AS hagi AS vastu 8218327,87 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS (XXX,XXX) esindajad vandeadvokaadid TM, SR AS (XXX) esindajad vandeadvokaat TV, vandeadvokaadi vanemabi MT
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
11.04.2006, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja AS esindajad vandeadvokaadid TM, SR AS esindajad vandeadvokaat TV, vandeadvokaadi vanemabi MT
RESOLUTSIOON
Teha vaheotsus lõppotsusena. Jätta rahuldamata aegumise tõttu AS-i hagi AS-i vastu lisateenuste osutamisest tekkinud kahju hüvitamiseks 1 994 585,71 krooni, leppetrahvi väljamõistmiseks 5 973 294,23 krooni seoses kauba üle 60 päeva laos hoiustamise eest ja viiviste väljamõistmiseks summas 250 447,93 krooni tähtaegselt tasumata ettemaksult. Jätta menetluskulud AS-i kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
1.AS ja AS sõlmisid 27. detsembril 2002.a. lepingu nr XXX, mille kohaselt AS kohustus korraldama AS-ile kuuluvate mineraalväetiste vedu alates XXX piirist mööda Eesti territooriumi, osutama AS-ile kaupade ekspedeerimise teenuseid ning hoidma nimetatud kaupu AS-ile kuuluvas laos ja korraldama kaupade ümberlaadimist lao kaudu, sealhulgas nende mahalaadimist lattu ja pealelaadimist laevadele.
2.Lepingu punkti 2.2 alusel korraldas AS (lepingu kontekstis kauba omanik) iseseisvalt kaupade vedu vagunites puistena alates saatejaamast Venemaal kuni Eesti piirini ja tasus selle eest vastavale vedajale, AS (lepingu kontekstis terminal) aga korraldas vastavalt lepingu punktile 2.1 kaupade vedu Venemaalt saabunud vagunites puistena mööda Eesti territooriumi ja osutas kaupade ekspedeerimise, hoidmise ja ümberlaadimise teenuseid.
3.Lepingu punkti 3.4 kohaselt kohustus AS osutama AS-ile laos kauba ümberlaadimise teenuseid koos järgneva laadimisega laevale, vormistama kauba vastuvõtmise dokumendid kooskõlas kehtivate ekspordi- või transiitkaupade vedamise eeskirjadega ning teostama kauba hoidu. Lepingu punkt 2.4 kohaselt Kauba toimetamine terminali toimub igakuiselt poolte vahel kooskõlastatult terminali kirjaliku kinnituse alusel. Terminal kinnitab kauba omanikule kauba tarne aktseptimist ning samaaegselt informeerib AS saatejaama. Vastavalt lepingu punktile 2.7 pidi AS tagama laevade etteandmise sadamasse oma kauba väljaveoks terminaliga kooskõlastatud mahus ning tähtaegadel. AS-il oli pidev kauba pealevoog ning vastavalt AS iga sõlmitud lepingule saatis AS väetised Eestisse AS-ile ekspedeerimiseks ja ladustamiseks.
4.Ajavahemikul detsember kuni märts 2005 keeldus AS kaupa Eestist laevadega välja viimast ja soovis seda ladustada Eestis kasutades selleks AS teenuseid. Nimetatud perioodil puudus AS-il huvi väetist Eestist välja viia, sest väetise maailmaturuhinnad olid antud ajaperioodil ülimadalad ja väljavedu oleks AS-ile olnud majanduslikult kahjulik. AS soovis, et AS väljastaks väetise alles siis, kui väetise maailmaturu hinnad olid uuesti tõusnud.
5.Lepingu punkti 2.10 kohaselt võis ühekordse puistekauba hoidmise norm Terminalis kaetud laos olla 22 000 tonni monoprodukti. Kuna AS-i kauba ületarne 2003.a. lõpus ja 2004.a. alguses oli märkimisväärne, siis ei mahtunud kogu kaup AS-i lattu ära ning kaup jäeti vagunitesse AS-ile kuuluvale infrastruktuurile seisma. Selline olukord tekkis, kuna kaupa veeti Eestisse rohkem kui seda AS soovis välja vedada. Kaup jäi AS infrastruktuurile seisma, kuna AS-i laod olid täis. Kujunenud olukord oli AS-ile majanduslikult kasulik, kuna see oli antud turusituatsioonis AS-i jaoks soodsaim lahendus. AS-ile oleks olnud majanduslikult kahjulik kogu Eestisse toodud kaup kohe laevadega edasi saata.
6.AS oli sunnitud osutama AS-ile lisateenust, sest AS i tegevusetuse tulemusena jäid vagunid raudteele seisma ning AS-il tekkis kohustus hüvitada AS-ile lisateenused täies mahus. Vagunite raudteele seisma jäämisega lisandusid AS-ile täiendavad kulud AS vagunite kasutamise, vagunite jaamateel seismise, valveteenuse ning rongi ülestõstmise teenuste näol. AS poolt osutatud lisateenuste eest tekkinud võlgnevuse osas sõlmisid AS ja AS kokkuleppe, mille kohaselt kohustus AS tasuma AS-ile 4 356 181,45 kroonise võlgnevuse kuue üksteisele järgneva osamaksega. Kuna võlgnevus AS ees tekkis AS-i süül, siis AS esialgu nõustus vabatahtlikult hüvitama AS-ile tekitatud kahju. Tekitatud kahju hüvitamiseks tasus AS AS-i poolt esitatud arveid AS lisakulude osas kolmel korral kokku summas 2 361 595,74 krooni. Alates 2004.a. juulikuust ei olnud AS tema poolt ületarnega tekitatud kahju nõus AS-ile enam hüvitama. Seega jäi AS-i poolt hüvitamata 1 994 585,71 krooni ületarnega tekitatud kahju.
7.VÕS § 855 lg 4 kohaselt ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja huvides ning järgima tema juhiseid. Antud juhul järgis AS AS-i juhiseid ning lattu mitte mahtuv kaup jäeti raudteele vagunitesse seisma kuni laost hakatakse AS-i korraldusel kaupa laevadele laadima. Kuna vagunite seismine raudteel tõi endaga kaasa täiendavaid lisakulusid, siis AS tasus tema poolt ületarnega põhjustatud lisakulud 2 361 595,74 krooni väärtuses. AS poolt täiendavate teenuste osutamise eest jättis AS tasumata
1 994 585,71 krooni.
8.AS on tasunud AS poolt esitatud arvete alusel üle poole vagunite seisu tõttu tekkinud lisakulust, samas jätnud tasumata 1 994 585,71 krooni. Vagunite seisu eest osaliselt arvete tasumisega on AS tunnistanud oma kohustust hüvitada vagunite seisuga tekitatud kahju AS-ile . TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega AS poolt vagunite seisaku eest tekkinud kahju osaline hüvitamine viitab otseselt AS soovile hüvitada vagunite seisakuga tekkinud kahju.
9.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul täitis AS AS poolt ette antud juhised, mille kohaselt lattu mitte mahtuv kaup jäeti raudteele vagunitesse seisma. Sellekohane kokkulepe oli poolte vahel sõlmitud suuliselt igapäevase majandustegevuse käigus VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Antud juhul ei teinud AS takistusi kauba Eestis vastuvõtmisel, kuna AS oli eelneva koostööpraktika käigus hoidnud vastavalt lepingu punktidele 2.7 ja 4.11 kauba sisse- ja väljaveo tasakaalus.
10.Lepingu punkti 5.1 kohaselt tasub kauba omanik terminali poolt teostatud tööde eest tasumäärade alusel. Lepingu punkt 5.1.2 ütleb, et kauba hoidmise eest terminalis kauba samaaegse hoidmise normi piires alates kauba saabumisest terminali üle 60 ööpäeva tasub kauba omanik 0,1 USD'd 1 tonni kauba eest ööpäevas. Seega võis AS ilma täiendava lisatasuta hoida kaupa AS-i laos kuni 60 päeva ning alates 61 päevast kuulus tasumisele leppetrahv 0,1 USD tonnilt ööpäevas.
11.Alates 2003.a. lõpust kui toimus AS i poolt kauba ületarne, on AS pikema perioodi jooksul hoidnud kaupa üle 60 päeva. Kauba laevadega mitte väljavedamise põhjuseks oli 2003.a. lõpus ja 2004.a. aluses olnud madalad väetiste hinnad maailmaturul. Eelnevast tingituna ei soovinud AS kaupa müüa ja välja vedada odava hinnaga. Kauba üle 60 päeva hoidmise eest ajavahemikul 01.02.2004.a. kuni 06.09.2005.a. on AS-il õigus nõuda leppetrahvi 494 592,64.- USD x 12,0772 EEK (23.01.2007.a. Eesti Panga USD kurss) 5 973 294,23.- EEK. Üle 60 päeva kauba hoidmise ja leppetrahvi summa arvestusega tabel näitab ära mitu tonni kaupa igapäevaselt laos oli, arvestades kauba sisse- ja väljavedu ning võttes iga leppetrahvi summa arvestusel arvesse konkreetse koguse hoidmist üle 60 päeva.
12.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.
13.AS keeldus teadlikult kaupa AS-i laost välja vedamast, sest ei soovinud müüa väetisi madala turuhinnaga, mille korral oleks kannatanud AS-i väetiste müügilt saadav kasum. Sellises olukorras, kus kauba väljavedu oli 2004.a. alguses väiksem kui kauba lattu sissevedu, tekitas see AS-ile olukorra, kus suured kogused kaupa jäid lattu seisma pikemaks ajaks kui lepingu punktis 5.1.2. sätestatud 60 päeva.
14.VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
15.Lepingu punktis 5.1.2 on poolte poolt kokku lepitud leppetrahv vältimaks kauba liigset
seismist laos. Eelneva poolte vahelise koostööpraktika vältel toimus tasakaalustatud kauba sisse- ja väljavedu läbi AS lao. AS jättis kauba AS lattu seisma pikemaks ajaperioodiks kui 60 päeva ja seega pidi AS lepingu punkti 5.1.2 ja VÕS § 158 lg 1 alusel arvestama leppetrahvi maksmisega AS-ile . Sellest tulenevalt tuleb AS-il tasuda kauba üle 60 päeva laos hoidmise eest ajavahemikul 01.02.2004.a. kuni 06.09.2005.a. 5 973 294,23 krooni.
16.Lepingu punkti 5.2.1 kohaselt kauba omanik teostab ettemaksu 50% ulatuses komplekstasumäärast tellitud kauba koguse eest. Seejuures on lubatud arve esitamine ettemaksuks faksiga koos arve originaali saatmisega posti teel. Ettemaks peab laekuma terminali arveldusarvele 10 pangapäeva jooksul alates arve esitamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kauba terminali saabumise ajaks.
17.Lepingu punkti 5.3.3 kohaselt pidi iga tasustamisega viivitatud päeva eest kauba omanik maksma terminalile viivist 0,15% tasumata makse summast. Terminal esitab eraldi arve trahvi tasumiseks. AS esitas AS-ile 26.11.2004.a. arve ettemaksu viiviste osas, mille kohaselt kuulub AS-i poolt tasumisele 788 150,57 krooni. AS ei tasunud AS arvet ettemaksuga viivitatud aja eest.
18.AS tasus reeglina lepingu punktis 5.2.1 sätestatud ettemaksu alles siis kui kaup oli juba AS laos. Kauba AS-i lattu ladustamisel tasus AS ettemaksu vaid osaliselt. Õigeaegselt tasumata ettemaksult arvestas AS tasumisele kuuluva ettemaksu ja osaliselt tasutud ettemaksu vahelt viivist 0,15% päevas. Viiviste arvestuse tabelis on välja toodud AS poolt saadetud ja AS-i laos konkreetsel kuupäeva ladustatud kauba kogus, selle koguse ladustamise eest maksmisele kuulunud ettemaks, faktiliselt tasutud ettemaks ning vahelt arvestatud viivis.
19.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.
20.Antud juhul kohustus AS tasuma vastavalt lepingu punktile 5.2.1 50% ettemaksu tellitud kauba ekspedeerimise mahust hiljemalt kauba AS lattu saabumise päevaks. AS ei täitnud korrektselt lepingu punkti 5.2.1 ning enamasti tasus 50% ettemaksu, siis kui kaup oli juba AS laos (arvestus tabeli kujul). Seega on AS oma ettemaksu mitte õigeaegse tasumisega rikkunud lepingu punkti 5.2.1, mille puhul kuulub kohaldamisele lepingu punktis 5.3.3 sätestatud 0,15% suurune viivis.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-il oli kohustus tasuda 50% suurune ettemaks ekspedeerimiseks tellitud koguselt. Ettemaks tuli tasuda enne kauba AS-i lattu saabumist. Kaup jõudis AS-i lattu reeglina varem kui AS tasus 50% suuruse ettemaksu. Tulenevalt lepingu punktist 5.2.1 ja 5.3.3 kohustus AS tasuma 50% ettemaksu tasumisega viivitamise eest 0,15% suurust viivist. Alates 01.02.2004.a. kuni 31.10.2004.a. on AS-i poolt õigeaegselt tasumata ettemaksult arvestatud viivist 250 447,93 krooni.
22.AS palub AS-ilt mõista välja 1 994 585,71 krooni kahju hüvitist, mis tekkis AS poolt lisateenuste osutamisega, 5 973 294,23 krooni lepetrahvi kauba üle 60 päeva laos hoiustamise eest, 250 447,93 krooni viivist tähtaegselt tasumata ettemaksult. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
23.Vastuväidetes kostja väidetele leiab hageja, et nõuded ei ole aegunud.
24.Võlg AS-i ees viimase osutatud lisateenuste eest tekkis AS-i süül ja AS oli nõus esialgu hüvitama vabatahtlikult AS-le kahju. AS tasus arved kolmel korral ja alates 2004.a. juulist ei tasunud enam märgitu ületarnest AS- -le tekkinud kahju. AS tunnustas oma kohustust hüvitada vagunite seisuga tekitatud kahju, aga pärast poolte vahel tekkind tüli jättis AS kahju hüvitamise arved tasumata. AS on esitanud täiendavalt nõude 10.12.2004 arve tasumiseks, millest C keeldus. Nõude esitamise tähtaeg on seega VÕS § 802 lg 1 järgi 3 aastat. Kuna AS tasus esimesed arved, mis puudutasid tasu vagunite seisu eest raudteel, siis järgmised arved jättis ta tasumata vähemalt raske hooletuse tulemusel. Arvestades korduvaid meeldetuletusi ja seda et ta ei ole nõuet rahuldanud, siis on AS tahtlikult või vähemalt raske hooletusega jätnud oma kohustuse täitmata. AS tegi AS-le korduvalt aasta jooksul meeldetuletusi eelmainitud arvete tasumiseks.
25.Lepingu p 5.2.1 järgi pidi AS tasuma ettemaks 50% ulatuses komplekstasu määrast tellitud kauba koguse eest 10 pangapäeva jooksul arve esitamisest, kui mitte hiljem kui kauba terminali saabumise ajaks. Lepingu p 5.3.3. järgi oli viivis 0,15% päevas tasumata makse summast. AS esitas 26.11.04 arve lepingu p 5.2.1 ja 5.3.2 alusel makstava viivise osas.
26.Lepingu p 5.1.2. järgi tuli maksta üle 61 päevase hoidmise eest leppetrahvi 0,1 USD ühe tonni kauba eest ööpäevas. AS esitas 26.11.04 arve üle hoiunormi kauba hoiustamise eest. Pooled pidasid 2004.a. jooksul läbirääkimisi, AS ei tunnistanud 09.12.04 nõudeid ülalmärgitud viiviste ja leppetrahvi osas viiviste osas ja AS selgitas 10.12.2002 kirjaga nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kooskõlas TsÜS §167 peatus hagi aegumine 09.12.2004.
27.Kauba komplekstasu määrast 50% ettemaksu tasuti pidevalt hiljem ja lao ülekoormusest oli AS teadlik, sest see toimus AS-i i soovil. 2003.a lõpus/2004.a esimesel poolel saatis AS kaupa rohkem kui vedas seda välja ning temapoolsete lepingu p 5.1.2, 5.2.1 ja 5.3.3 rikkumisele juhiti korduvalt tähelepanu.
28.Tõendid: leping 27.12.02 XXX, erikokkulepe AS-i ja AS-i vahel, arved XXXXXXXX, AS –i pangakonto väljavõte, AS kirjad AS-le nr XXX 12.11.2003, nr XXX, 14.11.03, nr XXX 13.02.04, kiri 10.12.04 /numbrita/, nr XXX 01.05, arve XXX, AS kiri AS-le nr XXX 09.12.04, 16.09.XXX, 19.01.2005 /numbrita/, 27.06.05/V-19, aruanne väetiste proovi ja katsete kohta, XXX kiri AS-le nr XXX 20.10.05, tunnistaja IP ütlus.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.AS hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
30.i nõuete aluseks olevad asjaolud on tõendamata.
31.AS on oma väidetavad nõuded vähemalt osaliselt loovutanud kolmandale isikule. Kui isik on nõuded loovutanud, siis tal neid enam pole ning tal ei ole ka mingit alust neid nõuda. Hagis nõutav leppetrahvi nõue seoses kauba ülenormatiivse hoiustamise eest ja viiviste nõue tähtaegselt tasumata ettemaksult ei kuulu enam AS-le . AS loovutas AS-le Fector 14.12.2004 AS nõuded AS-i vastu, mis tulenevad arvetest nr 441, nr 442.
32.AS leiab, et ta ei ole rikkunud pooltevahelise lepingu sätteid. Väide, nagu oleks AS keeldunud ajavahemikul detsember kuni märts 2005 kaupa Eestist välja viimast põhjusel,
et maailmaturu hindade languse tõttu oli see AS-le kahjulik, on ebaõige. AS seda ei tunnista. AS-l ei ole täitmata kohustusi AS –i ees lepingulisel ega lepinguvälisel alusel seoses AS-i poolt AS-ile makstud tasudega, samuti ei ole täitmata kohustusi seoses AS-i i ja AS-i vahelise kokkuleppega (mille pooleks AS ei ole). Kokkulepped AS-iga ja neist tulenevad võimalikud kohustused ei puuduta AS-i ning on AS –i äririsk. AS-i ja AS-i suhe põhineb nendevahelisel lepingul ning AS-l ei ole sellest tulenevaid täitmata kohustusi. AS oli ise valmis AS-i kaupa vastu võtma eesmärgiga teenida lepingus ettenähtud tasu.
33.AS-i poolt AS-le ile saadetud kaubapartiid olid AS-i nimel enne kauba igakordset ärasaatmist kinnitatud AS-i poolt määratud vedaja AS-i poolt vestvalt kehtivale korral. Poolte vahel oli 2003.a. välja kujunenud praktika, et selline kinnituse andmise kord ja kauba kohaletoimetamine AS-i terminali üle lepingus sätestatud ühekordse ladustamise normi (so üle 22000 tonni) oli AS-i poolt aktsepteeritud. AS-i ladu mahutab ligi 40000 tonni ja lepingu sätestatud 1-kordse ladustamise normi ületamine ei tähenda seda, et kaup ei mahu lattu ja jääb seisma AS –i infrastruktuurile. AS ei ole andnud AS-le instruktsioone kauba jätmiseks raudteele, vaid eeldas õigustatult kauba ärasaatmist raudteelt saadud kinnituse alusel, et laos on tekkinud vaba ruumi ja kaup laaditakse maha AS-i lattu. AS ei ole tunnistanud kunagi oma vastutust AS-i i ees AS-i poolt vagunite jõudeseisaku eest määratud täiendavate tasude eest ega kohustunud neid hüvitama. Arvestades pooltevahelist pikaajalist koostööd ja AS-i rahalisi raskusi, tasus AS kulude katteks osaliselt 2361595,74 krooni, mis tundus olevat piisav, kuid see ei tähenda, et ta oleks tunnustanud oma kohustust tasuda AS-i poolt nõutud summat 4356181,45 krooni. Muuhulgas, oli AS-i ja AS-i vahel saavutatud kokkuleppele ületarnest tekkinud vagunite seisuaja eest täiendava tasu osas vastavalt 3979832,25 krooni, mistõttu AS nõue saada 4356181,45 krooni on põhjendamatu.
34.AS ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on tekkinud leppetrahvi nõue. Väide, et alates 2003.a. lõpust toimus AS-i poolt ületarne ning AS on pikema perioodi vältel hoidnud kaupa üle 60 päeva, on paljasõnaline ja kontrollimatu. Ebaõige on ka väide, nagu oleks kauba mitteväljavedamise põhjuseks 2003. a lõpus ja 2004. a alguses madalad väetisehinnad maailmaturul. Samuti on kontrollimatu ja tõendamata hageja poolt näidatud kauba üle 60 päeva hoidmise ajaperiood 1. veebruarist 2004 kuni 6. septembrini 2005. A-i esitatud tabel ei võimalda mingeid andmeid ega arvutusi kontrollida, ei võimalda teha lepingujärgseid arvutusi ega võimalda kontrollida tabelisse pandud algandmete õigsust. Nõude suurus ja selle arvutamise põhimõtted on arusaamatud. Tabelites ei ole arvesse võetud, et osa tarnitud kaubast oli jäetud seisma raudteele ning sellel ajal ei olnud see ladustatud laos, mistõttu ei ole AS-l õigus saada leppetrahvi nimetatud ajavahemiku eest. AS ei ole keeldunud kauba väljavedamisest. Küll aga esines olukord, kus AS keeldus kaupa välja andmast ja esines ka olukord, kus AS-st olenevatel asjaoludel, mille eest ta vastutab, oli kaup riknenud ning seda ei saanud AS-i klientidele saata. Leppetrahvi nõudmine perioodi eest märts 2005 kuni september 2005 on alusetu. Isegi kui AS-l oleks eelviidatud suuruses leppetrahvi nõudeõigus (mida tal ei ole), on ta kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, kuna ta pole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist adunud seda nõudma (VÕS § 159 lg 2).
35.AS ei tunnista viiviste nõudmise alust ega viiviste suurust. Lepingus sätestatud viivis 0,15% oli teiste juhtumite jaoks – lõplike arvelduste jaoks, mitte ettemaksu jaoks. Samuti puudub viivisnõude arvestuse alused ja arvestuskäik ning esitatud nõuete rahaline suurus on kontrollimatu. Nõue tuleb jätta rahuldamata. Lisaks sellele on AS seisukohal, et faktiliselt väljakujunenud kord, millal ja millistes osades tehti ettemakseid, oli pooltevaheline aktsepteeritud praktika. Tagantjärele viivisnõuete esitamine on vastuolus ka hea usu põhimõttega.
36.Leppetrahvi ja viivise arvutused ei sisalda algdokumente ega võimalda nende õigsust kontrollida.
37.Hagis esitatud asjaolusid, eriti sündmuste ajalist käiku arvestades on nõuded aegunud sõltumata nende sisust ja väidete õigsusest ja AS palub kohaldada aegumist.
38.Hageja väidetavad nõuded tulenevad pooltevahelisest lepingust 27.12.2002 XXX, mis on ekspedeerimisleping. Ekspedeerimis- ja laolepingutest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Vastavalt AS-i hagis esitatud väidetele ja tõenditele, mille hageja on ise omaks võtnud, anti viimased kaubajäägid AS-i laost välja ja laaditi XXX vagunitesse 2005.a. septembris ja seega aegusid AS-i nõuded hiljemalt 2006.a.septembris (suuremas osas isegi varem) sõltumata nende sisust ja nende põhistamiseks toodud väidete õigusest/ebaõigsusest.
39.AS ei ole rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu, muuhulgas ei ole selliseid asjaolusid esile toodud ega tõendatud. Läbirääkimisi ei ole poolte vahel olnud seoses võimalike AS-i nõuetega.
40.Tõendid: AS –i teatis AS-le nr XXX 14.12.04, AS teatis AS-le 14.12.2004, erikokkulepe AS ja AS vahel, AS-i kirjad AS-le 09.12.04 nr XXX, 19.01.05 /numbrita/, 16.09.2005XXX, leping 27.12.2002 XXX.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
41.Kostja tõstatas vaidluse haginõuete aegumise osas ja palus kohaldada kõigi nõuete osas aegumist, mistõttu teeb kohus asjas vaheotsuses kooskõlas TsMS § 449 lg 3. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena.
42.Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid 27.12.2002 lepingu XXX, mille p 1.1 järgi reguleeris leping poolte vastastikuseid suhteid, kohustusi ja vastutust, mis tekivad kauba (mineraalväetiste) vedamisel Eesti raudteel ja ümberlaadimisel terminalis ning hoidmise teenuste osutamisel, mis on iseloomulik ekspedeerimislepingule; sisuliselt puudus ka vaidlus selle üle, et nende vahel on eelmärgitud lepingu näol tegemist ekspedeerimislepinguga VÕS § 854 tähenduses. Viimase sätte kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu ning lg 2 järgi kohaldatakse ekspedeerimislepingule käenduslepingu kohta sätestatut, kui vastavast võlaõigusseaduse 43. peatükist ei tulene teisiti. Vedu hõlmab VÕS § 855 lg 1 p 1-4 järgi muuhulgas vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist. Pooled on pidanud vajalikuks ekspedeerimist korraldada selliselt, et AS osutab AS-le laoteenust ka ise, milles vaidlus puudus.
43.VÕS § 862 sätestab, et ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldatakse VÕS § 802 sätestatut. VÕS § 802 lg 1 järgi on vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg 1 aasta ja tahtliku või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg vastavalt 3 aastat. VÕS § 802 lg 2 tulenevalt algab nõuete aegumistähtaeg veose üleandmisest.
44.Hageja on hagiavalduses märkinud, et tal tekkis kahju eelkõige sellega, et kostja tarnis pooltevahelises lepingus ettenähtud koguses kaupa üle normi ja ei vedanud seda välja, mille tõttu ei mahtunud kaup terminali ning hageja oli sunnitud AS –lt saama lisateenust,
mis tuli tal tasuda ja selle pidi AS hüvitama AS-le ja et AS tegi seda vaid osaliselt. Alates 2004.a. juulist ta enam ülejäänud kahju ei hüvitanud. Hageja arvetes rikkus kostja oma väidetavat kohustust 2004.a. juulis. Hageja arvates on osalise tasumise puhul tegemist nõude tunnustamisega ning hilisem tasumata jätmine on vaadeldav kas raske hooletuse või tahtliku rikkumisena. Kohus sellega siiski ei nõustu. Nimelt kinnitas kostja, et osaliselt tasuti ületarnest tingitud raudteel vagunite seisakute eest määratud tasud AS-le pikaajalist koostööd ja AS-i rahalisi raskusi arvestades, ent mitte selle tõttu, et AS-l oleks olnud selleks mingi tsiviilõiguslik kohustus. Kohtule esitatud hageja kirjadest kostjale 12.11.03 nr XXX, 14.11.2003 nr XXX ja nr XXX 13.02.04 nähtub, et AS on viidanud väidetavalt ületarnest ja vagunite seisuajast tingitud ning sellest AS-l tekkinud kahjule ja ka sellele, et vastaspool on neid probleeme lahendanud, kuid ei nähtu, et AS oleks millegagi kahjunõuet tunnistanud ning siis teatanud, et keeldub sellise kohustuse täitmisest. AS-i kirjas 09/12-3 viidatakse hageja alusetutele arvetele võimalike viiviste ja tühiseisakute eest, mis seostuvad küll mootorlaeval XXX vastuvõtmata jätmisest tingitud võimalike AS-i nõuetega AS–i vastu, küll aga ei nähtu sellest kirjast kuidagi AS-i kahjunõuete tunnustamist, kohustuse täitmata jätmist ja soovi jätkata võimalike kohustuste rikkumist. Ka oma pretensioonis ja lepingu ülesütlemisteates 16.09.05 /XXX ega ka 19.01.05 nõuete esitamise kirjas AS-le ja kirjas 27.06.2005 XXX ei ole AS kordagi tunnistanud AS nõudeid ja arveid XXX-XXX.
45.VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral, mis võib olla lg 2, 3 järgi hooletus, raske hooletus, tahtlus ja lg 4 ja 5 järgi on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, tahtlus aga õigusvastse tagajärje soovimine võlasuhte täitmisel, tekkimisel, lõpetamisel. AS-i arvamus, et AS-i poolt vagunite seisutasu osaline tasumine ja hiljem selle mittetasumine, arvestades AS-i väiteid, et sellist kohustust pole kunagi olnud ja seda tehti vaid hea tahte ja abistamise raames, ei ole kohtu arvates hinnatav vajaliku käibe olulisel määral järgimata jätmisena /raske hooletus/ või hagejale kahju tekitamise sooviga /tahtlus/, millest järgneks AS-i vastutus AS-i ees koos sellest VÕS § 802 lg 1 tuleneva 3-aastase aegumisetähtajaga. Kohtu arvates on tegemist olukorra, kus AS nõuet ei tunnista, mis ei ole aga temal väidetavalt lasuva tsiviilõigusliku kohustuse rikkumine, sh raske hooletuse või tahtluse tõttu. Nõudega mitteleppimine ei ole mitte kohustuse rikkumine, vaid see võib ja saab olla aluseks võlausaldaja poolt võimalike õiguskaitse vahendite rakendamiseks võlgniku suhtes ning TsMS § 3 alusel hagi esitamiseks. Hageja poolt viidatud väide, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, on iseenesest õige, kuid käesoleval juhul omab kaalu vaid asjaolu, kas hageja poolt kostjale etteheidetav rikkumine, mis oleks aluseks VÕS § 802 lg 1 sätestatud 3-aastasele aegumistähtaja arvestamisele, on toimunud tahtluse või raske hooletuse tõttu, mis aga ei ole vaidluses tõendamist leidnud. Seega saab vaidluses märgitud nõude osas kohalduda 1-aastane aegumistähtaeg.
46.Pooled ei vaielnud selle üle, et AS-i viimased kaubajäägid anti AS-i i laost välja ning laaditi 2005.a. septembris. Nimetatu tuleks aluseks võtta ka VÕS 802 lg 1 aegumise kulgemise algamisele /veose üleandmisest/. See on ka hilisem aeg, mida arvestada nõuete aegumise osas. Seega aegus nõue eelmärgitud ületarnest ja sellega väidetavalt vagunite seisakute tasust tekkinud AS-i kahjunõue AS-i vastu 2006. septembris (30.09.2006) kooskõlas TsÜS § 136 lg 2. AS esitas hagi kohtule vastuhagina 31.01.07 (vt tsiviilasi 205-410, toimiku lk 475, protokoll 31.01.2007), võeti menetlusse 22.02.07 (tsiviilasi 2-0712726 toimik lk 56-57) ja toimetati kätte AS-i lepingulisele esindajale M. T 23.02.2007 (vastav kinnitus tsiviilasi 2-07-12726, toimik lk 58). Seega on märgitud nõue aegunud ja kohus kohaldab kooskõlas TsÜS § 143 järgi AS-i nõudel vastava nõude osas aegumist ja jätab AS-i nõude AS-i vastu 1 994 585,71 krooni kahju hüvitise väljamõistmiseks aegumise tõttu rahuldamata.
47.Hageja soovis kostjalt saada ka 5 973 294,23 krooni lepetrahvi kauba hoiustamise eest laos üle 60 päeva, 250 447,93 krooni viivist tähtaegselt tasumata ettemaksult. Nimetatud nõuete osas on kohalduv 1-aastane aegumistähtaeg VÕS § 802 lg 1 järgi, kuivõrd tegemist ei ole kostja vastu esitatud väidetava kahju hüvitamise nõudega ning tulenevalt kohtu poolt otsuse eelmises punktis tuvastatud asjaolust, et kaubad veeti AS-i laost välja lõplikult 2005.a. septembris, saabus 1-aastane tähtaeg vastavalt TsÜS 136 lg 2 2006.a. septembris (30.09.06). Hageja väitis, et märgitud küsimuste osas pidasid pooled läbirääkimisi 2004.a. jooksul ning et aegumine peatus arvates 09.12.2004 AS vastava kirjaga.
48.Kohtule esitatud AS kirjas 19.01.2005 on räägitud poolte vahel 27.12.2002 sõlmitud lepingust ja selle alusel tehtud kokkuleppest, mille järgi tekkis AS-l mitu nõuet AS-i vastu, kirjas on märgitud konkreetselt AS-i nõuded AS-i vastu, ent kirjas ei kajastu AS-i ja AS-i vahelisi võimalikke läbirääkimisi ning selle tulemit AS-i ületähtaegse hoiustamise leppetrahvi ja ettemaksu viivise nõude osas. Ka väetiste proovi ja katsete aruanded ega ka 20.10.04 XXX AS kiri ei kajasta võimalikke kokkuleppeid, vaid väetisi puudutavaid omadusi ja seisundit. Ka teised pooltevahelised kirjad, sh AS-i kiri 09.12.04, millele kohus on otsuse ülalpool punktides viidanud, ei kajasta mingilgi määral poolte vahel võimalike läbirääkimiste pidamist ja selle võimalikku tulemit leppetrahvi ja viivise osas. Tunnistaja IP ütlustest nähtub, et tema teada toimusid poolte vahel läbirääkimised 2004.a. suvel, mis seostusid lattu jõudnud ja laevale laaditud väetiste koguste vahes selliselt, et laevale laaditi väetist vähem ning et tunnistaja oli kohustatud korraldama nii lepingu täitmist kui ka 2004.a. suvel sõlmitud kokkuleppe täitmist. Tunnistaja ütles, et rääkis hr K , kes töötas XXX, AS-i viimaste partiide eest esitatud arvete tasumisest, samuti vastastikustest pretensioonidest. Märgitud tunnistaja ütlustest järeldub, et poolte vahel olid läbirääkimised 2004.a. suvel AS-i nõuete osas AS-i vastu, mida tuli tunnistajal täita, kuid ei nähtu, mida ja ka kas üldse peeti ka läbirääkimisi ja lepiti midagi kokku AS-i vaidlusaluse trahvi ja viiviste nõude osas. AS-i i kirjast 19.12.04, millest leidis hageja, et aegumine peatus, nähtub, et AS ei tunnista AS-i nõudeid. Tunnistaja I. P ütlustest võib näha küll poolte töötajate omavahelisi suhteid ja ettepanekuid võimalike probleemide lahendamiseks, kuid nimetatu ei tähenda kohtu arvates siiski poolte vastavate seaduslike (juhatus) või volitatud esindajate läbirääkimisi AS-i nõuete osas. Ükski asjas esitatud dokumentaalne tõend ka seda ei kinnita, et pooled pidasid läbirääkimisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väiteid võimalikest läbirääkimistest AS-i nõuete osas, mistõttu ei ole aegumine peatunud TsÜS § 167 lg 1 järgi (läbirääkimiste toimumise ajaks) ning nõue nii leppetrahvi kui viivise osas on aegunud ja tuleb AS-i nõudel aegumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud
49.Kooksõlas TsMS § 162 jäävad hagimenetluses menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd AS hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud AS-i kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.