TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V O vastu põhivõlgnevuste 1286,01 euro, intresside 343,72 euro, viiviste 351,52 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2 571,56 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn Hageja volitatud esindaja: S R; e-post: xxx Kostja: V O (isikukood xxx), elukoht xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi kostja V O vastu.
2.Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 120,32 eurot, sissenõudmiskulud 25 ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (120,32 eurolt) alates 11.06.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 699 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (699 eurolt) alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks lepingust nr xxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga 07.04.2025 sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 48,86 eurot ja viivis alates kohtuotsuse tegemisest 07.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks laenulepingust nr xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 335,88 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 1
6.Mõista välja kostjalt V Olt hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks laenulepingust nr xxx tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 2
7.Jätta rahuldamata hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi kostja V O vastu põhivõlgnevuse 49,79 euro, intresside 343,72 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 351,52 euro ja sissenõudmiskulude 75 euro nõudes.
8.Jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja V O kanda ja 48% ulatuses hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
9.Määrata kindlaks hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 555 eurot ja mõista kostjalt V O välja sellest 52% ehk 288,60 eurot hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks.
10.Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-148321, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi V O vastu põhivõlgnevuste 1286,01 euro, intresside 343,72 euro, viiviste 351,52 euro, sissenõudmiskulude 100 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 21-35).
Vastavalt 15.02.2024 hagiavaldusele (dtl 21-35) nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaaliga 10.04.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx (dtl 37-42) tulenevat põhivõlgnevus 186,27 eurot, intressi 30,91 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 55,37 eurot ja edasiulatuvat viivist määrast 41,12% aastas. Lepingu kohaselt sai kostja laenulimiiti 700 eurot, millest kasutas 222,37 eurot, intressimääraga 41,12% aastas, kokkulepitud viivisemääraga 24% aastas, lepinguperioodiga 35 kuud. Lisana esitatud kasutatud laenusummale tehtud maksegraafiku kohaselt on laenuperiood 10.05.2022 kuni 10.06.2023 (dtl 75).
Hageja nõuab veel 30.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx (dtl 44-50) tulenevat põhivõlgnevust 699 eurot, intressi 211,17 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 187,16 euro ja edasiulatuvat viivist määraga 36,62% aastas. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 699 eurot, intressiga 36,62% aastas, kokkulepitud viivisemääraga 24% aastas, lepingu perioodiga 65 kuud 13.09.2022 kuni10.12.2027. 3
Hageja nõuab samuti 13.09.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx (dtl 52-58) tulenevat põhivõlgnevust 400,74 eurot, intressi 101,64 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 108,99 euro ja edasiulatuvat viivise määraga 37,62% aastas. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 400,74 eurot, intressiga 37,62% aastas, kokkulepitud viivisemääraga 24,15% aastas, lepingu perioodiga 64 kuud 13.09.2022 kuni 10.01.2028.
Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidikontolepingu nr xxx krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 65). Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 66). Pensioniregistri kaudu sai esialgne võlausaldaja teada, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 865,61 eurot.
Lepingu nr xxx krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse (dtl 67) ning tuvastas, et krediiditaoluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 68). Hageja esitab tõendina kostja taotluse (dtl 69-70). Pensioniregistri kaudu sai esialgne võlausaldaja teada, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1061,94 eurot.
Lepingu nr xxx krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse (dtl 71) ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 72). Hageja esitab tõendina kostja taotluse (dtl 73-74). Pensioniregistri kaudu sai esialgne võlausaldaja teada, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 890,27 eurot.
Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Krediidiasutus võib Finantsinspektsiooni juhendi soovitusi kohandada valikuliselt, kui see ei ole vastuolus õigusaktis sätestatuga, see on otstarbekas, põhjendatud ja mõistlik arvestades laenu suurust, laenutoote omapära või teisi asjaolusid, mis konkreetset laenusuhte sõlmimist iseloomustavad. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
Kostjale V O on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o 21.06.2024) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
10.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
11.22.11.2024 kohtumäärusega (dtl 143-148) selgitas kohus, et hagiavalduses esitatud ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus esialgsel seisukohal, et krediidiandja ei ole vastustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud. Hagejal TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalil tuli täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 06.12.2024 (dtl 143-148). 4
12.Hageja lisatõendeid ei esitanud, vaid esitas kohtule 29.11.2024 lepingu nr xxx ümberarvestuse (dtl 149-153), mille kohaselt oli kostjal võimalus kasutada krediiti limiidiga 700 eurot. Kostja kasutas krediiti summas 222,37 eurot. Saadu eest tuli tagastada graafiku alusel perioodil 15.05.2022 kuni 10.06.2023 ehk käesoleva hetke seisuga on lepingu lõpptähtpäev saabunud, viimase osamakse tähtaeg oli 10.06.2023. Seetõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kostja on teinud tagasimakseid summas 102,05 eurot. Seega tuleb tagastada põhiosa jääk 120,32 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 11.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kuna lepingu lõpptähtpäev saabus 10.06.2023 ja sissenõudmiskulude kirjad on saadetud peale lepingu lõppemist (20.07.2023, 02.08.2023 ja 13.11.2023) siis tuleb rahuldada ka sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot.
13.Lepingu nr xxx ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 400,74 eurot. Saadu tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023-10.02.2027. Kostja on teinud tagasimakseid summas 16 eurot ning seega ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Alternatiivselt palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 102,55 eurot (10.06.2023-10.11.2024) ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni p 2.2 toodud graafiku alusel (dtl 150-151).
14.Lepingu nr xxx ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti 699 eurot, mis tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.01.2028. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Hageja lisab ka ümberarvestuse (dtl 161). Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus 699 eurot ja viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 27.05.2023 kuni tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt, kohtule esitatud ümberarvestuse järgi. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt ja põhjendab otsust järgmiselt.
16.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
17.Hageja on oma hagiavalduses välja toonud, et krediidiandja lähtus kostja krediidivõimelisuse hindamise protsessis kostja laenutaotluses esitatud andmetest, päringutest Pensioniregistrisse ning Maksehäireregistrisse. Krediidiandja tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse (dtl 21-35). 5
18.Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
19.Hageja on esitanud kohtule tõenditeks tema poolt tehtud kolm päringut Maksehäireregistrisse (dtl 65, 67, 71). Kohtule nähtuvalt on kõigi kolme taotluse puhul nii taotluste esitamise ajal kostjal kehtiv maksehäire kui ka varasemaid maksehäireid. Varasemad maksehäired on nimelt 19.02.2020 kuni 09.09.2021 summas 65-320 eurot ja 02.02.2018 kuni 17.03.2022 summas 640-3200 eurot. Taotluste ajal oli kehtiv maksehäire alates 24.07.2020 vahemikus 320-640 eurot. Seega pidi krediidiandja märkama, et kostjal esineb probleeme kohustuste täitmisega ning ta ei pruugi olla maksevõimeline või usaldusväärne laenusaaja.
20.Lisaks ei ole kohtu hinnangul hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses.
21.Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Üksnes kostja täidetud laenutaotluse andmetest ja Pensionikonto päringust lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 8.11.2021 asjas nr 2-20-106661, p 55). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (24.11.2023 määruses) öelnud, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kontoanalüüs ei olnud vajalik tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest, kuivõrd järelmaksu lepingute puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid. Laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ei sõltu laenusumma suurusest. Krediidiandja soov pakkuda kiiret laenuteenust vastavalt sise-eeskirjadele ei vabasta aga krediidiandjat seadusest tulenevatest kohustustest kontrollida tarbija krediidivõimelisust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
23.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
6
24.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
27.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
28.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29.Tallinna Ringkonnakohus on 12.07.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
30.Hageja on esitanud 29.11.2024 kohtule ümberarvestuse kolmest lepingust tuleneva võlgnevuse kohta (dtl 149-153, 161). Leping nr xxx
31.Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on kostja kasutanud lepingu nr xxx alusel krediiti, mille eest soetas kauba maksumusega 222,37 eurot (dtl 21-35). Kostjalt on teinud tagasimakseid summas 102,05 eurot. Lepingu periood oli 15.05.2022 kuni 10.06.2023 ja leping korraliselt lõppenud. Seega on põhivõlgnevus 120,32 eurot muutunud sissenõutavaks alates 11.06.2023.
32.Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 11.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Kuna lepingu lõpptähtpäev saabus 10.06.2023 ja sissenõudmiskulude kirjad on saadetud peale lepingu lõppemist (20.07.2023, 02.08.2023 ja 13.11.2023), siis soovib hageja ka sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 30 eurot. Leping nr xxx
33.Hagiavalduse p 2.2 kohaselt sai kostja lepingu nr xxx alusel laenu 699 eurot (dtl 21-35). Laenusumma tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.01.2028. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Hageja on lisanud ümberarvestuse (dtl 161), mille kohaselt esimene laenumakse tuli tasuda 10.02.2023. Hageja on seisukohal, et ülesütlemine 26.05.2023 oli kehtiv, kuna hageja oli võlgnevuses mitme kuu osamaksega. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus 699 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ülesütlemisele järgnevast päevast s.o 27.05.2023 kuni tasumiseni. 7
Leping nr xxx
34.Hagiavalduse p 2.3 kohaselt sai kostja lepingu nr xxx alusel laenud 400,74 eurot (dtl 21-35). Laenusumma tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.02.2027. Kostja on teinud tagasimakseid summas 16 eurot ning seega ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Alternatiivselt palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 102,55 eurot (10.06.2023-10.11.2024) ja viivis summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni kohtunõude vastuse punktile 2.2 lisatud graafiku alusel.
35.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal 01.01.2022 kuni 31.12.2022 oli 0%, mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
36.Hagiavalduse (dtl 21-35) kohaselt on tuvastatav, et lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 222,37 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 102,05 eurot (dtl 157-158). VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kuna tagasimaksed tuleb lugeda tehtuks põhiosa katteks, on lepingu nr xxx ülesütlemine seetõttu olla toimetu, sest kostja ei olnud ülesütlemise ajal veel võlgnevuses. Kostja oli tasunud rohkem, kui sissenõutavaks muutunud kohustus, kuivõrd intressi ega muid tasusid krediidiandja nõuda ei või. Seega ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud 26.05.2023 veel võlgnevuses. Lepingu tingimustest nähtub, et leping on sõlmitud kestusega 35 kuud, kuid hagiavalduse lisana (dtl 75) esitatud kasutatud laenusumma maksegraafiku kohaselt on viimase graafikujärgse osamakse tähtaeg 10.06.2023. Seega on leping nr xxx leping tänase seisuga lõppenud ning põhivõlgnevuse nõue muutunud sissenõutavaks.
37.Kuna kostja sai laenu 222,37 eurot ning on tagasimakseid teinud 102,05 euro ulatuses, on hageja nõue summas 120,32 eurot muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab lepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse nõude 120,32 eurot.
38.Hagiavalduse kohaselt on tuvastatav, et lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 699 eurot (dtl 21-35). Tagasimakseid kostja teinud ei ole. Maksegraafiku alusel tuli laenusumma tagastada perioodil 10.02.2023 kuni 10.01.2028. Kuna kostja oli võlgnevuses veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu 2023 graafikujärgse maksega, andis hageja kostjale 11.05.2023 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (14 päeva) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja lepingu üles 26.05.2023.2023. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 699 eurot.
39.Hagiavalduse kohaselt on samuti tuvastatav, et lepingu nr xxx alusel sai kostja laenu 400,74 eurot (dtl 21-35). Kostja on teinud tagasimakseid summas 16 eurot (dtl 159-160) ning seega ei olnud kostja ülesütlemise seisuga võlas. Laenusumma tuli tagastada graafiku alusel perioodil 10.02.2023 kuni 10.02.2027, seega ei ole leping ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 10.02.2027. Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed kokku summas 102,55 eurot (10.06.2023 kuni 10.11.2024) ja viivis summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Lisaks tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed 8
maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni kohtunõude vastuse punktile 2.2 lisatud graafiku alusel perioodiga 10.12.2024 kuni 10.12.2027.
40.Kohtule esitatud lepingu ümberarvestatud maksegraafiku (dtl 153) kohaselt on esimese põhiosa makse tähtaeg 10.02.2024, mitte aga 10.02.2023, s.o ühe aasta võrra nihkes. Hageja on ümberarvestuse kohaselt arvestanud kostja tasutud 16 eurot graafikujärgsete osamaksete
17.kuni 20. osamakse, osaliselt ka 21. osamakse katteks. Seega on kostjal põhiosa võlgnevus graafikujärgselt alles 21. osamaksest, mille maksetähtaeg on 10.06.2024. Ajaperioodil 10.06.2023 kuni 10.12.2024 sissenõutavaks muutunud võlgnevus on seega 26,59 eurot (graafikujärgsed osamaksed 21 kuni 26), mitte aga 102,55 eurot. Kohtuotsuse tegemise kuupäevaga on sissenõutavaks muutunud ka graafikujärgsed osamaksed 27. kuni 30, summas 22,27 eurot.
41.Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.06.2024 tagasimaksest (osaliselt, summas 2,36 eurot) kuni 10.03.2025 tagasimakseni, kokku 48,86 eurot.
42.Hageja on palunud mõista kostjalt välja peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad lepingujärgsed põhiosamaksed. Hageja on seisukohal, et arvestades, et kostja lepingut täitnud rohkem kui 1,5 aastat ja kohtuvälises menetluses ei ole kostja täitnud kokkuleppeid võla tasumiseks osade kaupa ja nagu nähtub kostja väidetest, ei soovi ta justkui üldse saadut tagastada, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
43.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb osaliselt rahuldada, sest poolte vahel oli laenuleping, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud, tagasimaksetest osa on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Kohus mõistab seega kostjalt edasiulatuvalt välja lepingujärgsed tagasimaksed alates 10.04.2025 kuni 10.12.2027, kokku summas 335,88 eurot.
44.Hageja nõuab kostjal intressi summas 343,72 eurot (dtl 21-35). Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi. 01.01.2022 kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intresside nõude kokku summas 343,71 eurot rahuldamata.
45.Hageja 29.11.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja lepingust nr xxx tulenevalt põhivõlgnevuselt 120,32 eurolt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast, s.o 11.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
46.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõuded on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
47.Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja lepingust nr xxx tulenevalt põhivõlgnevuselt 699 eurolt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 27.05.2023 kuni tasumiseni.
48.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda viivist lepingujärgses määras, kuid hageja viivisenõuded on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9
49.Lisaks nõuab hageja ümberarvestuse kohaselt lepingust nr xxx tulenevalt sissenõutavaks muutunud osamaksetelt kokku summas 48,86 eurot edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni tasumiseni. Samuti palub hageja välja mõista viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete maksetähtpäevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
50.Kuivõrd lepingu nr xxx ülesütlemine ei ole kehtiv ning ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude, sh tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete kohase tasumiseni, on kohtu hinnangul viivisenõue seadusjärgses määras põhjendatud ja kohus rahuldab nõude.
51.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 70 eurot rahuldamata.
52.Kuna lepingu nr xxx lõpptähtpäev saabus 10.06.2023 ja sissenõudmiskulude kirjad on saadetud peale lepingu lõppemist (20.07.2023, 02.08.2023 ja 13.11.2023), siis soovib hageja ka sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 30 eurot.
53.Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.6 (dtl 21-35) kohaselt on sissenõudmiskulud kokku 30 eurot: 20.07.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot (dtl 79-84); 02.08.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 85-89); 13.11.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 90-95); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
54.VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;
55.Esmalt märgib kohus, et hagiavalduses toodud sissenõudmiskulude kujunemine ei ole täpne – esimese tasulise kirja 25 eurot, teise tasulise kirja 5 eurot, kolmanda tasulise kirja 5 eurot ning muude kulude 15 eurot summa on kokku 50 eurot. Esimese kirja eest saab nõuda 15 eurot, teise ja kolmanda eest 5 eurot, so kokku 25 eurot. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude 25 euro ulatuses.
56.Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale lepingute ülesütlemist (dtl 21-35). Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulusid, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulude 5 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse 10
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
58.Kohus rahuldas hageja nõudest 2571,56 eurost ca 52% ehk 1204,06 eurot ja edasiulatuva seadusjärgse viivise, mistõttu kohus jätab menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.
59.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
60.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
61.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas 865 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu TsMS § 4842 alusel ja 5 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga 169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega.
62.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.
63.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõnasõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
64.Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 x 1,5).
65.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 555 eurot (385 + 20 +150). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 52% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest ehk 288,60 eurot.
66.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka e-toimikust.
67.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
68.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Reena Nieländer Kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.