hageja seaduslikud esindajad pankrotihaldurid ES ja TS, hageja lepinguline esindaja LO
esindajad
Kostja AK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja MP (postiaadress XXX) Kohtustungi toimumise aeg
05.04.2007.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja LO Kostja AK Kostja esindaja MP
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista AK 1 070,61 (üks tuhat seitsekümmend) krooni ja 61 senti Elamuühistu kasuks.
/pankrotis/
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista AK riigilõivu 105 krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-05-14458/34 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 657,01 krooni ja kohtukulud. Hageja tugineb oma nõudes TsK § 477 ja TsÜS § 58.
2.Hageja korraldas elamu XXX haldamist, sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr XXX, 31.08.1993, 01.01.1997 AS-ga hoolduslepingu nr XXX (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkuleppe nr XXX, 20.06.1997.a. 26.10.1998.a registreeriti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registris elamuühistu XXX, milline alustas sellega iseseisvat majandustegevust, kusjuures EÜ lõpetas XXX, Tallinnas elamu osas lepingud AS-iga 01.11.1998, AS-iga alates 01.05.2001, ASiga 30.04.2001 ja AS-iga 01.07.2001. Kostjal on XXX-12 sissekirjutus alates 28.06.2005.a ning seega on ta maja elanikuna ka teenuseid tarbinud. Kostja kommunaalteenuste võlgnevus on 1 657,01 krooni.
3.24.10.2005 täiendavas seisukohas märgib hageja, et kostja vastuväited ei anna alust haginõude rahuldamata jätmiseks. Hageja nõuab kostjalt makseid kommunaalteenuste eest, millised osutas temale hageja kuni 1998 oktoober (k.a). 1998 septembris (määratud oktoobris) oli kommunaalteenuste arve 713,23 krooni ja 1998 oktoobris (määratud novembris) 943,78 krooni. Kokku nimetatud perioodi eest on kostjale määratud makseid summas 1 657,01 krooni, mis on kostja poolt tasumata. Kostja on osundanud, et hageja on tasaarveldanud kostja poolt 1998 oktoobrikuu eest eraomandi mittevormistamise eest nõude 450 krooni. Hagejal puuduvad andmed (dokumentaalsed tõendid) vastava õigustoimingu (kogu tasaarveldamise protsessi) tegemise kohta, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid nõuetekohaselt läbiviidud tasaarveldamise kohta, seega puudub alus lugeda eraomandi vormistamise tasu tasaarveldatuks lugemise kohta. Kostja ei ole esitanud nõudeavaldust ka hageja pankrotimenetluses. Sihtmaksete osas 976,65 krooni hageja selgitab, et oktoobri kommunaalkuludes need ei sisaldu. Lisaks ei nähtu kostja poolt esitatud protokollist kostja allkirja olemasolu selles ning hageja raamatupidamises puuduvad igasugused tasaarvelduse teostamist kajastavad dokumendid, mistõttu ei saa lugeda kostjalt hagejale vastavat avaldust esitatuks, poolte vahel ei ole tehtud viidatud nõude osas tasaarveldust. Kostja ei ole esitanud nõudeavaldust ka hageja pankrotimenetluses. Hageja täpsustab, et sihtmaksetest laekunud summad on kantud elamu XXX remondifondi, kuivõrd elamu remondifondi saldo oli negatiivne ning vastavad laekumised kasutati seega majaelanike huvides ning EÜ ei ole vastavaid vahendeid alusetult säästnud.
4.21.03.2007 täpsustatud hagiavalduse järgi on hageja nõue kostja vastu 1070,61 krooni. Hageja jääb jätkuvalt eelnevalt esitatud seisukoha juurde, et kostjal puudus tasaarvestusõigus. Kostja ei ole esitanud hagejale sihtmaksete osas tasaarvestust, samuti ei ole kostja hagejale vastavasisulist nõuet esitanud pankrotimenetluses. Kostja vastuväited
5.Kostja vastuses ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata, kohtukulud hageja kanda.
6.Kostjal puudub hageja ees võlgnevus. Kostja tasus 05.10.1998 septembri eest 1 535 krooni vastavalt esitatud teatisele. 1998 oktoobrikuu eest esitatud arvega tegi kostja tasaarvestuse eraomandi vormistamise ja sihtmaksete osas (eraomandi vormistamine 450 krooni ja sihtmakse 976,65 krooni, kokku 1426,65 krooni). Oktoobrikuu arvega nõuti kommunaalteenuste eest 727,12 krooni. Seega teostas kostja hagejale ettemaksu summas 699,53 krooni. Kostja ei nõua nimetatud summat tagasi ning on seisukohal, et temal hageja ees võlg puudub.
7.17.11.2005 täiendavas vastuses hagile kostja märgib, et hagejal puudus õigus kanda sihtmaksete summad üle remondifondi. Sihtmakse on määratud mingi kindla toimingu teostamiseks ja hageja ei
2-05-14458/34 ole tõendanud, et tal puudus mingigi seaduslik alus kanda nimetatud summad kuhugi mujale kontole. Eraomandi vormistamise summa määramise dokumentide hageja endiste juhatuse liikmete poolt audiitorile üleandmata jätmine ei tähenda, et summat elanikelt ei nõutud. Hageja ei ole tänaseni üle andnud võlgnikega seotud materjale KÜ XXX juhatusele, vastava nõude kohtuotsus on olemas 2001.a. Sihtmaksete ja eraomandi vormistamise nõuded jätsid EÜ pankrotihaldurid pankrotimenetluses tunnustamata. Jääb arusaamatuks seda nõuda kostjalt. XXX elanikud on esitanud hagejale avalduse ümberarvestamiseks, kuid see on hageja poolt jäetud tegemata. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, kuulanud ära kostja, poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud seadusega ja ühistu põhikirjaga. Elamuseaduse (ES) § 16 kohaselt sätestatakse elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel elamuseaduses ja elamuühistu põhikirjas. Kostjal lasus ühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda kommunaalteenuste makseid.
10.Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole määrava tähendusega hageja poolt läbiviidud raamatupidamise arvestusmeetod ja korrektsus (või puudused selles). Vaidlust ei ole selles, et hageja kommunaalteenuseid kostjale vahendas ning kostja on neid ka tarbinud. Kostja ei ole esitanud kohtule maksedokumenti, mis kinnitaks talle osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumist. Kostja leiab, et on võlgnevuse tasaarveldanud sihtotstarbeliste maksetega.
11.Vastavalt hagi asjaoludest tulenevalt nõuab hageja kostjalt võlga 1998.a. septembri ja oktoobri eest XXX asuva korteri nr 12 eest. Hageja lõplik nõue moodustab 1070,61 krooni. TsMS § 230 lg 1 ja 2 järgi peavad hagimenetluses pooled tõendama oma väiteid ja vastuväiteid esitavad ise tõendeid. Võlgnevuse tõendamiseks esitas hageja kohtule elamu XXX korteritele määratud maksete koondarvestused 1998.a oktoobris ja novembris (tl 51-53 ja 69-70), milledest nähtub, et kostjale on seisuga 26.11.1998 osutatud ja vahendatud teenuseid septembris ja oktoobris kokku summas 1 657,01 krooni. Nimetatud arvestuse kohaselt on jagatud majale tehtud püsikulud ja vahendatud teenuste eest tasumisel kuuluvad summad vastavalt korterite vahel kas lähtudes elanike arvust või korterite pindalast. Sealjuures esitati vahendatud teenuste eest arved tagasiulatuvalt s.t augustis vahendatud teenuste eest esitati korteriomanikele arve septembris. Arvestuses ei ole välja toodud sihtmakset soojamõõturi paigaldamise eest. Real sihtmakse on kostjale märgitud 0,00 krooni. Kostja vaidles hageja esitatud tõenditele vastu ja leidis, et need ei ole ette nähtud vormis. Kostja ise kohtule määratud maksete täieliku tasumise kohta tõendeid ei esitanud. Kohus leiab, et lähtudes TsMS § 229 ja 272 on esitatud tõendid asjakohased ja ei ole vastuolus seaduses tõenditele esitatud nõuetega. TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Poolte vahel ei ole kokkuleppeid tõendi vormi osas ning võlgnevuse tekkimise ja arvestamise tõendamiseks ei ole seaduses ette nähtud tõendile kindlat vormi. Kostja poolt viidatud raamatupidamisseaduses sätestatud nõuded on mõeldud eelkõige õige ja korrektse raamatupidamise korraldamiseks ning ei saa olla piiravaks tõendite vormile. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud
2-05-14458/34 tõendite ehtsust vastavalt TsMS § 277. Kuna kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda esitatud arvestustabelite õigsuses, siis lähtudes TsMS § 272 lg 3 eeldab kohus siiski esitatud tõendite õigsust. Vastavalt hageja esitatud arvestustele (tl 69-70) on kostjale 1998.a oktoobris arvestatud septembri eest kokku 713,23 krooni ja 1998.a novembris on arvestatud oktoobri eest kokku 943,78 krooni. Kokku võlgnevus 1657,01 krooni, tasutud perioodi eest 586,40 krooni, jääkvõlgnevus 1070,61 krooni. Kostja nende summade tasumise kohta, s o tasumiste kohta september/oktoober või hiljem, tõendeid ei esitanud. Kostja ei esitanud tõendeid nagu ei oleks ta tasumata arvetel märgitud teenuseid tarbinud. Seega tuleb tarbitu eest ka tasuda.
12.1998.a kehtinud TsK § 477 sätestas, et isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud aluseta omandas vara teise arvel, oli kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Esitatud arvestusi hinnates ja arvestades vaidlustamata asjaolusid, leiab kohus, et hageja on kostjale teenust osutanud, kostja on teenust saanud ja nende eest osaliselt tasumata jätnud, mistõttu on kostja alusetult hageja arvel tasumata osa ulatuses säästnud oma vara/raha. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista tasumata jäetud kommunaalkulude eest 1070,61 krooni.
13.Kostja vastuväidet, et hageja nõue on alusetult suunatud kostja kui EÜ XXX liikme vastu, kellega hagejal lepingulised suhted puuduvad, ei ole asjakohane- EÜ XXX võttis maja haldamise üle 01.11.1998.a, hageja nõue on esitatud sellele eelneva perioodi eest ja ei tulene lepingust. Kohus leiab, et kostja väited sihtmakse tasumisest on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule esitatud arvete alusel on vaid tõendatud, et sellised summad üldiselt arvetel esinesid, kuid kas selline arve on kostja poolt tasutud, on tõendamata. Samuti ei viita ükski muu asjas esitatud tõend, et nimetatud summa oleks mingilgi moel võlgnevuse hulka arvestatud.
14.TsK § 234 lg 1 sätestab, et kohustis lõpeb samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või on määratud nõude esitamise momendiga. Mis puutub kostja väitesse, et ta on nõude soojamõõturite ja eraomandi vormistamise eest hagejaga tasaarvestanud, siis ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et tal on hageja vastu üldse nõue, st millistest faktilistest asjaoludest ja õiguslikust alusest see kostja nõue hageja vastu tuleneb, mida saaks ja saanuks üldse tasaarvestada hageja nõudega. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja temalt soojamõõturi ja eraomandi tasu nõuaks, mida kostja justkui tasaarvestas. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik midagi ka taasarvestada hageja nõudega. Isegi kui kostjal oleksid nõuded hageja vastu, siis oleks tulnud need esitada pankrotimenetluses.
15.Otsuses käsitlemata poolte seisukohad ja esitatud tõendid asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega leidis tõendamist võlgnevuse kujunemine. Võimalikud tulevased kokkulepped EÜ XXX ja hageja vahel ei saa tsiviilasja arutamise ajahetkel olla aluseks kostja kohustise lõpetamisele hageja ees.
Kohtukulud
16.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.
2-05-14458/34 Hageja oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 10 alusel lõivu tasumisest vabastatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud kostjalt välja riigitulusesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt oli kuni 31.12.2005.a. 105 krooni. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.