Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

kasutatud mitte majandustegevuseks, vaid ühekordse makse teostamiseks. Pärast kõnealuste ülekannete teostamist hageja majanduslik olukord ei paranenud, vaid oli pidevalt 1,5-2 miljonit krooni miinuses. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks rahalise kohustuse täitmine summas 2 301 912,59 krooni ja mõista see summa kostjalt välja. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjate vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab hageja poolt temale märtsis 2005 teostatud makseid summas 2 301 912,59 krooni, samuti seda, et maksete teostamise ajal oli kostja hageja lähikondne. Samas leiab kostja, et nende maksete tõttu ei muutunud hageja maksejõuetuks. AS Hansapank kontrollis hageja maksevõimet enne kui arvelduskrediiti talle andis. 01.03.2005 bilansi kohaselt oli hagejal vara 6 419 875 krooni väärtuses ning esimese kolme kuu kasum 126 406 krooni. Pärast võlgnevuse tasumist oli hagejal varasid 4 569 476 ning 01.04.2005 oli kasum 206 074 krooni. Nimetatud maksetega ei suurenenud kohustuste maht, vaid üks võlausaldaja asendus teisega. Hageja maksed kostjale olid viivituses väga pikka aega. Kohtu põhjendused Harju Maakohtu 27.02.2006 määrusega on algatatud hageja pankrotimenetlus (t lk 7). Hageja pankrot on välja kuulutatud 03.07.2006 (t lk 8-10). Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuginedes PankrS § 113 lg 1 p 3 kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. PankrS § 117 lg 2 p 2 järgi juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Nõue põhineb sellel, et hageja, olles 22.03.2005 sõlminud arvelduskrediidilepingu nr XXX AS-iga Hansapank summas 2 000 000 krooni (t lk 11-16), tasus kostjale märtsis 2005 kokku 2 301 912,59 krooni (t lk 17-22, 26-46). Kostja raha saamise fakti tunnistab ja kohus loeb selle tuvastatuks. Hageja aktsiakapitali suurus oli 400 000 krooni ning kostja oli aktsionär 300 000 krooni suuruse osamaksuga (t lk 23-25). Seega oli kostja hageja lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja seda tunnistab ja kohus loeb lähikondsuse tuvastatuks. Kostja on hagile vastu vaielnud seetõttu, et hageja ei olnud maksete teostamise ajal maksejõuetu ega muutunud selleks ka maksete tagajärjel. Kohus selle seisukohaga nõustub alljärgnevatel põhjendustel. Kõigepealt on tuvastatud, et hageja võlgnevus kostja ees tulenes kalatoodete tarnimisest (t lk 70, 72-76, 78-82, 84-89). Hageja endine juhatuse liige KT andis kohtus ütlusi, mille kohaselt vaatas ta kauba vastuvõtmisel ise üle. Kuivõrd lihavõtete ajal hinnad tõusevad, tekkis vajadus

osta enne valmis odavam kaup. Kohus peab neid ütlusi kalatoodete kui kergesti rikneva kauba suuremas koguses otsmise selgitamiseks aktsepteeritavaks. KT andis ka ütlusi, mille kohaselt ei olnud hageja tehingu tegemise ajal pankrotiseisus. Pankrotiseis tekkis 2006a jaanuaris, kuid hageja kaotas kõige suurema kliendi – Prisma Peremarketi. Nende ütlustega on kooskõlas ka hageja bilanss. Bilansi kohaselt oli hageja vara seisuga 01.03.2005 kokku 6 419 875 krooni ning esimese kolme kuu kasum 126 406 krooni. Seisuga 01.04.2005 oli hagejal varasid 4 569 478 krooni ja kasum oli 206 074 krooni (t lk 6466). Õige on kostja viide, et varade vähenemisega vähenesid ühtlasi ka kohustused. Nende tõendite pinnalt ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja oli maksete tegemise ajal maksejõuetu või muutus selleks maksete tagajärjel. Hageja viide, et bilanss ei kajasta tegelikku olukorda on paljasõnaline ja kohus sellele tugineda ei saa. Antud tõendite pinnalt töötas hageja kasumiga. Kuivõrd hageja ei olnud pankrotisituatsioonis, puudub kohtul alus ette heita ka võlgnevuse maksmist ühele võlausaldajale. Õige on kostja positsioon, et arvelduskrediidi võtmisega ei suurenenud iseenesest hageja kohususte maht, vaid üks võlausaldaja vahetus teisega. Samuti on üldteada asjaolu, et võlausaldajast pank kontrollib enne krediidi andmist võlgniku majanduslikku seisu. Kohtul ei ole ka praegu alust arvata teisiti. Kuivõrd maksete tegemise ajal puudub hageja pankrotiseis ning hageja ei muutunud pankrotis olevaks ka pärast maksete teostamist, puudub alus PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Hagi jääb rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. Hageja oli vabastatud menetluskulude kandmisest hagiavalduse esitamisel, seetõttu kuulub hagejalt väljamõistmisele ka riigilõiv.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.