Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
15. mai 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-06-15106
Tsiviilasi
V OÜ hagi AS-i E vastu õiguse tuvastamiseks mitte tasuda AS-ile E 51 330 krooni.
Menetlusosalised ja nende
hageja V OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX.)
esindajad
hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Lillo kostja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja AV
Istungi toimumise aeg
25.04.2007.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Lillo, kostja lepinguline esindaja AV, istungit protokollis sekretär Kristi Serva.
selle
28.01.2006.a
toimunud
vargust,
teostatud
kõnede
eest
mittetasumisest) tasumata jätmise tõttu.
põhinumber XXX. Vastavalt hageja avaldusele piiras kostja sideteenust nimetatud numbri suhtes alates 29.01.2006.a. Ebaõige on hageja väide, et numbri XXX suhtes piirati sideteenust alles 03.02.2006.a. 01.02.2006.a helistati kostja juurest hageja juhatuse liikmele ja teatati telefoniarvete suurenemisest ning soovitati esitada kirjalik avaldus selle kohta, et suletud on ilmselt vale number. Hageja esitas sama päev avalduse. Nimetatud avalduses ei ole aga esitatud sideteenuse piiramise avaldust, vaid on taotletud Kuubal tehtud kõnede tühistamist. Kuna avaldus oli ebaselge, kuid samas telefoniarve suurenes, rakendas kostja samal päeval E teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 6.4.1 telefoninumbri XXX suhtes ning piiras sideteenust. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Hageja, olles teadlik telefoni vargusest, ei esitanud avaldust sideteenuse piiramiseks ning esitades hiljem avalduse, tegi seda ebaõige numbri suhtes. Kõikidel juhtudel kinnitas hageja, et varastatud on numbriga XXX seotud SIM-kaart. Tegelikkuses oli aga varastatud numbriga XXX seotud SIM-kaart. Ka 29.01.2006.a esitas ta sideteenuse piiramise avalduse just numbri XXX suhtes, paludes jätta lisanumbri XXX avatuks selliselt, et selle numbri kasutajal oleks võimalik välja helistada. Seega sulges kostja hageja poolt soovitud telefoninumbri. Asjaolu, et nimetatud number ei olnud varastatud, ei olnud kostja poolt kontrollitav. Hageja ning kostja kliendiinfo teenindaja vahelisest vestlusest ei tulenenud kordagi, et hageja ei tea, milline SIM-kaart on kadunud. Samuti ei ole selliste asjaolude kontrollimine kostja poolt õiguslikult lubatav. Kuna hageja sooviks oli, et TWINSIM-i lisanumber jääks avatuks, siis on hageja ka vastutav nende kõnede eest, mis sellelt teostati. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja eksis telefoninumbrites. Sellest tulenevalt ei ole ka oluline, kas TWIN-SIM-i puhul on võimalik sideteenust piirata üksnes mõlema kaardi puhul korraga. Pealegi oligi sel hetkel võimalik piirata sideteenust üksnes mõlema numbri suhtes. Lisaks puudub hagil õiguslik alus. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 27.03.2003.a liitumislepingu mobiiltelefonisideteenuste kasutamiseks, millega kostja andis hageja kasutusse telefoninumbri XXX. 03.03.2005.a on pooled sõlminud liitumislepingu lisa, millega anti hageja kasutusse teine SIM-kaart koos Twin-SIM numbiga XXX. E teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 3.2.5. kohaselt on klient kohustatud esimesel võimalusel kostjat informeerima kliendi kasutuses oleva SIM-kaardi kaotsiminekust või vargusest. Vastavalt E teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 6.3 tuleb SIM-kaardi varguse korral kliendil koheselt kostjale esitada sideteenuse osutamise piiramise avaldus. Kuni sideteenuse osutamise piiramiseni kliendi numbrile vastutab klient tema numbrile osutatud teenuste eest tasumise eest. Kirjeldatud asjaolude esinemisel piirab kostja sideteenuse osutamist soovitud numbrile erandkorras ka kliendi suulise teate alusel. Suulise teate vastuvõtmisel on kostja esindajal õigus esitada kliendile andmebaasi info põhjal küsimusi sideteenuse osutamise piiramist taotleva kliendi kohta, et kontrollida isikusamasust. Vaidlust ei ole selles, et hageja kaotas ära telefoni, milles oli numbriga XXX seotud SIMkaart. 28.01.2006.a hageja juhatuse liikme ning kostja klienditeenindaja vahel toimunud telefonivestluse salvestusest ilmneb, et hageja juhatuse liige teatas kostja klienditeenindajale, et välismaal varastati ära telefon. Hageja juhatuse liige nimetas numbrit XXX. Samuti märkis hageja juhatuse liige, et kaotsi läks esimene duubel ning teise telefoni sisse jäi teise numbriga
duubel. Kostja klienditeenindaja selgitas, et kinni tuleb panna mõlemad numbrid, misjärel palus hageja juhatuse liige numbreid mitte sulgeda. 29.01.2006.a toimunud telefonivestluse salvestusest selgub, et 29.01.2006.a helistas hageja juhatuse liige kostja klienditeenindajale ja teatas, et kaotsi läks telefon põhinumbriga. Hageja soovis põhinumbri sulgeda ning jätta võimaluse kasutada lisanumbrit sellelt väljahelistamiseks. Samuti selgub telefonivestluse salvestusest, et 29.01.2006.a on kostja klienditeenindaja helistanud hageja juhatuse liikmele tagasi, teatades, et põhinumber XXX pandi kinni. 28.01.2006.a toimunud telefonivestluses ei nimetanud hageja juhatuse liige selgesõnaliselt konkreetset numbrit, millega seotud SIM-kaart kaduma läks. Hageja märkis, et kaotsi läks esimene duubel ning teise telefoni sisse jäi teise numbriga duubel. Kohtu hinnangul pidas hageja juhatuse liige väljendi „esimene duubel” all silmas telefoni numbriga XXX. 29.01.2006.a toimunud telefonivestluses kinnitas hageja juhatuse liige ühemõtteliselt, et kaduma läks telefon põhinumbriga ning ta soovis, et lisanumbriga telefon jääks avatuks selliselt, et sellelt saaks välja helistada. 29.01.2006.a toimunud telefonivestluse salvestusest ilmneb selgelt, et põhinumbri all peeti silmas numbrit XXX ning lisanumbri all numbrit XXX. Eeltoodust tulenevalt ei ole loogiline asuda seisukohale, et eelmisel päeval, 28.01.2006.a, toimunud telefonivestluses pidas hageja juhatuse liige väljendi „esimene duubel” all silmas telefoni numbriga XXX. Seega tuleneb nii 28.01.2006.a kui 29.01.2006.a toimunud telefonivestlustest, et hageja juhatuse liige teavitas kostjat numbriga XXX seotud telefoni vargusest. 29.01.2006.a telefonivestluses palus hageja nimetatud numbri osas sideteenuse piiramist. Seda ka kostja tegi. Vaidlust ei ole selles, et 01.02.2006.a helistati kostja poolt hagejale ning teavitati telefoniarvete suurenemisest ja soovitati esitada kirjalik avaldus selle kohta, et suletud on ilmselt vale number. 01.02.2006.a on hageja esitanud kostjale kirjaliku avalduse, milles palus tühistada hagejale esitatud arve, mis on tekitatud telefonilt numbriga XXX helistamisel alates 28.01.2006.a, kuna nimetatud telefon varastati. Kostja väitel piiras ta hageja avalduse ebaselguse tõttu 01.02.2006.a omaalgatuslikult sideteenust telefoninumbri XXX suhtes E Teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.4.1 alusel. Nimetatud punkti alusel võib kostja piirata kliendi numbrile sideteenuse osutamist muuhulgas, kui kliendi numbrile osutatud teenuste maksumus ületab temale kehtiva krediidilimiidi. Seda, et sideteenust piirati telefoninumbri XXX suhtes 01.02.2006.a, mitte 03.02.2006.a, kinnitab telefoni numbriga XXX kõnede eristus, millest nähtuvalt teostati nimetatud numbrilt viimane kõne 01.02.2006.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kohtu hinnangul rikkunud oma kohustusi seoses hageja taotlusega sideteenuse piiramise kohta. Kostja piiras 29.01.2006.a sideteenust selle telefoninumbri suhtes, millise telefoni vargusest hageja kostjale teatas ning millise suhtes hageja taotles sideteenuse piiramist. Kohus ei nõustu, et kostja oleks pidanud omaalgatuslikult kindlaks tegema, millise numbriga seotud telefon ära kadus. Sellist kohustust lepingust ei tulene, samuti ei ole hageja taotlenud, et kostja selgitaks välja, millise numbriga seotud telefon ära varastati. Lisaks eeltoodule teavitas hageja 29.01.2006.a selgesõnaliselt, et ära kadus telefon, mis on seotud põhinumbriga. Kuna hageja eksis telefonivargusest kostjale teatamisel telefonumbrites ning tegi sideteenuse piiramise avalduse selle telefoninumbri suhtes, millega seotud telefon ei olnud kadunud, siis ei oma tähendust asjaolu, et kostja klienditeenindaja teavitas esialgselt, et piirata saab sideteenust üksnes mõlema telefoninumbri suhtes.
Ülaltoodust tulenevalt vastutab hageja E teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 6.3 alusel telefonilt numbriga XXX tehtud kõnede eest ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 19.06.2006.a määrusega keelati hagi tagamiseks AS-l E V OÜ-le sideteenuse osutamise katkestamine käesoleva vaidluse esemeks oleva võla (võlg, mis tuleneb V OÜ-le kuulunud telefonilt, pärast selle 28.01.2006.a toimunud vargust, teostatud kõnede eest mittetasumisest) tasumata jätmise tõttu. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.