Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik esitas 25.01.2017 kostja vastu nõude keskkonnale tekitatud kahju 226,80 eurot hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ajavahemikul 2014 mai- 2014 juuni teostas ja korraldas J. K xxxx asuval xxx maaüksuse eraldistel 2 (katastritunnusega xxxx) ebaseadusliku raie, millega tekitas keskkonnale kahju kokku 226,80 eurot. Üldmenetluse otsus, väärteoprotokoll, menetlusaluse isiku 22.07.2015 ja 19.11.2015 antud ütlused, objekti kontrollimise protokoll, sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega, tunnistaja S. S ülekuulamise protokoll ja tunnistaja J. S ülekuulamise protokoll on hagile lisatud. Metsaseaduse (edaspidi MS) § 31 lg 2 alusel ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. MS § 31 lg 4 alusel puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet, ning puistu esimese rinde rinnaspindala alammäära pärast harvendusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Keskkonnaministri 27.12.2006 aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi Määrus) § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Määruse lisa 1 kohaselt peab puistu esimese rinde rinnaspindala pärast harvendusraiet jääma 16 m kõrguses männikus 18,9 m2/ha. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on lageraie lubatud IV boniteedi männikus kui enamuspuuliigi puude keskmine vanus ei ole väiksem kui 110 aastat. Määruse § 3 lg 3 kohaselt on noorema männi enamusega puistu lageraie lubatud kui selle puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud vähemalt küpsusdiameetri 28 cm. xxxx kinnistu eraldisel 2 teostati raie 0,12 ha suurusel alal. Raiekohal kasvas 13.11.2008 koostatud takseerkirjelduse kohaselt 16 meetri kõrgune, keskmise rinnasdiameetriga 17 cm männik, mille kaalutud keskmine vanus raiehetkel oli 96 aastat. Puistu rinnaspindala oli enne raiet 24,2 m2/ha ja peale raiet lubatud 18,9 m2/ha asemel 0 m2/ha kohta. Seega on ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 18,9 m2/ha kohta. Ebaseadusliku raiega eraldisel nr 2 tekitas kostja keskkonnakahju kokku summas 226,80 eurot. Kostja kahjustava tegevuse (ebaseadusliku raie teostamine ja korraldamine, mille tulemusel viidi puistu rinnaspindala alammäärast väiksemaks) puudumisel ei oleks kahjulikku tagajärge saabunud, järelikult esineb põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Keskkonnainspektsioon esitas 27.08.2015 kostjale ettepaneku keskkonnale tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitada. Käesoleva ajani ei ole kostja asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. VÕS § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks

või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 133 lõikele 2 kuulub kahju hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. MS § 67 lg 1 p 1 järgi hüvitab keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju kahju tekitanud isik samas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras. MS § 67 lg 2 p-i 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või –liigist, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud. MS § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse MS § 67 lg 2 p-s 1 nimetatud juhtudel keskkonnale tekitatud kahju vastavalt metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele. Metsaseaduse lisa 3 järgi arvestatakse kahju 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. 91-100 aasta vanuse männiku puistus on kahju hüvitamise määr rinnaspindala alammäärast väiksemaks viimisel 100 eurot. Eraldise nr 2 raiekohal kasvas 16 meetri kõrgune männik, mille keskmine vanus raiumise hetkel 96 aastat. Raie tulemusena viidi 0,12 ha suurusel alal kasvama jäetud puude rinnaspindala hektari kohta lubatud 18,9 m2/ha asemel 0 m2/ha kohta. Ebaseaduslik vähenemine 18,9 m2/ha kohta. Eraldisel nr 2 keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse: 18,9 (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 100 (kahju arvutamise määr) x 0,12 (raieala pindala) = 226,80 eurot. Kostja, teostades ja korraldades xxxx kinnistu eraldisel nr 2 ebaseadusliku raie, millega viidi puistu rinnaspindala alla seaduses sätestatud lubatud alammäära, on tekitanud keskkonnale kahju kokku 226,80 eurot. Võimaliku kompromissi osas avaldab hageja, et esitatud nõude puhul on tegemist seaduse alusel tekkiva avalik-õigusliku nõudega ja Keskkonnainspektsioonil puudub õiguslik alus nõude vähendamiseks. Hageja näeb ainsa kompromissiga asja lahendamise võimalusena kostja poolt keskkonnale tekitatud kahjusumma ajatamisena mingile ajaperioodile mõistliku suurusega kuumaksetena. Lähtudes eeltoodust hageja palub välja mõista J. Klt tekitatud keskkonnakahju summas 226,80 eurot üle kandmisega Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10 2200 3479 6011, viitenumber 2800049463, selgitus J. K keskkonnakahju Iv-7-04/15-00150 ja jätta menetluskulud J. K kanda.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist 06.06.2017. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd hagis esitatud asjaoludel on tuvastatud kostja poolt õigusvastase teona ebaseadusliku raide toimepanemine Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 tähenduses, on tuvastatud seeläbi tekkinud kahju, s.h. selle arvutuslik alus ja suurus ning põhjuslik seos nende vahel ja kostja ei ole tõendanud ega vaidlustanud

süü puudumist, st ei ole esitanud vastuväiteid hagile, siis on kahju hüvitamise nõudmise eeldused VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 tähenduses täidetud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 3, § 1043, §1045 lg 1 p 7 alusel kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud seaduse alusel. Hagihinnalt 226,80 eurot tasumisele kuuluva riigilõivu katteks, mille tasumisest hageja on vabastatud TsMS § 145 alusel, kuulub kostjalt sissenõudmisele 75 eurot riigituludesse. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu tal eelduslikult kulud puuduvad.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.