2-17-5491
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-17-5491
Otsuse tegemise aeg ja koht
21 juuni 2017, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
Swedbank AS hagi T. R. vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 25 301,51 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Kirjalik menetlus Hageja:
Swedbank AS (RK 10060701, asukoht: Liivalaia 8, 15039 Tallinn)
Hageja esindaja: Triin Kivipõld volikirja alusel, e-post: [email protected]) Kostja:
T. R. (IK xxx, registreeritud elukoht: xxx)
Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi T. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 04.04.2007 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank ja kostja laenulepingu nr 07-062349-EV (leping 1), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 13 813 EUR. Laenusumma tagastamise tähtpäevaks oli 12.03.2017 ning intressimääraks Euro 5-aastane intress + 2.300%. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx. Lepingule 1 sõlmiti 4 lisa, millest viimane 10.06.2013. Viimati sõlmitud lepingu lisas fikseeriti, et laenusaaja käes on laenulimiit kogusummas 14 149,02 eurot, lepiti kokku, et laenusumma tagastamise lõpptähtpäev on 12.03.2027 ning intressimäär on 6 kuu Euribor + 3.2%. Lepingu lisa nr 4 kohaselt oli laenusumma osamaksete tähtpäev iga kuu 12. kuupäev. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust 1 tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, luges hageja lepingu 1 ülesöelduks alates 09.04.2014 ning palus
kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 15.05.2014. Kuna kostja ei täitnud enesele võetud kohustusi vabatahtlikult ning lepingu täitmise tagamiseks seati hageja kasuks hüpoteegid, esitas hageja kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetlus on endiselt pooleli ning tagatisvara realiseerimata. Lepingust 1 tulenev hageja nõue kostja vastu on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 17 271,93 eurot, millest põhiosa võlgnevus 13697,55 eurot, intressi võlgnevus 165,35 eurot, lepingutasu võlgnevus 7,5 eurot, varakindlustus võlgnevus 66 eurot, menetlustasu võlgnevus 3,20 eurot, põhivõlgnevuse viivis 3320,3 eurot ja varakindlustuse võlgnevuse viivis 12,03 eurot. 19.04.2010 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 10-028798-VL (leping 2), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 49 000 krooni, intressimääraga 19% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.05.2015. Lepingus lepiti kokku, et laenumaksete ja intressi tasumise tähtpäev on iga kuu 12.kuupäev. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust 2 tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed intressimaksed tähtaegselt tasumata luges hageja lepingu 2 ülesöelduks alates 09.04.2014 ning palus kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 15.05.2014. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue (lepingust 2) kostja vastu kokku 2501,17 eurot, millest põhiosa võlgnevus 1899,72 eurot, intressi võlgnevus 138,91 eurot ja põhivõlgnevuse viivis 462,54 eurot. 09.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 13-001502-VV (leping 3), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3235,90 eurot intressimääraga 21% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.12.2017. Lepingus lepiti kokku, et intressi ja laenumaksete tasumise tähtpäev on iga kuu 12.kuupäev ja maksete alguskuupäev 12.01.2013. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Hageja luges lepingu 3 ülesöelduks alates 09.04.2014 ning palus kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 15.05.2014. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue kostja vastu (leping 3) kokku 4030,50 eurot, millest põhiosa võlgnevus 2990,67 eurot, intressi võlgnevus 314,94 eurot ja põhivõlgnevuse viivis 724,89 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr 07-062349-EV tulenev võlgnevus summas 17271,93 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 13763,55 EUR, sh varakindlustuse võlgnevus 66 eurot) 0,022% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; lepingust nr 10028798-VL tulenev võlgnevus summas 2501,17 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1899,72 EUR) 0,022% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; väikelaenulepingust nr 13-001502-VV tulenev võlgnevus summas 4030,50 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 2990,67 EUR) 0,022% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja hageja kasuks välja mõista, lisaks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale T. R. ́ile kätte 30.05.2017 TsMS § 327 sätestatud korras hoiustamisega. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 23 803,60 eurot, sh lepingust nr 07-062349-EV tulenev võlgnevus summas 17 271,93 eurot; lepingust nr 10028798-VL tulenev võlgnevus summas 2501,17 eurot; väikelaenulepingust nr 13-001502VV tulenev võlgnevus summas 4030,50 eurot ning alates 05.04.2017 viivis protsendina lepingust nr 07-062349-EV põhinõudelt (13763,55 eurot) 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni; viivis protsendina lepingust nr 10-028798-VL põhinõudelt (1899,72 eurot) 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni; viivis protsendina väikelaenulepingust nr 13001502-VV põhinõudelt (2990,67 eurot) 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja T. R. ́i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.