2.Mõista kostjalt Xxxx.-lt Xxxx. Eesti filiaali kaudu (registrikood xxxx) hageja Xxxx (isikukood xxxx) kasuks välja 2459,58 (kaks tuhat nelisada viiskümmend üheksa eurot ja 58 senti) eurot, millest 2265,68 eurot on põhinõue ja 193,90 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (12.09.2016) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Xxxx.-lt Xxxx. Eesti filiaali kaudu (registrikood xxxx) hageja Xxxx (isikukood xxxx) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (13.09.2016) põhinõude summalt 2265,68 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
1.Jätta menetluskulud kostja Xxxx. Kanda Xxxx. Eesti filiaali kaudu.
2.Mõista kostjalt Xxxx.-lt Xxxx. Eesti filiaali kaudu (registrikood xxxx) hageja Xxxx (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 2121,60 (kaks tuhat ükssada kakskümmend üks eurot ja 60 senti), millest 275 eurot on hageja tasutud riigilõiv, 1380 eurot on hageja õigusabikulud ja 466,60 eurot on hageja tõlkekulud.
3.Mõista kostjalt Xxxx.-lt Xxxx. Eesti filiaali kaudu (registrikood xxxx) hageja Xxxx (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 2121,60 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 2265,68 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahju hüvitise summalt 2265,68 eurot alates 21.08.2015 kuni kahju hüvitise tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 09.06.2015 kostjalt lennupiletid maksumusega 1826,01 eurot kolmele reisijale (Xxxx, Xxxx, Xxxx) suunal Tallinn-Bangkok-Tallinn reisi algusega 24.06.2015 ja tagasilennu algusega 10.07.2015. 24.06.2015 Tallinna lennujaama check-in ́i saabudes selgus, et Xxxx ja Xxxx kui Moldaavia kodanikud peavad omama Tai viisat juba enne reisi algust, mistõttu 24.06.2015 lennureisi alustamine võimalik ei olnud ja kostjalt ostetud lennupileteid suunal Tallinn-Bangkok reisijate poolt ei kasutatud. Reisijad (Xxxx, Xxxx, Xxxx) lendasid Bangkoki 01.07.2015 Soomest teise lennuettevõtjaga.
3.Algselt suunal Bangkok-Tallinn ostetud tagasilennu pileteid hageja ei tühistanud, samuti ei teavitanud ka kostja hagejat kordagi tagasilennu piletite tühistamisest. Vastupidi, 29.06.2015 teavitati hagejat kostjat poolt tagasilennu piletite (Bangkok-Tallinn) osas, et väljalennu kellaaeg on muutunud ning broneering on uuendatud. Seega kinnitas kostja vahetult enne tagasilennu algust 10.07.2015 hagejale tagasilennu piletite (Bangkok-Tallinn) kehtivust. Vaatamata eelnevale teatati hagejale Bangkoki lennujaamas 10.07.2015 üllatuslikult, et tagasilennu piletid (suunal Bangkok-Tallinn) ei kehti ning Xxxx, Xxxx ja Xxxx jäeti vastu nende tahtmist lennureisist maha, mistõttu oli hageja sunnitud ostma kostjalt uued tagasilennu piletid maksumusega 1845,68 eurot. Tagasilend Tallinna osutus võimalikuks alles järgmisel päeval (so 11.07.2015).
4.Kostja teavitas 17.07.2015 hagejat, et kostja arvates oli tagasilennu piletite tühistamine õigustatud. Hageja esitas advokaadibüroo Lillo & Partnerid vahendusel 13.08.2015 kostjale pretensiooni, milles hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 3866 eurot (so hüvitis EÜ määruse 261/2004 art 7 p 1 alapunkt c alusel summas 1800 eurot, hüvitis täiendavalt ostetud
tagasilennu piletite eest summas 1826 eurot, õigusabikulude hüvitis summas 240 eurot). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, viidates üldtingimuste (Turkish Airlines General Conditions of Carriage) punktile 3 Flight Coupon Sequence. Pileteid ostes väljastati hagejale kostja üldtingimused, milles oli sätestatud, et tagasilennu broneeringu võib tühistada vaid juhul, kui reisija ei ilmu reisi algpunkti ja ei teavita sellest eelnevalt lennuettevõtjat, millist olukorda ei esinenud. Hageja viitas, et tingimuse sõnastus eesti keelde tõlgituna on: “Pange tähele, et kui Te ei ilmu mõnele lennule (mitte-ilmumine) ilma meid eelnevalt teavitamata, siis võime me tühistada Teie tagasi või edasi broneeringu. Mitte-ilmumise juhul palun võtke ühendust müügi esindajaga ja tehke vajadusel uus broneering“.
5.Kuna kostja ei hüvitanud kahju vabatahtlikult, oli hageja sunnitud pöörduma advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju kokku summas 420 eurot seoses kostjale nõuete esitamisega. Hageja andis kostjale 02.09.2015 kirjaga täiendava tähtaja kahju hüvitamiseks, kuid kuna kostja kahju ei hüvitanud, oli hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtusse.
6.Hageja viitas VÕS § 824 lõikele 1 ja leidis, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud reisijaveoleping, mille alusel kohustus kostja vedama reisijad lennukiga suunal TallinnBangkok-Tallinn, mille eest tasus hageja kostjale veotasu kokku summas 1826,01 eurot. Rahvusvaheline õhuvedu on ühtlasi reguleeritud Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooniga (Montreali konventsioon) ning Euroopa Liidu reisijate osas ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määrusega (EÜ) nr 261/2004. Montreali konventsiooni artikli 33 lg 1 järgi oli hagejal õigus esitada nõue Eesti kohtule, sest leping oli sõlmitud kostja Eestis asuva tegevuskoha kaudu ja reisi sihtkoht oli Tallinn. Montreali konventsiooni artikli 33 lg 4 järgi kohaldub vaidlusele asja arutava kohtu ehk Eesti seadus.
7.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1 ja leidis, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi, sest reisijad jäeti reisist maja nende tahte vastaselt. Hageja ei nõustunud, et tagasilennu piletite tühistamine oli õiguspärane. Üldtingimuste kohaselt võis tagasilennu tühistada vaid juhul, kui reisija ei ilmu reisi algpunkti ega teavita sellest eelnevalt lennuettevõtjat. Kostja veebilehelt kättesaadavate Turkish Airlines General Conditions of Carriage punkti 3 Flight Coupon Sequence teise alapunkti kohaselt võis pilet olla mittekehtiv ning kostjal oli küll õigus pilet tühistada, kui sellest oleks tulnud reisijat teavitada. Tingimustes ei ole sätestatud, et tagasilennu pilet muutuks automaatselt kehtetuks, kui esimest lendu ei kasutata. Kostja kinnitas 29.06.2015 meilisõnumiga hoopis hagejale täiendavalt tagasilennu piletite kehtivust, mistõttu tagasilennu piletite hilisem tühistamine ei olnud õiguspärane.
8.Hageja leidis, et kostja üldtingimuste näol on tegu tüüptingimustega ning need tuleb sõnastada selgelt arusaadavalt. Hageja viitas VÕS § 35 lõikele 1. Kostja üldtingimustest ei tulenenud, et esimese lennureisi kasutamata jätmisel muutuks ka tagasilennu piletid kehtetuks. Hageja viitas VÕS § 42 lõikele 1 ning lõike 3 punktile 30 ning leidis, et tüüptingimus on tühine. Hageja näol on tegemist tarbijaga. Hageja tasus kostjale tagasilennu eest, kuid kostja hagejale tagasilendu ei võimaldanud ega tagastanud tagasilennu eest tasutud raha viidates enda kehtestatud tüüptingimusele.
9.Hageja leidis, et käitumine, kus kostja kinnitas ise broneeringu kehtivus, kuid muutis tagasilennu päeval üllatuslikult oma otsust, oli lubamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitas VÕS § 115 lõikele 1 ja § 127 lõikele 1, samuti VÕS §-le 128. Kostja kohustuse rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju, sest hageja oli sunnitud ostma kostjalt uued tagasilennu piletid maksumusega 1845,68 eurot. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 1845,68 eurot.
10.Hageja hinnangul kohaldub käesoleval juhul ka EÜ määrus nr 261/2004. EÜ määruse nr 261/2004 kohaselt hõlmab mõiste „lennureisist mahajätmine“ kõiki juhtumeid, mil reisija vedamisest keeldutakse ja reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha ning millisel juhul tuleb alati maksta reisijatele hüvitis vastavalt määruse art 7 ja tagastada art 8 kohaselt lennupileti osturaha. Reisijad jäeti vastu nende tahtmist tagasilennult maha, seega tuleb kostjal eelviidatud määruse art 8 kohaselt lennupileti osturaha hagejale tagastada.
11.EÜ määruse nr 261/2004 artikkel 4 punkt 3 näeb ette, et kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt määruse artiklile 7. Reisijad jäeti vastu nende tahtmist ilma õigusliku aluseta tagasilennult maha, mistõttu tuleb EÜ määruse 261/2004 art 7 p 1 alapunkti c kohaselt reisijale tasuda hüvitist 600 euro ulatuses. Kuna reisijaid oli 3, siis tuleb hüvitist tasuda kokku summas 1800 eurot (600 eurot x 3). Hageja palus juhul, kui kohtu hinnangul on tema kahju hüvitise nõue mingis osas alusetu, mõista kostjalt alternatiivselt välja rahalise hüvitise EÜ määruse nr 261/2004 art 7 p 1 alusel summas 1800 eurot.
12.Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja selgitas, et kuna kostja ei hüvitanud kahju vabatahtlikult, oli hageja sunnitud pöörduma advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju 420 eurot seoses kostjale nõuete esitamisega. Kokku nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 2265,68 eurot, millest 1845,68 eurot on kostja rikkumise tõttu hageja poolt ostetud uute tagasilennu lennupiletite maksumus ja 420 eurot on õigusabikulude hüvitis.
13.Hageja viitas VÕS § 113 lõigetele 1 ja 2, samuti TsMS §-le 367. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitise summalt 2265,68 eurolt VÕS § 113 lg 2 alusel viivist alates 21.08.2015 ehk alates ajast, mil hageja andis kostjale 13.08.2015 pretensiooniga tähtaja kahju hüvitamiseks kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagi esitamise ajaks 12.09.2016 oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 193,90 eurot.
14.Hagiavalduse täienduses 16.09.2016 palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 2265,68 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 193,90 eurot ning sissenõutavaks muutuva viivise alates 13.09.2016 seaduses sätestatud määras kahju hüvitise summalt 2265,68 eurot kuni hüvitise tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikli 7 punkti 1 alusel summas 1800 eurot. Täiendavalt selgitas hageja alternatiivse nõude osas, et reisijad Xxxx ja Xxxx on loovutanud oma määrusest tuleneva hüvitise nõude hagejale.
15.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ilmunud esimesele lennule Tallinnas temast tulenevate asjaoludel. Tegelikkuses ilmusid hageja ja kaks ülejäänud reisijat esimesele lennule Tallinnas, kuid esimese lennu alustamine ei olnud võimalik, kuna kahel reisijal (Xxxx ja Xxxx) puudus enne reisi alustamist vajalik Tai viisa. Kui 24.06.2015 Tallinna lennujaama check-in ́i saabudes selgus, et Xxxx ja Xxxx peavad omama Tai viisat juba enne reisi algust, pöördus hageja kostja esindusse Tallinna lennujaamas ja teavitas kostjat esimese lennu mittekasutamisest. Kostja müügiesindaja kinnitas hagejale peale seda tagasilennu (Bangkok-Tallinn) broneeringu kehtivust.
16.Hageja leidis, et EÜ määruse nr 261/2004 kohaselt oli tegemist lennust mahajätmisega. Hagejat ei teavitatud, et tagasilennu broneering (Bangkok-Tallinn) on tühistatud ja ka kostja üldtingimuste kohaselt sellist tagajärge ette nähtud ei ole. Kostja üldtingimuste kohaselt on ette nähtud, et lennule mitteilmumise ja kostja sellest mitteteavitamise korral võidakse tühistada tagasilennu broneering. Käesoleval juhul seda ei tehtud, vaid hoopis kinnitati hagejale tagasilennu broneeringu kehtivust. Kostja käsitlus edasi-tagasi pileti kohta ja asjaolu, et esimest
lendu ei kasutatud, ei oma tähtsust, sest kostja oli enne tagasilennu algust hagejale kinnitanud tagasilennu broneeringu kehtivust. Järelikult jäeti reisijad lennust maha vastu nende tahtmist.
17.Kostja on ekslikult väitnud, et piletiostu tingimustes oli kirjas, et kui esimesele lennule ei ilmuta, tühistatakse ka järgnevad lennud. Tegelikkuses on kostja piletiostu tingimustes kirjas, et sellisel juhul võib pilet kaotada kehtivuse ja vedaja võib reisija piletit mitte aktsepteerida. Sellise õiguse kasutamisest hagejat ei teavitatud, vaid teda teavitati broneeringu kehtivusest. Üldtingimuste kohaselt võis kostja tühistada järgmise lennu vaid siis, kui lennule ei ilmuta kostjat sellest eelnevalt teavitamata, millist olukorda samuti ei esinenud.
18.Asjaolu, kas hagejal oli reisikindlustus või mitte, ei oma tähtsust, sest ka reisikindlustuse olemasolul on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist otse kahju tekitanud lepingu poolelt. Hageja kinnitas, et tal ei olnud sõlmitud reisikindlustust, mistõttu ei olnud hagejal võimalik saada kindlustushüvitisi lennureisist maha jätmise tõttu. Hageja leidis, et kostja esitatud ERGO reisikindlustuse üldtingimused on seetõttu tõendina asjakohatud.
19.Kostja tüüptingimus, mis võimaldas kostjal jätta lennu teostamise eest tasutud piletiraha endale, on hagejat ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Hageja ei pidanud asjakohaseks kostja viidet VÕS §-le 42 lg 2, sest tegu ei ole hinna ja üleantu väärtuse suhte küsimusega, vaid küsimusega, kas kostjal on õigus jätta piletiraha endale olukorras, kus kostja hagejale tagasilendu ei võimaldanud. VÕS § 42 lg 3 p 30 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
20.16.03.2017 seisukohtades leidis hageja, et lepingule kohaldub Eesti õigus, mis tuleneb REÕS § 1 lõikest 2. Reisijaveoleping hageja ja kostja vahel sõlmiti kostja Eestis asuva tegevuskoha (Xxxx. Eesti filiaali, asukoht Tartu mnt 101, Tallinna linn) kaudu ning reisi sihtkoht oli Tallinn. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I määrus) artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et kui pooled on jätnud reisijaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse teise lõigu kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on reisija harilik viibimiskoht, tingimusel et kas lähte- või sihtkoht on kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht. Poolte vahelises lepingus kohaldatavat õigust kokku ei lepitud. Reisijate (Xxxx, Xxxx, Xxxx) harilik viibimis- ja elukoht on Eesti Vabariigis (reisijad elavad koos ühe perekonnana hagejale kuuluvas korteris asukohaga XxxxTallinnas), mistõttu kohaldub Rooma I määruse art 5 lg 2 kohaselt poolte vahelisele lepingule Eesti õigus. Reisijate näol on tegemist tarbijatega, mistõttu on Eesti õiguse kohaldumine ette nähtud ka Rooma I määruse art 6 lg 1 kohaselt.
21.Lepingut sõlmides ja pileteid ostes väljastati hagejale need kostja tüüptingimused, mis on lisatud hagile. Lepingut sõlmides ei esitatud hagejale neid tüüptingimusi, mis on esitatud kostja 14.02.2017 menetlusdokumendi lisana ega võimaldatud selliste tüüptingimustega tutvumist. Mingit täiendavat teabelehte kostja hagejale ei väljastanud.
22.Seoses alternatiivse nõudega nõustus hageja, et EÜ määruse nr 261/2004 näol on tegemist otsekohalduva õigusaktiga, mis sätestab reisijate minimaalsed õigused juhul, kui neid jäetakse reisilt maha. Seega ei ole selle määruse alusel hüvitise nõudmiseks eraldi alternatiivse nõude esitamine põhimõtteliselt vajalik. Hageja alternatiivne nõue on välja toodud ainuüksi põhjusel, et esile tuua, et hageja tugineb oma kahju hüvitise nõude osas EÜ määrusele nr 261/2004. Hageja nõudis kokkuvõtlikult hagiga kahju hüvitamist summas 2265,68 eurot, tuginedes ka EÜ määrusele nr 261/2004. Õigusabikulude hüvitamise nõudel alternatiivseid õiguslikke aluseid ei ole.
23.Hageja ise ei suundunud 24.06.2015 Tallinnast väljuvale reisile seetõttu, et reisijad elavad ja reisivad koos ühtse perekonnana, mistõttu ei olnud mõeldav, et hageja oleks jätnud oma
elukaaslase ja tema lapse maha ning alustanud reisi üksinda. Tegu oli hageja teadliku valikuga mitte kasutada esimest lendu (Tallinn-Bangkok), millest hageja kostjat teavitas, saades kinnituse, et tagasilennu (Bangkok-Tallinn) broneering on jätkuvalt kehtiv kõiki kolme reisija osas. Hageja ei heida kostjale ette esimesest lennureisist maha jätmist, kuid nad heidavad ette teisest lennureisist maha jätmist.
24.EU määruse nr 261/2004 art 2 ei ole asjakohane, sest nö mittetäielikud reisidokumendid olid kahe reisija osas aluseks lennust maha jätmisel vaid esimese lennureisi (Tallinn-Bangkok) osas, teisest lennureisist (Bangkok-Tallinn) maha jätmise aluseks ei olnud mittetäielikud reisidokumendid, vaid kostja keeldumine reisijaid lennule lubamast, kuna kostja hinnangul esimese lennureisi kasutamata jätmise tõttu teise lennureisi piletid enam ei kehtinud. Asjaolu, et reisijad ostsid pileti ühe edasi-tagasi piletina (suunal Tallinn-Bangkok-Tallinn) ei tähenda, et esimese lennureisi (Tallin-Bangkok) kasutama jätmise korral muutuks automaatselt tühiseks ka teine lennureis (so tagasilend suunal Bangkok-Tallin). Nimetatud reise tuleb käsitleda kahe eraldi reisina ning tegemist on olukorraga, mis on kajastatud kostja üldtingimustes.
25.Kostja üldtingimuste kohaselt ei ole esimese lennu kasutamata jätmise vältimatuks tagajärjeks tagasilennu broneeringu tühistamine. Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, et hageja pilet kaotas ka tagasilennu osas automaatselt kehtivuse, kuna esimest lendu ei kasutatud. Paljasõnaline on kostja väide, et hageja ostetud pilet oli sooduspilet, mille broneeringut ei olnud võimalik muuta. Väide on asjakohatu, sest hageja ei soovinudki broneeringu muutmist, vaid soovis jätta esimese lennureisi kasutamata ja kasutada vaid tagasilendu. Paljasõnaline on kostja väide, et kostja klienditeenindaja oleks hagejale selgitanud, et tal ei ole võimalik tagasilendu kasutada. Sellist selgitust hagejale ei antud ning kostja töötaja on selgesõnaliselt kinnitanud tagasilennu broneeringu kehtivust.
26.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja hinnangul ei olnud poolte vahel vaidlus selle üle, et lepingule kohaldub Eesti õigus ning reisijate näol oli tegu tarbijatega.
27.Seoses kostja 17.04.2017 menetlusdokumendi lisana nr 2 esitatud tõlkega juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kostja esitatud tõlge on üldtingimuste punkti 3 osas (piletikupongide järjekord) vastuolus hageja esitatud vandetõlk koostatud tõlkega. Vandetõlk on punkti tõlkinud järgmiselt: „Pilet võib kaotada kehtivuse ja vedaja võib mitte aktsepteerida reisija piletit, kui rahvusvahelise reisi esimest lennukupongi ei ole kasutatud ja reisija alustab oma reisi mis tahes vahepeatusest või kokkulepitud peatuskohast.“ Hageja pidas üldteadaolevaks, et inglise keelset sõna „may“ saab eesti keelde tõlkida sõnana „võib“. Hageja viitas ühtlasi VÕS § 29 lõikele 4. Kostja tüüptingimust sai ja pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma selliselt, et pilet võib kaotada kehtivuse ja vedaja võib mitte aktsepteerida reisija piletit.
28.Vaidlust ei ole selles, et lepingut sõlmides ja pileteid ostes väljastati hagejale kostja üldtingimused, mis on esitatud hagi lisana nr 7. Nimetatud üldtingimuste sõnastus on erinev kostja 17.04.2017 menetlusdokumendi lisana nr 2 esitatud üldtingimuste punkti 3 sõnastusest. Kostja ei ole tõendanud, et tema esitatud üldtingimused olid lepingu sõlmimisel hagejale kättesaadavad.
29.Hageja pidas spekulatiivseks kostja väidet, et kui hageja oleks pöördunud Tallinna lennujaamas kostja klienditeeninduse poole, oleks teda kindlasti teavitatud tagasilennule mittelubamisest. Tõendi selle kohta, et hageja pöördus Tallinna lennujaamas kostja klienditeeninduse poole, on hageja esitanud 14.12.2016 menetlusdokumendi lisana. Kostja üldtingimuste kohaselt oli tagasilennu broneeringu tühistamine lubatud vaid juhul, kui esimese lennureisi kasutamisest kostjat ei teavitata.
30.Kostja ise on väitnud, et tagasilennu kasutamiseks oleks reisija pidanud tema poole pöörduma, mida reisijad ka tegid. Kostja kinnitas tagasilennu broneeringu kehtivust. Hageja viitas VÕS §-le 39. Hageja leidis, et kostja üldtingimustes kasutatud sõna „may“ tuleb tõlgendada kostja kahjuks. Kostja on omaks võtnud, et tal oli võimalus tagasilennu piletit aktsepteerida, kui ta seda mõistlikuks pidas. Kostja kinnitas broneeringu kehtivust ja mingit muud mõistlikku põhjendust kostja 29.06.2015 meilisõnumile võimalik anda ei ole. Kostja käsitlus, et teavitus ei omanud tähtsust, on paljasõnaline ja väär. Paljasõnaline on kostja väide, et teavitus saadetakse ka sellistele isikutele, kelle lennupilet ei kehti.
31.Hageja viitas VÕS §-le 6. Käitumine, kus lennuettevõtja kinnitab ise broneeringu kehtivust ning alles tagasireisi päeval muudab üllatuslikult oma otsust, on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega lubamatu. Kostja väide lennunduses laialdaselt levinud reeglistiku ja praktika kohta on paljasõnaline.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud riigilõivule summas 275 eurot ja kulud õigusabile summas 1380 eurot (summa koos käibemaksuga, õigusabi tunnitasu määr koos käibemaksuga on 120 eurot tunnis). Hagi koostamisele kulus 3 h 30 min ehk 420 eurot. 16.09.2016 hagi täpsustuse koostamisele kulus 1 h ehk 120 eurot. 14.12.2016 kulus hagi vastusega tutvumisele ja hageja arvamuse koostamisele 2 h 30 min ehk 300 eurot. 16.03.2017 kulus kostja 14.02.2017 arvamusega tutvumisele ja hageja seisukoha koostamisele 2 h 30 min ehk 300 eurot. 15.05.2017 kulus kostja seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 2 h ehk 240 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 11 h 30 minutit ehk 1380 eurot. Lisaks kulud hagejale tõlkekuludeks 466,60 eurot.
33.Hageja kinnitas, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud olid kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 2121,60 eurot, sh riigilõivu summas 275 eurot, tõlkekulud summas 466,60 eurot ja õigusabikulud summas 1380 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ostis 09.06.2015 kostjalt edasi-tagasi lennupiletid Bangkokki algusega Tallinnast maksumusega 1 826,01 eurot. Reisi alguskuupäevaks oli 24.06.2015 ja tagasilennukuupäevaks 10.07.2016. Hageja ei ilmunud esimesele lennule Tallinnast temast tulenevatel asjaoludel ehk mittetäielike reisidokumentide tõttu. Hageja ei võtnud kostja müügiesindajaga ühendust, et teavitada reisile mitteilmumisest või broneeringu muutmiseks. Vaidlus puudub selle üle, et 10.07.2015 keeldus kostja hageja lubamisest tagasilennule, sest hageja ei ilmunud temast tulenevatel asjaoludel esimesele lennule.
35.Hageja on lähtunud nõude esitamisel ekslikust eeldusest, et kuivõrd ta ilmus õigel ajal tagasilennule, oli kostjal kohustus teda vedada. Hageja on jätnud tähelepanuta, et ta ei ilmunud temast tulenevatel asjaoludel esimesele lennule, mistõttu ei ole tegemist lennust mahajätmisega. Kooskõlas EÜ määruse nr 261/2004 artikli 2 punktiga j ei hõlma lennureisist mahajätmine olukorda, kus reisija on ilmunud lennule õigel ajal, kuid lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Edastagasipiletit käsitletakse ühe piletina, mistõttu ei ole õige hageja käsitlus, et esimesest lennust mahajäämine ei oma tähtsust. Seda on kinnitatud Komisjoni teadaandes, kus on antud suunised EÜ määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks (2016/C 214/04): „Kui reisijat, kes on broneerinud edasi-tagasipileti, ei lubata tagasilennul pardale seetõttu, et ta ei kasutanud edasi-tagasipileti esimest osa (nn olukord, kus reisija ei ilmu reisile), ei ole tegemist lennureisist mahajätmisega
artikli 2 punkti j tähenduses. Sama kehtib ka juhul, kui reisijat, kes on broneerinud järjestikused lennud, ei lubata lennuki pardale, sest ta ei kasutanud eelnevat lendu (eelnevaid lende).“
36.Kostja tüüptingimused, mis puudutavad järjestikuseid lende, lähtuvad sel ajal kehtinud Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) soovitustest, mida järgivad enamik lennuettevõtjaid. Kostja veolepingus on kirjas, et ta aktsepteerib lennukuponge üksnes piletil näidatud järjestuses ning pilet ei ole kehtiv, kui esimest lendu ei kasutata. Lennupiletit ei muuda kehtivaks kostja müügiagendi e-kiri, millega teavitatakse lennugraafiku muutmisest. Hagejal oli võimalik teavitada lennuettevõtjat, et tal ei ole võimalik kasutada esimest lendu ning uurida lennupiletite kehtivuse kohta või nende ümbervahetamise võimalust, mistõttu ei ole kohased hageja viited kostja pahausksele käitumisele.
37.Hageja ei ole välja toonud, kas tal oli reisikindlustus ning kas kindlustusandja on hüvitanud talle väidetavalt tekkinud kahju. Kui kindlustusandja on hagejale hüvitanud väidetava kahju, ei saa hageja seda nõuda kostjalt (nõudeõigus läheb üle kindlustusandjale). Kostja märgib, et reisikindlustusega ei ole kaetud reisijale tekkinud kahju, mis on tekkinud reisijale tema enda tõttu. Näiteks ERGO reisikindlustuse üldtingimuste p 3.8.8 sätestab, et reisi ärajäämise või katkemise kindlustuse alusel ei hüvitata puudulikust reisidokumentatsioonist või selle puudulikust vormistamisest põhjustatud kahju.
38.Kostja tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, sest puudutab hinna ja üleantu väärtuste suhet kooskõlas VÕS § 42 lõikega 2. Kostja tüüptingimus, mille kohaselt tuleb lennukuponge kasutada järjekorras, ei ole ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Puhkusereisijatele mõeldud edasi-tagasi lennupiletid on odavama hinnaga kui üheotsapileteid või lennupiletite eraldi broneerimine. Seega võib reisijatel tekkida soov osta soodsama hinnaga edasi-tagasi lennupileteid, kuid tegelikult reisida vaid ühel suunal. Sel juhul puudub lennuettevõtjal mõistlikul ajal enne lendu ülevaade tegelikest reisijatest ning lennukid võivad lennata pooltühjalt, mida ei saa pidada mõistlikuks kulude optimeerimise ega keskkonnahoiu seisukohalt. Kirjeldatud olukordade vältimiseks on lennuettevõtjatel tingimus, et lennukuponge peab kasutama järjekorras. Puhkusereisijatele mõeldud piletihindadele kehtivad tingimused, mis piiravad või välistavad õiguse broneeringuid muuta, tühistada või raha tagasi saada. Reisija ei saa eeldada, et ta saab nö turistiklassi pileti hinnaga samad õigused, mis äriklassi reisija. Kui reisija soovib riske välistada, on tal võimalik osta kallima hinnaga pilet äriklassis, mis pakub piletite muutmisel suuremat paindlikkust. Kostja pakkus hagejale soodsa hinnaga lennupileteid vaid sel tingimusel, et lennukuponge kasutatakse järjekorras.
39.14.02.2017 seisukohtades väitis kostja, et hageja ei võtnud tema müügiesindajaga ühendust enne, kui oli selgunud, et kostja keeldus veoteenuse osutamisest. Seega ei ole tegemist hageja väidetud olukorraga, mille järgi ta pöördus kostja poole ja teavitas esimese lennu mittekasutamisest, vaid kostja keeldus hageja lubamisest lennule mittetäielike reisidokumentide tõttu. See, kui hageja tuleb lennujaama, kuid teda ei lubata temast tulenevatel põhjustel lennule, ei ole sama, mis kostja etteteavitamine lennu mittekasutamisest. Kostja juhtis ka tähelepanu asjaolule, et reisidokumente ei olnud kahel reisijal. Hageja tuli samuti lennujaama, kuid ei kasutanud lendu.
40.Kostjal oli tüüptingimuste kohaselt õigus keelduda reisijateveoteenuse osutamisest, kui reisijal puuduvad vajalikud reisidokumendid. Kostja on seda õigust kasutanud. See ei ole lennureisist mahajätmine EÜ määruse nr 261/2004 artikkel 2 j mõttes, mis annaks hagejale õiguse nõuda hüvitist. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja jäi esimeselt lennult maha puudulike reisidokumentide tõttu.
41.Kui reisija ostab pileti, on see tõendiks veolepingu sõlmimise kohta. Veolepingu tingimusteks on mh kostja üldtingimused ja lennukupong. Kui reisija broneerib edasi-tagasi
lennupileti, on see veoleping, mille põhitingimuseks on reisija vedamine sihtkohta ja tagasi. Tegemist on ühe veolepinguga, mitte kahe veolepinguga ning selliselt tuleb tõlgendada poolte õigusi ja kohustusi pileti tühistamisel. Kui reisija ostaks lennupileti sihtkohta ja tagasi eraldi, siis oleks tegemist kahe veolepinguga. Lähtudes sellest, et hageja oli ostnud edasi-tagasi lennupileti, mis oli üks veoleping, on asjakohane kostja viidatud Euroopa Komisjoni tõlgendus. Kui reisijat, kes on broneerinud edasi-tagasi pileti, ei lubata tagasilennul pardale seetõttu, et ta ei kasutanud edasi-tagasi pileti esimest osa, ei ole tegemist lennureisist mahajätmisega artikli 2 punkti j tähenduses.
42.Euroopa Kohtu praktika järgi ei ole lennureisist mahajätmise mõiste kitsalt piiritletud, vaid see hõlmab juhtumeid, mil reisija jäetakse lennureisist maha muudel, nt käituslikel põhjustel (Kohtuasi C-22/11, Finnair, ECLI:EU:C:2012:604, punkt 26). See, kas reisija ei ilmu lennule või tuleb siiski õigel ajal lennujaama, kuid jäetakse lennult maha temast tulenevalt põhjustel, on reisija riisiko, mille eest lennuettevõtja ei vastuta ega tähenda seetõttu, et reisija oleks lennuettevõtjat teavitanud mitteilmumisest.
43.Kostja üldtingimuste punktis 3 on kirjas, et vedaja aktsepteerib lennukuponge ainult järjekorras alates lähtekohast. Tegemist on imperatiivse sättega (inglise keeles will only honour). Sama oli kirjas piletile lisatud teabelehel. Seega ei aktsepteeri kostja lennukuponge, kui neid ei kasutata järjekorras, mistõttu kaotas hageja pilet kehtivuse, kui esimest lendu ei kasutatud. Järgnevalt on kostja üldtingimustes selgitatud, et pilet kaotab kehtivuse ja vedaja ei aktsepteeri reisija piletit, kui rahvusvahelise reisi esimest lennukupongi ei ole kasutatud ja reisija alustab oma reisi mis tahes vahepeatusest või kokkulepitud peatuskohast. Kuigi sätte sõnastusest võib eraldivõetuna jääda mulje, et lennuettevõtja „võib“ mitte aktsepteerida piletit, tuleb seda tõlgendada koosmõjus esimese lausega, mille järgi peab reisija arvestama, et lennukupongi ei aktsepteerita juhul, kui lende ei kasutata järjestikku. Nendest sätetest ei tulene, et kostja peaks kirjalikult teavitama reisijat pileti tühistamisest.
44.Hageja viide piletile lisatud teabelehe võimalikule vastuolule kostja üldtingimustega ei ole õige. Teabelehel on kirjas: „Juhime tähelepanu, et kui Te ei ilmu mis tahes lennule (mitteilmumine) meid sellest eelnevalt teavitamata, võime tühistada Teie tagasi- või jätkulennu broneeringu. Mitteilmumise korral palume võtta ühendust müügiagendiga ja teha vajadusel uus broneering.“ Kostja on selgitanud, et eelnevaks teavitamiseks ei saa lugeda seda, kui hagejat ei lubatud lennule puudulike reisidokumentide tõttu. Isegi kui see oleks nii, et eelnevaks teavitamiseks on lennule mittelubamine, tuleb sätet tõlgendada koos esimese lausega, st kostjat tuleb teavitada mitteilmumisest, kui on võimalik teha uus broneering. Kui broneeringut ei ole võimalik muuta, ei oma teavitamine tähtsust. Hageja ostetud pilet oli sooduspilet, mille broneeringut ei olnud võimalik muuta isegi siis, kui hageja oleks sellest ette teavitanud.
45.Hageja on esitanud kinnituskirja, mille järgi ta pöördus kostja poole pärast seda, kui teda ei lubatud esimesele lennule. Hageja esitatud tõendist nähtub üksnes see, et hageja pöördus kostja poole pärast seda, kui teda ei lubatud lennule. Ebaõige on kinnituskirjas esitatud väide, et hageja teavitas kostja töötajat esimese lennu mittekasutamisest. Kui hagejat ei lubatud lennule, ei ole tegemist lennu mittekasutamisest teavitamisega, vaid teavitamisega, et hagejast tulenevatel asjaoludel ei lubata teda lennule. Kostjal ei ole andmeid selle kohta, et hageja oleks pöördunud kostja töötaja poole ning kinnituskirjast ei nähtu, mis oli kostja töötajaga toimunud vestluse tegelik sisu. Seega ei tõenda mainitud kinnituskiri hageja esindaja väidet, et teda ei teavitatud tagasilennu tühistamisest. Kui hagejal oleks tõepoolest olnud kostja klienditeenindajaga vestlus, oleks kostja klienditeenindaja hagejale selgitanud, et tal ei ole võimalik tagasilendu kasutada. Hageja oli ostnud kampaaniahinnaga W klassi pileti, mida ei olnud võimalik muuta ja mille tühistamise korral ei maksta raha tagasi.
46.Kostja teeb allahindlusi edasi-tagasi lendudele. Sellel konkreetsel juhul tegi kostja allahindluse turistidele, kes soovisid reiside Taisse puhkusele. Mõnikord võivad sellised puhkusereisijatele mõeldud edasi-tagasi lennupiletid olla odavamad, kui ühe otsa piletid. Selle eesmärk on edendada turismi ning lennureisil on seega oluliselt rohkem puhkusereisijaid. Kui lennuettevõtja lubaks reisijal kasutada piletikuponge ükskõik millises järjekorras, võiks reisija osta edasi-tagasi pileti ja kasutada seda ainult ühe otsa piletina, sest see oleks odavam, kui osta tavapärase hinnaga ühe otsa pilet. Sellise tegevuse mõju oleks olnud negatiivne, mistõttu nägi kostja ette kohustuse kasutada lennukuponge järjestikku.
47.Poolte vahel ei ole vaidlust ja tõenditest nähtub, et hageja ostis edasi-tagasi piletid hinnaga 608,67 eurot inimese kohta. Tegemist oli sooduskampaania ajal ostetud piletiga, mille hinnaklass oli W (üks odavamaid kostja hinnaklasse). Üldist hinnaerinevust erinevate kostja pakutavate lennupiletite vahel tõendab kostja käimasoleva sooduskampaaniaga. Kostja kodulehe väljavõttelt on näha, et kui reisija hakkab broneerima piletit, siis on tal võimalik valida nelja erineva hinnaklassi vahel. Kõige odavam hinnaklass (W) on 570 eurot, mis ei anna reisijale õigust piletit muuta ega tühistamise korral raha tagasi saada, mis on kodulehelt nähtav. Kui reisija on valinud hinnaklassi, siis ta kinnitab, et nõustub tüüptingimustega. Kuigi tingimused on inglise keeles, pidid need olema hagejale arusaadavad, sest hageja broneeris pileti turkishairlines.com veebilehe kaudu.
48.Kui reisija broneerib edasi ja tagasi lennud eraldi ehk sõlmib kaks veolepingut, oleks samadel kuupäevadel kõige odavam piletihind Tallinn-Singapur 542 eurot ja tagasilend 1144 USD ehk kokku ca 1612 eurot, mis on peaaegu kolm korda kallim. Seega on reisijal võimalik valida, kas ta ostab pileti sooduskampaania ajal ja valib kõige soodsama pileti või ta ostab kallima hinnaklassiga pileti, mis võimaldab tasuta muuta lennuaega ja mille tühistamise korral saab raha tagasi. Ebaõige on hageja väide, et kostja tüüptingimus, millega piiratakse lennupiletit muuta või kohustatakse kasutama lennukuponge järjestikku, on ebamõistlikult kahjustav. Hageja on esitanud kohtule Bangkok-Tallinn pileti lennuettevõtjalt Finnair, kellel on täpselt sama tingimus, mille järgi tuleb lende kasutada järjestikku ning selle järgimata jätmisel kaotab pilet kehtivuse (vt Finnair tüüptingimuste p 3.3.2).
49.17.04.2017 seisukohtades nõustus kostja hageja väitega, et Montreali konventsiooni artikli 33 kohaselt oli hagejal õigus esitada hagi Eesti kohtule ning lepingu suhtes kohaldatakse Eesti õigust. Kostja nõustus, et Eesti õiguse kohaldamine on põhjendatud ka Rooma I määruse artikkel 5 lõike 2 alusel.
50.Hageja ostis pileti kostja veebilehe vahendusel. Lennupileti ostmisel kostja veebilehe www.turkishairlines.com kaudu peab piletit ostev isik enne pileti eest maksmist aktsepteerima kostja üldtingimusi (Terms and Conditions), reisija- ning pagasiveo üldtingimusi (General Conditions of Carriage) ning pileti teabelehel olevaid tingimusi (Fare notes). Kostja esitas tingimuste tõlked ja kuvatõmmise kostja veebilehelt, kust nähtub, et piletit ostev isik peab pileti ostmiseks nõustuma kõigi tingimustega.
51.Reisija- ning pagasiveo üldtingimuste punktis 9 on defineeritud jätkulennu pilet kui pilet, mis on väljastatud reisijale seoses mõne muu piletiga, millega koos see moodustub ühtse veolepingu. Praegusel juhul on hageja ostnud kostjalt edasi-tagasi lennupileti Tallinn-Bangkok-Tallinn, mida tuleb ülalnimetatud definitsiooni kohaselt käsitleda ühtse veolepinguna. Reisija- ning pagasiveo üldtingimuste punkti 3 esimese alapunkti kohaselt aktsepteerib vedaja lennukuponge ainult järjekorras alates lähtekohast. Tegemist on imperatiivse sättega, mis väljendab selgelt kostja tahet. Hageja on piletit ostes tingimusega nõustunud ning kostjal puudus kohustus hagejat lennule mittelubamisest eraldi teavitada.
52.Reisija- ning pagasiveo üldtingimuste punkti 3 teise alapunkti kohaselt pilet ei kehtinud ning vedaja ei pidanud aktsepteerima reisija piletit, kui rahvusvahelise reisi esimest lennukupongi ei ole kasutatud ning reisija alustab oma reisi mis tahes vahepeatuses või kokkulepitud peatumiskohas. Sõnastus „pilet ei kehti“ kinnitab üldreeglit, et „vedaja aktsepteerib lennukuponge ainult järjekorras alates lähtekohast“. Sõnastus „ning vedaja ei pea aktsepteerima reisija piletit“ tähendab kahte võimalust. Esiteks puudus kostjal kohustus tagasilennu piletit aktsepteerida, kui reisija ei ole kasutanud esimest lendu. Kostjal ei olnud kohustust pileti mitteaktsepteerimisest reisijat eraldi teavitada. Teiseks oleks kostjal hoolimata üldreeglist olnud võimalus tagasilennu piletit aktsepteerida, kui ta seda millegipärast mõistlikuks peab. Ainult väga erandlikel juhtumitel on kostja tulnud reisijatele vastu ning lubanud reisija lennule juhul, kui reisija ei ole kasutanud reisikuponge järjekorras. Selliseks erandlikuks juhuks on olukord, kus esimese lennu mittekasutamine on tingitud reisijast mitteolenevatest põhjustest, millest tulenevalt oleks reisija tagasilennule mitte lubamine äärmiselt ebaõiglane. Sealjuures näiteks reisija haigestumist vms ei aktsepteerita põhjusena, mil erandit on kohaldatud.
53.Praktikas on kostja poolt aktsepteeritavaks reisijast mitteolenevaks põhjuseks lennu ära jätmine või lennu hilinemine juhul, kui kostja ei suuda reisijale sihtpunkti jõudmiseks sobivat alternatiivset lahendust pakkuda, mistõttu reisija on pidanud ostma täiendava pileti planeeritud sihtkohta. Sellisel juhul on reisijal võimalus pöörduda enne tagasilendu kostja klienditeeninduse poole ning kui tuvastatakse, et reisija ei saanud kasutada esimest lendu reisijast mitteoleneval põhjusel, on kostjal võimalus erandkorras lubada reisija tagasilennule. Kostja leidis, et tagasilennu pilet kaotas automaatselt kehtivuse, kui reisija esimest lendu ei kasutanud. Selleks, et tagasilendu oleks võimalik kasutada, pidi reisija pöörduma kostja poole ja informeerima kostjat sellest reisijast mittesõltuvast põhjusest, miks reisija esimest lendu ei kasutanud. Igal juhul puudub kostjal kohustus reisijat tagasilennule lubada, kui esimest lendu pole kasutatud. Kostja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et hageja reisidokumendid olid korras ning hageja otsustas ise reisilt maha jääda, sest ta soovis reisida teistega koos.
54.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et piletite ostmisel oli hagejal võimalik tutvuda ainult pileti teabelehega. Kui hageja broneeris pileti, pidid reisijad piletite ostmiseks kinnitama oma nõustumist kostja viidatud tingimustega. Kostja väiteid tõendab hageja esitatud kostja müügiagendi 27.07.2015 e-kiri, kus on kirjas, et hageja oli kinnitanud piletit ostes samade reisija- ning pagasiveo üldtingimustega nõustumist. Lisaks on e-kirja kopeeritud täpselt samas sõnastuses reisija- ning pagasiveo üldtingimuste punkt 3. Sama tuleneb kostja müügiagendi 25.08.2015 e-kirjast.
55.Kostja müügiagentide e-kirjadele vastates ei viidanud hageja sellele, et talle pole tingimusi kättesaadavaks tehtud. Esimest korda esitas hageja selle väite alles 16.03.2017 menetlusdokumendis. Hagejal ei olnud võimalik osta piletit enne, kui ta oli teinud kostja kodulehel linnukese nii reisija- ning pagasiveo üldtingimuste kui ka teiste tüüptingimustega nõustumise kohta. Seda kinnitab Lisana 4 esitatav kuvatõmmis. Kostjal ei ole võimalik esitada kuvatõmmist selle hetke kohta, mil hageja ca 2 aastat tagasi piletid ostis.
56.Isegi juhul, kui kohalduksid vaid hageja esitatud tüüptingimused, oli kostjal õigus keelduda hageja lubamisest tagasilennule. Hageja esitatud tingimuste kohaselt pidi samuti kasutama lennukuponge järjekorras ja kostjal oli õigus tühistada tagasi- või jätkulennu broneering, kui reisija ei ilmu reisile vedajat eelnevalt teavitamata. Hageja ei võtnud kostja klienditeenindusega ühendust enne, kui oli selgunud, et reisijaid keeldutakse lennule lubamast mittetäielike reisidokumentide tõttu. Seega hageja ei ole pöördunud kostja klienditeenindaja poole eelneva teavitusega reisi mittekasutamisest. Järelikult oli kostjal õigus hagejat tagasilennule mitte lubada.
57.Vaidlus puudub selle üle, et kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pole hageja pärast lennust maha jäämist kostja klienditeeninduse poole pöördunud. Juhul, kui hageja oleks
pöördunud suuliselt Tallinna lennujaamas kostja klienditeeninduse poole, oleks hagejat teavitatud tagasilennule mittelubamisest. Kuna hageja väidab, et tagasilennule mittelubamine tuli talle sihtkohas üllatusena, siis järelikult ta ei pöördunud pärast esimesest lennult maha jäämist Tallinna lennujaamas kostja klienditeeninduse poole. Isegi kui hageja pöördus, salgab ta maha teabe, mis talle anti. Õiguslikult ei oma hageja pöördumine või mittepöördumine tähtsust, kuna hagejal ei olnud igal enam võimalik tagasilendu kasutada.
58.Hagejale 29.06.2015 saadetud teavituse näol lennuaegade muutumise kohta oli tegemist teatega, mis edastati kõigile antud lennule pileti ostnud isikutele olenemata sellest, kas pileti ostnud isikul oli õigus antud lendu kasutada või mitte. Lennuaegade muutmise teade edastatakse ka nendele, kelle pilet on esimese lennu mittekasutamise tõttu kehtetuks muutunud. See on vajalik, sest kostjal on erandlike asjaolude esinemisel õigus isik tagasilennule siiski lubada. Teade ei anna reisijale kinnituse lennule lubamise kohta.
59.Hageja mittelubamine tagasilennule ei olnud kaalutlusotsus, kuna esimest lendu ei kasutanud hageja temast endast tulenevatel põhjustel. Sellises olukorras ei olnud kostja klienditeenindajal õigust reisijat lennule lubada. Hageja kaotas tema poolt ostetud piletiga tagasilennu kasutamise õiguse hetkest, mil ta ei kasutanud esimest lendu Tallinn-Bangkok.
60.Kostja on 08.11.2016 vastusele lisanud kindlustusandja ERGO reisikindlustuse üldtingimused ja viidanud nende punktile 3.8.8, mille kohaselt reisi ära jäämise või katkemise kindlustuse alusel ei hüvitata puudulikust reisidokumentatsioonist või selle puudulikust vormistamisest põhjustatud kahju. Tõendi eesmärgiks on näidata, et puuduliku reisidokumentatsiooni tõttu tekkinud kahju mittehüvitamine on laialt levinud praktika kindlustusseltside poolt. Puuduliku reisidokumentatsiooni põhjuseks on reisija hooletus.
61.Kuna hageja esitatud põhinõuded ei kuulu rahuldamisele, puudub alus ka viiviste ning õigusabikulude välja mõistmiseks kostjalt. Juhul, kui kohus otsustab hageja nõuded rahuldada, puuduvad kostjal vastuväited hageja viivisenõude suuruse ning õigusabikulude nõude suuruse osas.
62.Lõplikes seisukohtades korda kostja varasemaid väiteid. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud ja tõlkekulud. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmist soovis kostja ilma käibemaksuta. Kostja lepingulisel esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 61,35 tundi ehk 7 228,35 eurot. Kostja on kuni 28.03.2017 tasunud õigusabi eest 120 eurot tunnis ning alates 28.03.2017 116,04 eurot tunnis. Lisaks palus kostja mõista hagejalt tõlketeenuste eest kokku välja 421 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
63.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
64.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli sõlmitud reisijaveoleping, sest hageja ostis kostjalt 09.06.2015 lennupiletid maksumusega 1826,01 eurot kolmele reisijale ehk endale, Xxxxle ja Xxxxle suunal Tallinn-Bangkok-Tallinn väljumisega 24.06.2015 ja tagasilennu algusega 10.07.2015; 2) 24.06.2015 selgus Tallinna lennujaamas hagejale ja tema kaasreisijatele, et Xxxx ja Xxxx peavad Moldaavia kodanikena omama Tai viisat enne reisi algust;
3) hageja kahte kaasreisijat ei lubatud lennule Tallinn-Bangkok puudulike reisidokumentide tõttu ning hageja ise ei läinud üksi lennule; 4) hageja ja tema kaks kaasreisijat lendasid Bangkoki 01.07.2015 teise lennuettevõttega; 5) hagejat ja tema kahte kaasreisijat ei lubatud 10.07.2015 Bangkokist Tallinnasse suunduvale lennule; 6) hageja ostis endale ja oma kahele kaasreisijale uued tagasilennu piletid maksumusega 1845,68 eurot; 7) kostja ei ole hagejale mistahes summas hüvitist maksnud.
65.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja käitus õiguspäraselt, kui ei lubanud hagejat ja tema kaasreisijaid 10.07.2015 Bangkokist väljuvale lennule ning kas kostja peab seetõttu hüvitama hagejale sellest tekkinud kahju.
66.Hageja palus kostjalt kahjuna välja mõista 2265,68 eurot, millest 1845,68 eurot oli kolme reisija Bangkokist tagasi lendamise piletite maksumus ja 420 eurot oli õigusabikulude hüvitis. Samuti nõudis hageja kostjalt seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates 21.08.2015 ehk alates ajast, mil hageja andis kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks. Hagi esitamise ajaks 12.09.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 193,90 eurot, samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise.
67.Hageja leidis, et teda ja kahte kaasreisijat, kes on oma nõudeõiguse hagejale loovutanud, jäeti nende tahte vastaselt tagasilennult maha. Hagejat ja tema kaasreisijaid ei teavitatud tagasilennu broneeringu tühistamisest. 29.06.2015 saatis kostja hagejale teate, et tagasilennu kellaaeg on muutunud ja broneering on uuendatud. Seega kinnitas kostja hagejale tagasilennu broneeringu kehtivust. Tagasilennu tühistamine ei olnud õiguspärane, sest kostja üldtingimuste kohaselt võis seda teha siis, kui reisija ei ilmud reisi alguspunkti ega teavita sellest eelnevalt kostjat. Hageja teavitas kostjat lennule mitteilmumisest Tallinna lennujaamas ja talle ei avaldatud, et tagasilennu broneering tühistatakse. Samuti nägid üldtingimused üksnes ette, et kostja võib pileti tühistada, kuid sellest oleks tulnud hagejat teavitada. Kostja on omaks võtnud, et ta võis teatud tingimustel tagasilennu broneeringut aktsepteerida. Kostja tüüptingimust pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma viisil, kus tagasilennu kasutamine võib teatud tingimustel olla võimalik. Kostja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja kinnitas hagejale broneeringu kehtivust.
68.Hageja leidis, et kostja tüüptingimus on VÕS § 42 lg 3 punkti 30 alusel tühine. Hageja sõlmis lepingu tarbijana ning kui kostja tagasilendu ei võimaldanud, ei saanud ta jätta selle eest raha tagastamata. Kuna reisijad jäeti vastu nende tahtmist lennult maha, oleks kostja pidanud EÜ määruse nr 261/2004 artikli 8 alusel tagastama hagejale raha. Kuna kostja jättis reisijad vastu nende tahtmist lennult maha, tuleb kostjal hüvitada sellega seoses tekkinud kahju või maksta hüvitist EÜ määruse nr 261/2004 artikli 7 kohaselt summas 600 eurot reisija kohta.
69.Kostja eitas, et hageja oleks teda eelnevalt teavitanud lennule mitteilmumisest. Kui hageja oleks seda teinud, oleks talle selgitatud, et tagasilennu broneering kaotas kehtivuse. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hageja koos kahe kaasreisijaga ei saanud esimest lendu kasutada puudulike dokumentide tõttu, mistõttu ei olnud tegemist nende tahte vastaselt lennust mahajätmisega. Kostja üldtingimustes on kirjas, et lennukuponge saab kasutada üksnes piletil näidatud järjestuses. Hageja ei ostnud kahe ühe suuna piletit, vaid ühe edasi-tagasi pileti. Pilet kaotas kehtivuse, kui esimest lennu suunda ei kasutatud.
70.Kostja müügiagendi e-kiri, millega teavitati lennugraafiku muutmisest, ei muutnud piletit kehtivaks. E-kiri saadeti kõigile lennule pileti ostnud isikutele olenemata sellest, kas neil oli õigust lendu kasutada või mitte. Kõigi isikute teavitamine oli vajalik, sest kostja sai otsustada, kas neid lubada lennule või mitte. Hageja ise piletite kehtivust ei uurinud. Kostja tüüptingimus ei
ole tühine, sest see puudutab hinna ja üleantu väärtuse suhet. Hageja ostis kõige odavama hinnaklassiga pileti, mida ei olnud võimalik muuta. Samuti on puhkusereisijatele mõeldud odavamad piletid edasi-tagasi piletid, mida ei saa kasutada ühe otsa piletina. Kostja tüüptingimustes oli selgelt kirjas, et kui esimest lennukupongi järjekorras ei kasutata, kaotab pilet kehtivuse. Ebaõige on hageja väide, et selline tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kostjal puudus üldtingimuste kohaselt kohustus tagasilennu broneeringut aktsepteerida. Kostja samas möönis, et tal oleks olnud võimalus teatud tingimustel tagasilennu piletit aktsepteerida, kui kostja ise seda mõistlikuks peab. Seda tehakse vaid erandlikel juhtudel.
71.Kohus leiab, et hageja nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele, sest kostja ei käitunud hageja suhtes kooskõlas hea usu põhimõtetega. Poolte vahel puudub iseenesest vaidlus selle üle, et hageja sõlmis kostjaga reisijaveolepingu ning see leping oli sõlmitud kostja tüüptingimustel.
72.VÕS § 824 lg 1 kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik ehk vedaja teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut ehk reisijat sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 824 lg 3 näeb ette, et reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse võlaõigusseaduse antud jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.
73.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ostis kostjalt kolmele reisijale piletid lennuks Tallinnast Bangkoki ja tagasi (toimiku lk 12-15, 56-59, tõlge eesti keelde lk 60-64). 14.12.2016 kinnitasid reisijad Xxxx ja Xxxx, et nad on loovutanud hagejale oma kõikvõimalikud nõuded kostja vastu tulenevalt 10.07.2015 reisist mahajätmisest (toimiku lk 102-103). 10.07.2015 ostis hageja Finnairi vahendusel kolmele reisijale piletid Bangkokist Helsingisse väljumisega 11.07.2015 (toimiku lk 17-19, lk 65-68, tõlge eesti keelde lk 69-73) hinnaga 69 075THB.
74.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et reisi algusega Tallinnas ja sihtkohaga Bangkokis 24.06.2015 ei kasutanud hageja ja tema kaks kaasreisijat seetõttu, et kaasreisijate reisidokumendid olid puudulikud. Vaidlus puudub ka selle üle, et hagejat koos kahe kaasreisiga ei lubatud tagasilennule väljumisega Bangkokist 10.07.2015.
75.Poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et kuivõrd hageja kaasreisijaid ei lubatud Tallinnas lennule puudulike reisidokumentide tõttu, ei olnud tegemist nende tahte vastaselt lennust mahajätmisega. Kohus nõustub iseenesest kostja väitega, et edasi-tagasi lennupiletite puhul ja jätkulendude puhul ei ole tegemist reisijate tahtevastase mahajätmisega siis, kui reisijat ei lubata jätku- või tagasilennule, sest neid ei saanud juba esimesele lennule lubada puudulike reisidokumentide tõttu. Hageja osas ei olnud tegemist puudulike reisidokumentidega, vaid hageja ise loobus esimese lennu kasutamisest, mille üle vaidlus puudub. Hageja väide, mille kohaselt ta teavitas Tallinna lennujaamas kostja esindajat oma lennule mitteilmumisest ning talle kinnitati suuliselt tagasilennu broneeringu kehtivust, on jäänud täielikult tõendamata. Seega saab kohus vaid järeldada, et hageja loobus ise lennu kasutamisest ega teavitanud sellest kostjat.
76.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, artikli 1 alapunkti a kohaselt kehtestatakse antud määrusega reisijate minimaalsed õigused olukorras, kus nad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha.
77.Määruse artikli 2 alapunkti j näeb ette, et lennureisist mahajätmine on reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud tingimused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Seega tuleneb määrusest otseselt, et puudulike reisidokumentide puhul ei ole tegemist reisijate tahte vastase lennureisist mahajätmisega. Kohtu hinnangul ei ole tahte vastaselt lennureisist mahajätmisega tegemist ka siis, kui isik ise
vabatahtlikult loobub lennu kasutamisest, nagu seda tegi hageja 24.06.2015.
78.Artikkel 4 lõige 3 näeb ette, et kui reisijad jäetakse vastu nende tahtmist lennureisist maha, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ja abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9. Kooskõlas artikli 7 alapunktiga c on reisijal õigus saada hüvitist 600 euro ulatuses lendude puhul, mis ületavad 3500 kilomeetrit ega ole ühenduse sisesed. Eeltoodud sätetest nähtub, et vedaja peab tasuma reisijale sedavõrd pika lennu puhul, nagu antud vaidluses, minimaalselt hüvitist 600 eurot reisija kohta, kui reisija on lennult maha jäetud vastu nende tahtmist. Antud juhul ei jäetud reisijaid esimesest lennust maha vastu nende tahtmist ning kohus nõustub kostja väitega, et kui kostja enda käitumine või lepingu tingimused ei anna alust teistsugusteks järeldusteks, oli reisidokumentide puudulikkuse tõttu vedajal õigus reisijaid maha jätta ka tagasilennult.
79.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 14.07.2015 saatis hageja kostja esindajale e-kirja (toimiku lk 20, lk 74), milles ta avaldas, et sai tagasilennu check-inis teada tagasilennu piletite annulleerimisest. Hageja soovis teada, kuidas selles olukorras olla. Kostja esindaja selgitas 27.07.2015 vastuses (toimiku lk 74, osaline tõlge eesti keelde lk 75), et hageja pileteid ei olnud võimalik kasutada, kuna esimesed kaks lennukupongi olid kasutamata ning piletireeglite järgi tuli kuponge kasutada järjestikku. Kostja esindaja selgitas, et esimeste lendude mittekasutamisel ei olnud võimalik kasutada tagasilende. Kostja kodulehelt pileteid ostes kinnitas hageja kostja ekirja kohaselt linnukesega, et ta on lugenud ning nõustub üldtingimustega. Kostja esindaja oli lisanud oma e-kirjale väljavõtte üldtingimuste punktist 3, mille kohaselt aktsepteeris vedaja lennukuponge ainult järjekorras alates lähtekohast, mis on märgitud piletile ning pilet võib kaotada kehtivuse ja vedaja võib mitte aktsepteerida reisija piletit, kui rahvusvahelise reisi esimest lennukupongi ei ole kasutatud ja reisija alustab oma reisi mis tahes vahepeatusest või kokkulepitud peatuskohast.
80.25.08.2015 saatis kostja esindaja hagejale teise e-kirja (toimiku lk 26). Kirjas selgitas kostja esindaja, et kaks reisijat jäid Tallinna lennujaamas reisist maha viisa puudumise tõttu. Kostja selgitas, et hageja ostetud piletid ei võimaldanud muutmist ega tagastust ning piletite ostmisel nõustus reisija kostja üldtingimustega. Kostja esindaja viitas taas üldtingimuste punktile 3. Kostja leidis, et ta ei vastuta piletite tühistamise eest ega kanna uute piletite kulusid.
81.Hageja esitatud lepingu üldtingimustest (toimiku lk 27, lk 77, tõlge eesti keelde lk 78-84) nähtub, et selles teavitati hagejat, et reisija ei saa reisida, kui tal ei ole kõiki nõutavaid reisidokumente, nagu pass ja viisa. Alaosas „Olulised teated ja Turkish Airlinesi poliitikad“ oli märgitud, et lennukuponge peab kasutama järjekorras. Samuti oli tingimuste samas alaosas välja toodud, et kui reisija ei ilmu mis tahes lennule (mitteilmumine) vedajat sellest eelnevalt teavitamata, võib vedaja tühistada reisija tagasi- või jätkulennu broneeringu.
82.Kostja esitas kohtule omakorda oma reisijate veo üldtingimused (toimiku lk 110-114, osaline tõlge eesti keelde lk 115), mille punkti 1 kohaselt on pilet vedaja ja piletile märgitud reisija vahelise veolepingu tõend. Punkti 3 esimeses alapunktis oli märgitud, et vedaja aktsepteerib piletikuponge ainult piletil märgitud järjekorras lähtekohast alates. Sama punkti teine alapunkt nägi ette, et pilet ei kehti ja vedaja ei aktsepteeri seda, kui rahvusvahelise lennu esimest kupongi ei ole kasutatud ja reisija alustab teekonda vahemaandumise kohas või kokkulepitud peatumiskohast. Kohus osundab, et inglise keeles oli antud lause tingimustes kirjas järgmiselt: „The ticket may not be valid and Carrier may not honour the passenger`s ticket if the first flight coupon for International travel has not been used and the passenger commences his or her journey at any stopoever or agreed stopping place“. Kostja esitatud tõlge ei olnud koostatud vandetõlgi poolt.
83.Kohus selgitas kostjale 16.02.2017 pöördumises (toimiku lk 120-121), et kohtul puudub
veendumus kostja esitatud tõlke õigsuses ning kohus selgitas kostjale vajadust esitada vandetõlgi tõlge. 17.04.2017 esitas kostja kohtule samad üldtingimused (toimiku lk 134-142) koos vandetõlgi koostatud tõlkega (toimiku lk 147 pöördel – 152), kus vaidlusalune lause on tõlgitud järgmiselt: „Pilet ei kehti ning vedaja ei pea aktsepteerima reisija piletit, kui rahvusvahelise reisi esimest lennukupongi ei ole kasutatud ning reisija alustab oma reisi mis tahes vahepeatuses või kokku lepitud peatumiskohas“.
84.Kokkuvõttes on kohtule esitatud sama üldtingimuse säte kahe vandetõlgi poolt tõlgituna mõnevõrra erinevas sõnastuses. Kostja esialgses tõlkes oli kindlas sõnaviisis välistatud pileti aktsepteerimine, kuid kostja teine tõlge oli sarnane hageja esitatud tõlkega ning võimaldas kostjal kui vedajal teatud juhul piletit aktsepteerida. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
85.Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik saama väljendi „may“ kasutamisest inglise keelses tekstis aru nii, et pilet mitte ei kaotanud igal juhul kehtivuse, kui järjestikuseid kuponge ei kasutatud, vaid see võis kehtivuse kaotada ja kostja võis jätku- või tagasilennu kuponge mitte aktsepteerida. Kostja ise on antud tõlgendusega sisuliselt nõustunud, väites, et teatud tingimustel kostja siiski aktsepteerib tagasi- ja jätkulennu kuponge, kui esimest või esimesi kuponge ei ole kasutatud. Seda, et antud juhul oleks olnud tagasilennu kupongi kasutamise aktsepteerimine igal juhul välistatud, ei ole kostja tõendanud. Kostja tüüptingimused ei sisaldanud tingimusi selle kohta, millistel erandlikel juhtudel võis kostja järgmisi kuponge aktsepteerida.
86.Kostja esitas kohtule kuvatõmmised oma kodulehelt (toimiku lk 115 pöördel – 117, lk 143 pöördel – 145, lk 154), millest nähtub, et piletit ostes on reisijal võimalik valida pileti hinnaklassi sõltuvalt sellest, kas ta soovib endale saada võimalust piletit ümber broneerida või muuta. Muudatusi võimaldavad piletid on kallimas hinnaklassis. Enne pileti ostmist peab reisija kinnitama, et ta on tutvunud ning on nõus kostja kui vedaja üldtingimustega. Esitatud tõendite pinnalt nõustub kohus kostja väitega, et hageja pidi enne pileti ostmist kostja veebilehe vahendusel saama aru, et lepingu suhtes kohalduvad kostja tüüptingimused VÕS § 37 lg 1 mõistes. Iseenesest ei oma hageja väited, et mitte kõik kostja menetluses esitatud tingimused ei olnud talle lepingu sõlmimisel kättesaadavad, tähtsust, sest poolte vahel on sisuline vaidlus vaid nende tüüptingimuste osas, mis kohustasid lennukuponge kasutama järjestikku ja võimaldasid kostjal järjestikku mitte kasutatud kuponge teatud juhtudel mitte-aktsepteerida.
87.Kohus nõustub kostja väitega, et tüüptingimuste säte, mis kohustab reisijat kasutama lennukuponge järjest ja võimaldab vedajal keelduda reisija lubamisest hilisematele lendudele, ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Kohus nõustub kostja väidetega, et lennukupongide järjestikuse kasutamise kohustus, samuti erinevused edasi-tagasi mittemuudetavate piletite ja muudetavate ning ühe suuna piletite vahel on tingitud vedaja hinnapoliitikast ning kujutab endast lõppastmes hinna ja väärtuse suhet puudutavat tingimust. Samas on kostja vastuväite esitamisel jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole pidanud tühiseks kostja tüüptingimust, mis kohustas reisijat kasutama lennukuponge järjest. Hageja on leidnud, et kostja tüüptingimused on tühised seetõttu, et jätkulennu kasutamise võimaluse kaotamisel ei ole reisijal võimalik saada tagasilennu eest rahalist hüvitist.
88.Hageja on väitnud, et kuna talle ei makstud tagasilennule mittelubamise eest rahalist hüvitist, on tegemist tühise kostja tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 punkti 30 mõistes, mille kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et juhul, kui tingimuse kasutaja lõpetab lepingu ühepoolselt, võib ta keelduda raha tagastamisest, mille teine lepingupool on talle maksnud tema poolt veel täitmata kohustuse eest või lubatakse tingimuse kasutajal jätta endale teise poole tasutud raha, kui teine pool lepingut ei sõlmi või ei täida, ja kui
teisele poolele ei nähta ette sama suurt hüvitist, kui tingimuse kasutaja ise lepingut ei sõlmi või ei täida.
89.Kohus osundab, et hageja antud väide ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Hageja ei ole esitanud ei käesolevas menetluses ega menetlusele eelnenud ajal kostjale nõuet tagastada tagasilennu eest raha. Hageja on nõudnud ja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis tulenes vajadusest osta uued piletid tagasilennul Bangkokist Helsingisse. Kuivõrd hageja viited tüüptingimuste tühisusele on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohatud, ei pea kohus vajalikuks neid väiteid ja nende õigsust täiendavalt analüüsida. Hageja ei ole ka konkreetselt viidanud, millist tüüptingimust ta silmas pidas. Kuna hageja ei ole kordagi nõudnud kostjalt tagasilennu maksumuse hüvitamist ning kostja ei ole sellise nõude esitamisest kordagi keeldunud, ei oma asjas tähtsust see, kas kostjal oli või ei olnud tüüptingimuste kohaselt õigust keelduda tagasilennu maksumuse hüvitamisest. Lisaks nähtub asjas kogutud tõenditest, et eraldi tagasilennu piletit ei olnud hageja kostjalt ostnudki, vaid ta oli ostnud ühe edasi-tagasi pileti.
90.Kõigele eeltoodule vaatamata leiab kohus, et hageja nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Nimelt nähtub asjas kogutud tõenditest, et 29.06.2015 sai hageja kostja esindajalt e-kirja (toimiku lk 16), milles teda teavitati sellest, et tagasilennu kellaaeg Bangkok-Istanbul on muutunud. E-kirjas sisaldub lause: „Teie uuendatud broneering on allpool välja toodud“. Antud e-kirjas teatas kostja hagejale, et tagasilennu broneering on uuendatud ja on jätkuvalt kehtiv. 16.02.2017 pöördumises (toimiku lk 120-121) selgitas kohus kostjale vajadust põhistada, miks ei ole hea usu vastane ekirja teel saadetud teavitus enne tagasilendu, et broneering on jätkuvalt kehtiv.
91.Kostja ei ole kohtu hinnangul suutnud veenvalt põhistada, miks ei pidanud hageja sellise ekirja saatmisest järeldama, et kostja on endiselt valmis aktsepteerima tagasilennu kuponge. Kostja seletused e-kirja saatmise põhjuste osas on jäänud paljasõnalisteks ja vastuolulisteks. Ühelt poolt on kostja väitnud, et e-kirja saatmine ei omanud mingit tähtsust. Teisalt on kostja väitnud, et e-kiri saadeti kõigile pileti ostnud isikutele, sest kostja võis mõnda neist vaatamata esimese kupongi kasutamata jätmisele lennule lubada. Kohtu hinnangul kinnitas kostja antud ekirjas selgelt, et hageja tagasilennu broneering on jätkuvalt kehtiv. Hageja ja tema kahe kaasreisija lennule mittelubamine 10.07.2015 oli kohtu arvates vastuolus hea usu põhimõttega ja vastuolus varasema kostja kinnitusega. Lisaks ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et kostja oleks teavitanud hagejat enne 10.07.2015 oma otsusest mitte lubada hagejat ja tema kahte kaasreisijat lennule. Kostja ei ole põhistanud, millest tulenevalt puudus tal tarbijate ees kohustus neid oma otsusest teavitada. Kostja seletused võivad viidata sellele, et kostja vedajana otsustas keelduda hageja ja tema kahe kaasreisija lennule lubamisest alles vahetult enne lennu toimumist 10.07.2015. Kuna selline kostja tegevus oli vastuolus eelnevalt kostja antud kinnitusega ning reisijad ei hoiatatud kordagi ette, on kostja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.
92.Kuivõrd kostja käitumine oli vastuolus hea usu põhimõttega, kuulub hageja kahju hüvitamise nõue kostja suhtes rahuldamisele vaatamata sellele, et kostja tüüptingimused olid kohtu hinnangul kehtivad ja lepingu osaks ning vaatamata sellele, et esimesele lennule lubamata jätmine kostja poolt oli seaduslik. Kostjalt tuleb hageja kasuks kahjuna välja mõista 1845,68 eurot, mis seisneb hageja kolme tagasilennu pileti ostmise kulus.
93.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asjas kogutud
tõenditest nähtub, et 13.08.2015 esitas hageja kostjale advokaadi vahendusel pretensiooni (toimiku lk 21-25), milles palus kostjal hüvitada kahju summas 3866 eurot ja tasuda see hagejale hiljemalt 20.08.2015. 02.09.2015 saatis hageja kostjale advokaadi vahendusel teise kirja (toimiku lk 30-33), milles nõudis kostjalt kahju hüvitamist summas 286 eurot hiljemalt 09.09.2015. Hageja esindaja esitas hagejale 07.09.2015 arve summas 240 eurot (toimiku lk 28) õigusabi eest seoses seisukoha kujundamisega Turkish Airline asjas. 31.10.2015 esitas hageja esindaja kostjale teise arve (toimiku lk 29) kaebuse koostamise eest kostjale summas 180 eurot.
94.Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et hageja kandis õigusabikulusid kohtuvaidlusele eelnenud ajal nõude esitamiseks kostjale. Kostja ei rahuldanud nõuet vaatamata hageja pöördumistele. Hageja õigusabikulude suurust kostja käesolevas menetluses ei vaidlustanud. VÕS § 128 lg 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtueelsete õigusabikuludena 420 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 1845,68 eurot + 420 eurot = 2265,68 eurot.
95.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd käesolevas asjas kuulus rahuldamisele hageja põhinõue, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja hageja viivisenõudele, samuti viivise arvestusele seadusjärgses määras alates 21.08.2015 eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks 12.09.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena 193,90 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 13.09.2016 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 2265,68 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
96.Täiendavalt leiab kohus, et kostja esitatud lennuettevõtte Finnair üldtingimused (toimiku lk 118, osaline tõlge lk 119) ja väljavõte ERGO kindlustustingimustest (toimiku lk 94) ei ole asjakohased. Tõendid ei seondu ühegi poolte vahel vaidluse all olnud küsimusega. Asjas ei oma tähtsust see, millised üldtingimused kehtivad teistel lennuettevõtetel. Asjas ei oma tähtsust see, millised on mõne kindlustusandja üldtingimused, sest hageja ei ole üheltki kindlustusandjalt vaidlusaluste asjaoludega seoses hüvitist saanud.
97.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
98.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud riigilõivule summas 275 eurot ja kulud õigusabile summas 1380 eurot (summa koos käibemaksuga, õigusabi tunnitasu määr koos käibemaksuga on 120 eurot tunnis). Hagi koostamisele kulus hageja esindajal 3 h 30 min ehk 420 eurot. 16.09.2016 hagi täpsustuse koostamisele kulus esindajal 1 h ehk 120 eurot. 14.12.2016 kulus esindajal hagi vastusega tutvumisele ja hageja arvamuse koostamisele 2 h 30 min ehk 300 eurot. 16.03.2017 kulus hageja esindajal kostja 14.02.2017 arvamusega tutvumisele ja hageja seisukoha koostamisele 2 h 30 min ehk 300 eurot. 15.05.2017 kulus kostja seisukohaga
tutvumiseks ja hageja seisukoha koostamiseks 2 h ehk 240 eurot. Kokku kulus hageja esindajal õigusabi osutamiseks 11 h 30 minutit ehk 1380 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud ning on kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on samuti mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega.
99.Lisaks õigusabi kuludele palus hageja välja mõista kulud tõlgetele summas 466,60 eurot. Kohus leiab, et hageja kulud tõlgete esitamiseks olid mõistlikud ja põhjendatud, sest hagejal tuli tõlkida eesti keelde asjakohaseid tõendeid. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 275 eurot + 1380 eurot + 466,60 eurot = 2121,60 eurot. Hageja taotluse alusel tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista viivis menetluskulude summalt 2121,60 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.