lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-17507/9

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.05.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-17507/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
910
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-17507

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2007, Tallinnas Kentmanni kohtumajas

Tsiviilasja number

2-06-17507

Tsiviilasi

HV hagi AS TLvastu õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju summas 1 000 000 krooni hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja: HV(isikukood XXX); elukoht XXX; Hageja esindaja advokaat Meelis Masso (OÜ Advokaadibüroo XXX) Kostja: AS TL(reg kood XXX); asukoht XXX; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer (Advokaadibüroo XXX)

esindajad

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Harju Maakohtu otsusega 13.06.2005 a mõisteti kostja töötajalt AH süüdi KarS § 423 lg 1 alusel ettevaatamatusest põhjustatud kuritoe toimepanemisel, milles hukkus hageja abikaasa ÜV. Bussijuht AH töötas õnnetusjuhtumi toimumise ajal AS’is TL, millel omakorda oli sõlmitud teenindusleping OÜ-ga AG. OÜ AG on äriregistrist kustutatud 14.03.2006 a. Õnnetusjuhtumi toimimise ajal teostas bussiliini Pärnu-Tallin AS TL.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-06-17507

2.Hageja ja ÜV olid õnnelikus abielus, abikaasa aitas ülal pidada hageja alaealist last. Arvestades hageja vanust, on ta kaotanud perekonna kogu eluks. Hageja palub välja mõista lähedase isiku surma põhjustamise eest hingelisest valus ja kaotusest lähtuvalt 1 miljon krooni, kuna hageja oli vastutav oma töötaja tegevuse eest, kes tegutses tööandja majandus- ja kutsetegevuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud hagi vale kostja vastu, kuna pole tõendatud asjaolu, et AS TL teostas õnnetusjuhtumi toimimise ajal bussiliini Pärnu-Tallinn. Samuti ei ole AH’i tööleping kostjaga piisavaks aluseks vastutuse tekkimisel kui kostja pidevalt majandus- või kutsetegevuses olev isik. Kostja majanduslik seisund on äärmiselt raske, kahju on tekitatud ettevaatamatusega ning hageja oli ÜVga abielus vähem kui kaks aastat. Hagi on esitatud vaid kolm kuud enne aegumistähtaja saabumist ning kostjal ei ole võimalust enam esitada nõuet A.H vastu. Samuti on hagejal tõendamata mittevaralise kahju suuruse tekkimine ning isikuõiguste rikkumine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude kostja vastu tuginedes VÕS 134 lg 3. Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada kas kahju on tekitatud õigusvastaselt, kas kostja vastutab oma töötaja tegevuse eest ning kas esineb mõni erandlik asjaolu VÕS § 134 lg 3 mõttes.
5.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et AH oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, mille tagajärjel suri hageja abikaasa ÜV, samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja ÜV olid abielus. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud Harju maakohtu 13.06.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1/1-118/05/05 ja abielutunnistusega. Kohus leiab, et Harju maakohtu 13.06.2005 otsusega on tõendatud, et tegemist oli õigusvastase käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p1 alusel on õigusvastane kannatanule surma põhjustamine. 6.VÕS § 1054 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku eest, kui isik kasutab teist isikut oma majandus- ja kutsetegevuses, kui kahju tekitamine oli seotud isiku majandus- ja kutsetegevusega. Kostja esindaja möönis kohtuistungil, et A.H oli kostja töötaja. Kostja majandustegevuseks on muuhulgas kohtule esitatud äriregistri väljatrüki järgi ühistransporditeenuse osutamine. O OÜ 15.03.2005 ja 6.09.2004 kirjadest nähtub, et A.H oli kostja töötaja ning juhtis liiklusõnnetuse põhjustanud liinibussi. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et kostja ei kasutanud A.H oma majandus- ja kutsetegevuses, on paljasõnalised ja vastuolus kohtule esitatud tõenditega. Kostja möönis, et A.H oli tema töötaja ja äriühing kasutab töötajaid just nimelt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kohus leiab, et kostja vastutab A.H tegevuse eest VÕS § 1054 lg 1 alusel.
7.Järgnevalt analüüsib kohus erandlike asjaolude esinemist VÕS § 134 lg 3 mõttes. Hageja oli kannatanu abikaasa. Kohus leiab, et ei ole kahtlust selles, et abikaasa on käsitletav lähedase isikuna. Erandlikuks ajaoluks võib pidada eelkõige raske psüühilise seisundi

Lk 2 (3)

2-06-17507

tekkimist lähedasel isikul. Sellise psüühilise seisundi võib esile kutsuda näiteks kahju tekitanud sündmuse pealtnägemine, mitte ainuüksi kannatanu surm kui selline. Hageja on erandliku asjaoluna välja toonud selle, et hageja ja kannatanud olid õnnelikus abielus ning kannatanu surm riivab hageja põhiseaduslikku õigust perekonna puutumatusele. Samuti on hageja välja toonud erandliku asjaoluna selle, et tema vanust arvestades ei ole uue perekonna loomine tõenäoline ning kannatanu aitas ülal pidada hageja alaealist last. Mittevaralise kahjuna tuleb käsitelda eelkõige isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi ja valu. Kohus leiab, et alaealise lapse ülalpidamine ei ole käsitletav hageja mittevaralise kahjuna, sest see on seotud hageja majandusliku olukorra muutmisega. Majandusliku olukorra muutumine ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna. Lähedase isiku kaotus toob küll kaasa hingelise valu, kuid leinamine iseenesest ei ole erandlik asjaolu VÕS § 134 lg 3 mõttes. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab eraelu ja perekonna puutumatuse, kuid eelkõige tuleb selle all silmas pidada isiku õigust ise määrata ära oma perekonnaõiguslik seisund ja perekonnasuhted ning riigi kohustus hoiduda sekkumast eraelusse ja perekonda puudutavate küsimuste otsustamisse. Hageja töötaja tegevuse ja abielu lõppemise vahel puudub põhjuslik seos. Hageja töötaja või ette nähta, et liiklusõnnetuse tagajärjel võib kannatanu saada kehavigastusi või surra, kuid ta ei saanud ette näha asjaolu, et hageja abielu lõppeb.

8.Kohus leiab, et kohtuasja menetluse käigus ei ole hageja tõendanud erandlike asjaolude olemasolu VÕS § 134 lg 3 mõttes ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte kanda. Kohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning kostja menetluskulude väljamõistmine oleks sellises olukorras hageja suhtes ebaõiglane.

Kohtunik

Lk 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja