Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-21349
Tsiviilasi
F. OÜ hagi OÜ H. vastu 2 543 396.20 krooni väljamõistmiseks või alternatiivselt 635 849 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja F. OÜ, hageja esindaja vandeadv Marko Tiiman, AB Straus & Partnerid, Rävala 5, 10113 Tallinn; kostja OÜ H., kostja esindaja vandeadv Liina Linsi ja vandeadv Kalev Saare, AB Lepik & Luhaäär LAWIN, Dunkri 7, 10123 Tallinn.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
24. aprill 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173, 174, 178, 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata F. OÜ hagid OÜ H. vastu 2 543 396.20 krooni väljamõistmiseks või alternatiivselt 635 849 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista hagi rahuldamata jätmise tõttu 2 543 396.20 krooni ulatuses osaühingult F. osaühingu H. kasuks õigusabi tasu ja kulude katteks 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) krooni. Osaühingu H. menetluskulud seoses alternatiivse hagi 635 849 krooni ulatuses rahuldamata jätmisega jäävad osaühingu F. kanda. Osaühingu F. menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2002 esinduslepingu. Lepingu punkti 2.1. kohaselt oli hageja kostja müügiesindajaks Soome Vabariigis. Lepingu punkt 2.2. kohaselt oli hageja lepingujärgseks kohustuseks Soome ostjatelt tellimuste vastuvõtmine kostja kaupadele. Hagejal oli lepingu alusel püsiv volitus pidada kostja nimel läbirääkimisi tehingute tegemise üle ning valmistada vastavad tehingud ette. Kostja ülesandeks oli tellimuste täitmine ja tellijale arve esitamine. Pärast seda esitas hageja kostjale arved tellimuste vahendamise eest tasu maksmiseks. Kostja tasus lepingu ja arvete alusel hagejale tellimuste vahendamise eest 5 % iga tellimuse pealt. Kostja ütles oma 09.12.2004 kirjaga F. OÜ-le lepingu üles alates 30.11.2004, so tagantjärele. Leping kehtis ajavahemikus 01.11.2002 kuni 30.11.2004. Kostja tasus lepingu kehtivuse aja jooksul hagejale kokku 5 298 742.37 krooni. Lepingu kehtivuse ajal suurenes kostja klientuur hageja tegevuse tulemusel enam kui 10 uue kliendi võrra. Hageja tegevuse tulemusena on kostja suurklientideks saanud nt P. OY, B. jt. Hageja tegevuse tulemusel laienes kostja kliendibaas seega oluliselt ning hagejale teadaolevalt on kostjal hageja loodud ärisuhetest olulist kasu ka peale lepingu lõppemist. Hageja on seisukohal, et poolte vahel 01.11.2002 sõlmitud leping on agendileping, arvestades lepingu sõnastust, poolte käitumist ja tuginedes VÕS §-le 670 lg 1. Hageja kehtestas ja/või kooskõlastas lepingu olulised tingimused nagu kauba hind, kogus, sihtkoht, tarneaeg jms. Kostja kliendid edastasid kauba kvaliteeti puudutavad pretensioonid hagejale, mitte kostjale. Vastavalt VÕS § 688 lg-le 1 on agendil õigus nõuda agendilepingu ülesütlemisel käsundiandjalt eraldi hüvitust (lahkumishüvitist), kui esineb vähemalt üks VÕS § 688 lg 1 punktides 1-4 nimetatud asjaoludest. Hageja leiab, et võttes arvesse tema panust kostja klientuuri laiendamisel ning lepingu lõpetamist kostja algatusel, on hüvitise maksmine õiglane. Jagades lepingu alusel makstud kogutasu 5 298 742.37 krooni 25 kuuga ja korrutades 12ga, on hageja arvutanud VÕS § 688 lg 1 ja 2 alusel kostja poolt hagejale tasumisele kuuluva summa suuruseks 2 543 396.20 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. 01.11.2002 sõlmitud esinduslepinguga loodud võlasuhte sisuks ei olnud agendile omaste õiguste teostamine ning kohustuste täitmine. Antud juhul ei olnud lepingu alusel tekkinud õigussuhte sisuks kostjale lepingute vahendamine, st kostja kaupadest huvitatud uute isikute otsimine Soome Vabariigis ja kostjale nendega müügilepingu sõlmimise võimaluste loomine ega ka nimetatud lepingute sõlmimine kostja nimel ja arvel. Hageja korraldas lepingu alusel kostja toodete transpordilogistikat ning eksporti Soome Vabariiki. Hageja võttis vastu kostja klientidelt korraldused kaupade tarneks ning korraldas kaupade ekspordi Soome Vabariiki ning kaupade kättetoimetamise kostja klientidele. Hageja tegevuse alusel ei tekkinud kostjal enam kui 10 uut klienti, sest hageja poolt viidatud klientidega oli kostjal lepinguline suhe juba 2001. aastal. Hageja esindaja M.K. töötas kostja juures alates 20.12.1999 kuni 01.04.2003 müügijuhi ametikohal. M. K kostja töötajana tegeles kostja klientidega Soomes, korraldades hanke- ja müügilepingute sõlmimist. Alternatiivne nõue 21.02.2007 esitas hageja esindaja alternatiivse nõude. Juhul kui kohus ei rahulda hageja nõuet 2 543 396.20 krooni suuruse lahkumishüvitise väljamõistmiseks, palub hageja
mõista kostjalt alternatiivselt välja 3 kuu agenditasu summas 635 849 krooni, sest lepingu lõpetamine toimus VÕS § 686 lg 1 nõudeid, so 3-kuulist etteteatamistähtaega rikkudes. Kostja esindajad vaidlevad vastu nii alternatiivse nõude menetlusse võtmisele kui ka selle rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja nõuet 3 kuu agenditasu saamiseks tuleb käsitleda iseseisva nõudena, mitte alternatiivse nõudena. Teiseks, puudub nõude alus, sest tegemist ei ole agendilepinguga. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et nii hageja nõue kui ka alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja on väitnud, et tema tööülesandeks OÜ-s H. töötamise ajal ei olnud Soome Vabariigis olevate klientidega suhtlemine. See väide on ümber lükatud tunnistaja K.J. ütlusega selle kohta, et 2002.a, kui tunnistaja töötas OÜ-s H., tegeles OÜ F. juhatuse liige M. K OÜ-s H. Soome klientide kauba müümisega. (II kd, tl 4). Tunnistaja H. L. kirjalikult antud ütluste kohaselt oli OÜ H. kaubatarnija Soomes asuvale P. OY-le juba 2000. aastast (I kd, tl 332). OÜ H. raamatupidamise õiendi kohaselt (I kd tl 146) oli OÜ H. müügitulu Soome Vabariigis asuvate lepingupartnerite osas 2001. a järgmine: M. OY-le müüdi 125 510 krooni eest kaupa, P. OY-le – 8 260 740 krooni eest ja R. OY-le 4 453 731 krooni ulatuses. Seega oli Soomes asuvatele klientidele müük toimimas juba 2001.a ning varemgi: I kd tl-del 230-251 ja 256-286 on arved ja/või kaubadeklaratsioonid Soome Vabariigis olevatele ostjatele P. OY, R. OY, K OYJ aastatest 1999 ja 2000. Lepingu OÜ-ga F. sõlmis OÜ H. 01.11.2002 (I kd, tl 12), seega 11 kuu jooksul 2002. aastast toimus Soomes asuvatele klientidele kauba müük nö otsemüügina, ilma vahenduseta. Tl 146, I kd oleva teatise kohaselt oli OÜ H. kauba müük Soomes asuvatele suurematele klientidele 2002. a järgmine: A. OY – ca 300 000 krooni, B ca 1 000 000 krooni, M. OY – ca 275 000 krooni, P. OY – ca 13 000 000 krooni ja R. OY – ca 2 000 000 krooni. 2003. aastal vähenesid müügimahud A. OY, M. OY ja R. OY osas. Suurenemine (olulisel määral) toimus P. OY osas. 2004. a kadus kliendina ära R. OYB vähendas kauba ostmist oluliselt, suurenes A. OY poolt ostetud kauba kogus. Kõige olulisemaks kliendiks oli alates 2003.a. P. OY, kelle esindajaks suhtlemisel OÜ-ga F. ja OÜ-ga H. oli tootejuht H.L. . Tema kirjalike ütluste (I kd tl-d 329-334) punkt 2.10. kohaselt „M.K. tegutses aastatel 2002-2004 kontaktisikuna P ja OÜ H. vahel ning korraldas logistikat.“ 01.11.2002 OÜ H. ja OÜ F. vahel sõlmitud Esinduslepingu punkti 2.1. kohaselt oli OÜ F. alates 01.11.2002 OÜ H. müügiesindaja Soome Vabariigis. Lepingu punkti 2.2. kohaselt OÜ F. võtab Soome ostjatelt kaupade tellimusi, mis on ära näidatud lepingu lisas. Tunnistaja H. L ütluste kohaselt ei allkirjastanud M. K OÜ F. esindajana lepinguid, seda tegi OÜ H. esindajana A. K ning P. OY poolt H. L. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi arvet seoses mõne lepingu sõlmimisega. Kõikide arvete selgituseks on hageja märkinud: „teenustasu lepingu alusel, eksport, logistika“ või „teenustasu, logistika, eksport“. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kohaselt käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 670 lg 1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid
käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses võisid pooled lähtuda lepingu allkirjastamisel sellest, et sõlmitakse muuhulgas ka agendileping (lisaks lepingu punktis
Hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige M. K jätkas pärast OÜ F. ja OÜ H. vahel lepingu sõlmimist sisuliselt sama tööd, mida ta tegi OÜ H. müügijuhina töölepingu alusel (tööleping I kd tl-d 147-150). Tõendiks on kostja esitatud arved A. OY-le, B. -le 2002.a. suvest (I kd tl-d 151-165), mille kohaselt on Soome Vabariiki saadetud mitmesugust saematerjali. Hageja jätkas sama tööd pärast esinduslepingu sõlmimist, kuid tasu sai 5 % 6 % iga kaubaostja poolt igalt tasutud arvelt. Tulemuseks oli olukord, mida kajastab kostja poolt 09.03.2007 esitatud koondtabel. Selle kohaselt oli 2003.a. kostja käive Soome Vabariigis olevate klientide osas ca 44 miljonit krooni, logistikakulu oli 2,2 miljonit krooni. 2004.a. oli käive Soome Vabariigis ligi 39,5 miljonit krooni, logistikakulu – ligi 2 miljonit krooni. 2005.a., so pärast lepingu lõpetamist oli käive Soomes ligi 58 miljonit krooni, logistiku palgakulu moodustas ca 160 000 krooni. Antud asjaoludel ei ole VÕS § 688 lg 1 p 4 alusel lahkumishüvitise maksmine kõiki asjaolusid arvestades ka õiglane. Hageja seaduslik esindaja M. K võttis kostja juurest töölt lahkudes kaasa nö kliendibaasi ning ei ole tõendanud, et tema tegevusest on käsundiandjale tulu tõusnud. Toimikus I kd tl 213-215 olev reklamatsioon, mis on tellija poolt saadetud M. K ning on edastatud kostjale, so tootjale, ei tõenda agendisuhte olemasolu. Agendil on VÕS § 676 lg 1 kohaselt õigus vastu võtta teateid asja puuduste kohta, kuid see säte ei oma tähendust käsundiandja ja käsundisaaja (agendi) vahelise suhte piiritlemisel, vaid on oluline kolmandate isikute jaoks: agendile esitatud pretensioon on ühtlasi esitatud käsundiandjale. Sellise õiguse piiramine peab olema teatavaks tehtud teisele lepingupoolele, vastasel korral ei saa sellele tugineda, et agendil ei olnud õigust vastu võtta teateid asja puuduste kohta. Asjaolu, et M. K ja/või OÜ-le F. laekus pretensioon müüdud kauba puuduse kohta ei muuda OÜ F. ja OÜ H. vahel sõlmitud kokkulepet automaatselt agendilepinguks. Kuivõrd Esindusleping, sõlmitud OÜ F. ja OÜ H. vahel, ei ole agendileping, siis ei laiene sellele ka agendilepingu korralise ülesütlemise kord, mis on sätestatud VÕS §-s 686. VÕS § 630 lg 1 kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Seega, OÜ F. poolt kogutud tellimuste ja tema poolt korraldatud logistikaga välja saadetud kaupade eest esitatud arvete alusel tuleb kostjal lepingupoolena vastavalt kokkuleppele tasuda, kuid lepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega sätestatud ei ole. Hageja ei ole esitanud ja tõendanud nõuet käsundi täitmise eest kokku lepitud ja saamata jäänud tasu osas. Isegi kui tegemist oleks agendilepinguga, ei ole VÕS §-s 686 lg 1 sätestatud ülesütlemistähtaeg aluseks mingi summa väljamõistmiseks hagejale. Tegemist on etteteatamistähtajaga agendilepingu korralise ülesütlemise puhuks. Etteteatamata jätmise aja eest hüvitise maksmist seadus ette ei näe (vrd Töölepinguseaduse § 84). Kohus nõustub siin kostja seisukohaga, et hageja ei ole välja toonud ühtegi alust, miks peaks temale agendilepingu ülesütlemise tõttu maksma hüvitust 3 kuu agenditasu ulatuses summas 635 849 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 01.12.2005 esitatud hagi, 2 543 396.20 krooni väljamõistmiseks, täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt välja mõista kostja õigusabi tasu ja kulude katteks 120 000 krooni. Kohtumenetlus on kestnud alates detsembrist 2005. Asjas on peetud mitu
kohtuistungit, menetluses on ära kuulatud tunnistajaid nii istungil kui ka kirjalikus menetluses ning esitatud on rohkesti kirjalikke tõendeid. Kohus on seisukohal, et kostja taotletav õigusabi kulu 195 428.90 krooni on ülemäärane, sest ületab TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatud 5 % määra. Hageja alternatiivne nõue 635 849 krooni väljamõistmiseks on esitatud 21.02.2007, seega uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni kehtivuse ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivse nõude 635 849 krooni ulatuses rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.