühistamist. Kuna avaldus oli ebaselge, kuid samas telefoniarve suurenes, rakendas kostja samal päeval E teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 6.4.1 telefoninumbri XXX suhtes ning piiras sideteenust. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja, olles teadlik telefoni vargusest, ei esitanud avaldust sideteenuse piiramiseks ning esitades hiljem avalduse, tegi seda ebaõige numbri suhtes. Kõikidel juhtudel kinnitas hageja, et varastatud on numbriga XXX seotud SIM-kaart. Tegelikkuses oli aga varastatud numbriga XXX seotud SIM-kaart. Ka 29.01.2006.a esitas ta sideteenuse piiramise avalduse just numbri XXX suhtes, paludes jätta lisanumbri XXX avatuks selliselt, et selle numbri kasutajal oleks võimalik välja helistada. Seega sulges kostja hageja poolt soovitud telefoninumbri. Asjaolu, et nimetatud number ei olnud varastatud, ei olnud kostja poolt kontrollitav. Hageja ning kostja kliendiinfo teenindaja vahelisest vestlusest ei tulenenud kordagi, et hageja ei tea, milline SIM-kaart on kadunud. Samuti ei ole selliste asjaolude kontrollimine kostja poolt õiguslikult lubatav. Kuna hageja sooviks oli, et TWINSIM-i lisanumber jääks avatuks, siis on hageja ka vastutav nende kõnede eest, mis sellelt teostati. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja eksis telefoninumbrites. Sellest tulenevalt ei ole ka oluline, kas TWIN-SIM-i puhul on võimalik sideteenust piirata üksnes mõlema kaardi puhul korraga. Pealegi oligi sel hetkel võimalik piirata sideteenust üksnes mõlema numbri suhtes. Lisaks puudub hagil õiguslik alus. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 27.03.2003.a liitumislepingu mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks, millega kostja andis hageja kasutusse telefoninumbri XXX. 03.03.2005.a on pooled sõlminud liitumislepingu lisa, millega anti hageja kasutusse teine SIM-kaart koos Twin-SIM numbiga XXX. E teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3.2.5. kohaselt on klient kohustatud esimesel võimalusel kostjat informeerima kliendi kasutuses oleva SIM-kaardi kaotsiminekust või vargusest. Vastavalt E teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 6.3 tuleb SIM-kaardi varguse korral kliendil koheselt kostjale esitada sideteenuse osutamise piiramise avaldus. Kuni sideteenuse osutamise piiramiseni kliendi numbrile vastutab klient tema numbrile osutatud teenuste eest tasumise eest. Kirjeldatud asjaolude esinemisel piirab kostja sideteenuse osutamist soovitud numbrile erandkorras ka kliendi suulise teate alusel. Suulise teate vastuvõtmisel on kostja esindajal õigus esitada kliendile andmebaasi info põhjal küsimusi sideteenuse osutamise piiramist taotleva kliendi kohta, et kontrollida isikusamasust. Vaidlust ei ole selles, et hageja kaotas ära telefoni, milles oli numbriga XXX seotud SIMkaart. 28.01.2006.a hageja juhatuse liikme ning kostja klienditeenindaja vahel toimunud telefonivestluse salvestusest ilmneb, et hageja juhatuse liige teatas kostja klienditeenindajale, et välismaal varastati ära telefon. Hageja juhatuse liige nimetas numbrit XXX. Samuti märkis hageja juhatuse liige, et kaotsi läks esimene duubel ning teise telefoni sisse jäi teise numbriga

duubel. Kostja klienditeenindaja selgitas, et kinni tuleb panna mõlemad numbrid, misjärel palus hageja juhatuse liige numbreid mitte sulgeda. 29.01.2006.a toimunud telefonivestluse salvestusest selgub, et 29.01.2006.a helistas hageja juhatuse liige kostja klienditeenindajale ja teatas, et kaotsi läks telefon põhinumbriga. Hageja soovis põhinumbri sulgeda ning jätta võimaluse kasutada lisanumbrit sellelt väljahelistamiseks. Samuti selgub telefonivestluse salvestusest, et 29.01.2006.a on kostja klienditeenindaja helistanud hageja juhatuse liikmele tagasi, teatades, et põhinumber XXX pandi kinni. 28.01.2006.a toimunud telefonivestluses ei nimetanud hageja juhatuse liige selgesõnaliselt konkreetset numbrit, millega seotud SIM-kaart kaduma läks. Hageja märkis, et kaotsi läks esimene duubel ning teise telefoni sisse jäi teise numbriga duubel. Kohtu hinnangul pidas hageja juhatuse liige väljendi „esimene duubel” all silmas telefoni numbriga XXX. 29.01.2006.a toimunud telefonivestluses kinnitas hageja juhatuse liige ühemõtteliselt, et kaduma läks telefon põhinumbriga ning ta soovis, et lisanumbriga telefon jääks avatuks selliselt, et sellelt saaks välja helistada. 29.01.2006.a toimunud telefonivestluse salvestusest ilmneb selgelt, et põhinumbri all peeti silmas numbrit XXX ning lisanumbri all numbrit XXX. Eeltoodust tulenevalt ei ole loogiline asuda seisukohale, et eelmisel päeval, 28.01.2006.a, toimunud telefonivestluses pidas hageja juhatuse liige väljendi „esimene duubel” all silmas telefoni numbriga XXX. Seega tuleneb nii 28.01.2006.a kui 29.01.2006.a toimunud telefonivestlustest, et hageja juhatuse liige teavitas kostjat numbriga XXX seotud telefoni vargusest. 29.01.2006.a telefonivestluses palus hageja nimetatud numbri osas sideteenuse piiramist. Seda ka kostja tegi. Vaidlust ei ole selles, et 01.02.2006.a helistati kostja poolt hagejale ning teavitati telefoniarvete suurenemisest ja soovitati esitada kirjalik avaldus selle kohta, et suletud on ilmselt vale number. 01.02.2006.a on hageja esitanud kostjale kirjaliku avalduse, milles palus tühistada hagejale esitatud arve, mis on tekitatud telefonilt numbriga XXX helistamisel alates 28.01.2006.a, kuna nimetatud telefon varastati. Kostja väitel piiras ta hageja avalduse ebaselguse tõttu 01.02.2006.a omaalgatuslikult sideteenust telefoninumbri XXX suhtes E Teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.4.1 alusel. Nimetatud punkti alusel võib kostja piirata kliendi numbrile sideteenuse osutamist muuhulgas, kui kliendi numbrile osutatud teenuste maksumus ületab temale kehtiva krediidilimiidi. Seda, et sideteenust piirati telefoninumbri XXX suhtes 01.02.2006.a, mitte 03.02.2006.a, kinnitab telefoni numbriga XXX kõnede eristus, millest nähtuvalt teostati nimetatud numbrilt viimane kõne 01.02.2006.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu hinnangul rikkunud oma kohustusi seoses hageja taotlusega sideteenuse piiramise kohta. Kostja piiras 29.01.2006.a sideteenust selle telefoninumbri suhtes, millise telefoni vargusest hageja kostjale teatas ning millise suhtes hageja taotles sideteenuse piiramist. Kohus ei nõustu, et kostja oleks pidanud omaalgatuslikult kindlaks tegema, millise numbriga seotud telefon ära kadus. Sellist kohustust lepingust ei tulene, samuti ei ole hageja taotlenud, et kostja selgitaks välja, millise numbriga seotud telefon ära varastati. Lisaks eeltoodule teavitas hageja 29.01.2006.a selgesõnaliselt, et ära kadus telefon, mis on seotud põhinumbriga. Kuna hageja eksis telefonivargusest kostjale teatamisel telefonumbrites ning tegi sideteenuse piiramise avalduse selle telefoninumbri suhtes, millega seotud telefon ei olnud kadunud, siis ei oma tähendust asjaolu, et kostja klienditeenindaja teavitas esialgselt, et piirata saab sideteenust üksnes mõlema telefoninumbri suhtes.