lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2310/32

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2310/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-2310

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-17-2310

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2015, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtuasi

Eesti Vabariigi hagi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) O. A. vastu 3345,30 euro kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

3345, 30 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) RK 70001975, asukoht: Endla 8, 15092 Tallinn Hageja esindaja: Milvi Haitov (volikirja alusel) e-post [email protected] Kostja: O. A. (IK xxx; viibimiskoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Vabariigi hagi O. A.i vastu.
2.Välja mõista O. A.ilt Eesti Vabariigi kasuks 3345 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot 30 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses O. A.i kanda. menetluskulud puuduvad.

Välja mõistetavad

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib

2-17-2310 apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi O. A.i vastu võlgnevuse 3345, 30 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Viru Maakohtu 15.11.2013. a kohtuotsusega (jõustunud 03.12.2013) kriminaalasjas nr 1-12-8520 süüdi karistusseadustiku § 114 p 1 järgi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver I. N. suri. V. N.a esitas Sotsiaalkindlustusametile 27.02.2013. a. ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) alusel taotluse vägivallakuriteo tagajärjel toitja surmast tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 14.03.2013. a. otsusega nr 387 hüvitati kuriteoohvri matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati I. N.i ülalpeetavale V. N.ale toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 02.06.2015. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-6298 rahuldati Eesti Vabariigi hagi Sotsiaalameti kaudu O. A.i vastu summas 4583,39 eurot (matusekulud + ajavahemikul 23.03.2012 – 28.02.2014 makstud hüvitis). Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 01.03.2014. a kuni 31.08.2015 a on I. N.i ülalpeetavale makstud toitja kaotusest tulenevat hüvitist summas 3345,30 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks.
3.OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Riigil on OAS § 31 lg 1 alusel õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 3345, 30 eurot.
4.Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue anti allkirja vastu tõlgituna vene keelde üle kostjale 30.05.2015. Kostja suulistest vastuväidetes 15.06.2017.a. kohtuistungil ilmnes, et kostja arvates puudus I. N.il sissetulek, mistõttu puudub alus nõude rahuldamiseks. Samuti märkis kostja, et ta vanglas ei tööta ja tal puudub sissetulek, millest riigi nõudeid rahuldada

2-17-2310

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised faktilised asjaolud:  Viru Maakohtu 15.11.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-8520 süüdi karistusseadustiku § 114 p 1 järgi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver I. N. suri. Kohtuotsus jõustus 03.12.2013.  Sotsiaalkindlustusameti 14.03.2013. a. otsusega nr 387 hüvitati kuriteoohvri matuste korraldamisega seotud kulud ja määrati I. N.i ülalpeetavale V. N.ale toitja kaotusest tulenev hüvitis.  Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 02.06.2015. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-6298 rahuldati Eesti Vabariigi hagi Sotsiaalameti kaudu O. A.i vastu summas 4583,39 eurot (matusekulud + ajavahemikul 23.03.2012 – 28.02.2014 makstud hüvitis).  Ajavahemikul 01.03.2014. a kuni 31.08.2015 a on I. N.i ülalpeetavale makstud täiendavalt toitja kaotusest tulenevat hüvitist summas 3345,30 eurot. Hüvitise tasumise aluseks oli asjaolu et V. N.a oli I. N.i ülalpeetav (ema).
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Eesti Vabariik on maksnud toitja kaotusest tulenevat hüvitist kuriteoohvri omastele summas 3345,30 eurot. Kostja on esitanud vastuväite selle kohta, et ohvril puudus igasugune sissetulek ning ta ei andnud oma lähedastele elatist, samuti puuduvad temal vahendid hüvitise hüvitamiseks riigile.
7.Ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Ajavahemikul 01.03.2014. a kuni 31.08.2015 a on I. N.i ülalpeetavale makstud toitja kaotusest tulenevat hüvitist summas 3345,30 eurot. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) §-s 20. RPkS § 20 lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Seega tekkis hüvitise saamise õigus kuriteoohvri vanaduspensionieas vanemal. See, kas isik oma vanemat ka tegelikult üleval pidas, ei ole hüvitise maksmiseks oluline. OAS § 31 lg 1 alusel on riigil õigus nõuda hüvitist tagasi kahju põhjustanud kostjalt. Maakohus on seisukohal, et kuna kahju tekitanud teo ja kahju vahel on põhjuslik seos tuleb kostjal VÕS § 129 alusel tekitatud kahju hüvitada. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu.
8.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi täielikult ja mõistab kostjalt O. A.ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 3345 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot 30 senti.

MENETLUSKULUD

2-17-2310

9.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja