Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

eemaldamast. Hageja ostis ehitise eesmärgiga anda ehitis rendile ning pidas selleks mitmeid läbirääkimisi. Samal ajal palus hageja korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult kostjal eelnimetatud ehitisest välja viia kostjale kuuluv vara. Hageja tegi kostjale ka pakkumise, et hageja teisaldab ise kostja vara, kuid kostja keeldus ning hagejal pole ka kohta, kus nimetatud vara hoiustada. Kostja ehitises ladustatud vara koosneb väga suurest kogusest puitesemetest, mööblijääkidest jms. Hageja sõlmis 01.02.2006.a OÜ-ga 1-aastase tähtajaga ehitise rendilepingu, rendisummaga 49’000.- krooni kuus + käibemaks + kommunikatsioonikulud. OÜ soovis ehitises avada endale lao. Tänaseni pole õnnestunud hagejal rentnikule vara üle anda, sest antud ehitist kasutab ilma mingit tasu hagejale maksmata hoopis kostja. OÜ on seoses eelnimetatud asjaoluga üürilepingu üles öelnud. Kostja tegevusetus on hagejale majanduslikult kahjulik: hageja ei saa enda vara kasutada, ehitist parendada, rentida ega muud moodi kasutada. Hageja ei tea, kas kõnealune ehitises ladustatav vara kuulub ikka kindlalt kostjale või on see kostjale ladustada antud kellegi kolmanda isiku poolt. Poolte omavahelised suhtlemised on lõppenud hagejale kahjulikult, kostja ei käitu hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hagejale tekkinud kahju on saamatajäänud tulu 340’000.- kr (6 kuu ja 28 päeva rent, ilma käibemaksu ja kommunikatsioonikuludeta). Hagejale pole teada, kas kostja on saanud ise hageja ehitises ladustatud vara ladustamise eest mingit tasu, kuis selle summa on kostja hageja arvelt kokku hoidnud. Hageja on tasunud kõik muud ehitisega seotud tasud, hoolimata asjaolust, et hageja ise ega tema poolt leitud rentnikud pole kõnealust ehitist sihtotstarbeliselt kasutada saanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 340’000.- krooni koos kohustusega välja viia hageja ehitises, aadressiga XXX asuv kostja vallasvara. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagi on esitatud mittevastava kostja vastu. Kostja ei vastuta kolmandate isikute kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest, nimelt AS-i eest. See asjaolu, et kunagi ehitis kuulus kostjale, ei oma antud asjas tähtsust. Kostja ei ole saanud hagejalt kirju vara väljaviimise kohta ega päringuid ehitises oleva vara kuuluvuse kohta ja hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oli saanud eelnimetatud kirjad või päringud. Üürileping ei tõenda kahju suurust ega selle olemasolu, samuti ei ole hageja esitanud tekkinud kahju arvestust. Kostja täpsustuste kohaselt (t.l. 46) ei ole vaidlusalune vara tema oma ja kostja ei tea, kellele see kuulub. Hageja ei ole suuliselt ega kirjalikult palunud kostjal seda vara välja viia, kostja isegi ei teadnud midagi ehitise uuest omanikust. Hageja ei ole tõendanud, et ehitise rentnik on üürilepingu üles öelnud. Seega üürileping on kehtiv ja üürilepingu järgi on hagejal õigus nõuda üürilepinguga ettenähtud tasu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega, uurinud kogumis esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on 06.01.2006.a omandanud Harjumaal Harku vallas Rannamõisa külas III tsoonis asuva ehitise AS-lt (t.l. 4-10), et nimetatud ehitise on AS omakorda omandanud avalikul enampakkumisel ja et hoone kuulus varem AS-le .

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hoones asub kostja vara, mis takistab hagejal oma omandit sihipäraselt kasutada, muuhulgas rendile anda. Kirjadega (t.l. 11-12) loeb kohus tõendatuks, et hageja on lähetanud kostja registrijärgsele aadressile kirju, mille sisuks on vaidluse kohtuväline lahendamine, hageja on informeerinud kostjat ja tema seaduslikku esindajat oma omandiõigusest vaidlusalusele ehitisele ja palunud hoonest kostjal oma vara välja viia. Nimetatud kirjadega ei saa tõendada asjaolu, et kostja need oleks kätte saanud, kui kostja juhatus tegelikult registrijärgsel aadressil ei asu (TsÜS § 29 lg 1). Fotodega (t.l. 52-55), samuti tunnistaja PL ütlustega (t.l. 85-86) selle kohta, et peale võtmete üleandmist temale kui AS esindajale J.R poolt nägi ta, et hoone oli täis mööbli tootmiseks kasutatavaid materjale, algselt lubas R , et ta kolme-nelja päeva jooksul viib selle vara sealt välja kõrval asuvasse hoonesse, R kinnitas, et see on AS vara, loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluses hoones asub AS vara. Nimetatu on tõendamist leidnud ka tunnistaja Jaan Võsa ütlustega selle kohta, et R lubas 31.detsembriks või 1.jaanuariks 2006.a asjad ära viia, korduvalt võeti AS kõrvalasuvas hoones töötavate töötajate poolt hagejale kuuluvast hoonest asju ja tunnistaja käis korduvalt kostja töötajatele selleks uksi avamas. Asjaolu, et hageja hoones asuva vara kuulumist kostjale on kinnitanud kostja juhatuse liige J.R , on tõendatud ka hageja juhatuse liikme Jaan Altmetsa vande all antud seletusega selle kohta, et ta kohtus isiklikult hoone omandamise järgselt kostja juhatuse liikmega, kes kinnitas, et ta toimetab vara ära 01.jaanuariks 2006.a ja ei eitanud, et vara kuulub talle, on andnud lubadusi vara väljaviimiseks, kuid ei ole seda käesoleva ajani teinud. Kostja ei ole eitanud, et kogu vara kuulub talle. Ladustatud on mööblidetailid, puitlaastplaadid, kõik vajalikud detailid diivanite valmistamiseks. Hageja nõue on suunatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ja valduse rikkumise kõrvaldamisele. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus VÕS §-s 1043 sätestatust, mille kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamise on õigusvastane muuhulgas eelkõige siis, kui see tekitati kannatanud omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 105 lg 1 p 5). Kostja on omavoliliselt rikkunud hageja valdust vaidlusalusele hoonele sellega, et hoiustab hagejale kuuluvas hoones oma vara ning takistab omanikule sellega asja üle tegeliku võimu teostamist, muuhulgas rentimist (AÕS § 40 lg-d 2 ja 3). Asjaolu, et hagejale on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol (VÕS § 128 lg 2 ja 4), on tõendatud hageja seadusliku esindaja JA ütlustega (t.l. 87) selle kohta, et alates veebruarist 2006.a otsustas hageja rentida hoone seda laona kasutada soovinud isikule, kes oleks hoonet soovinud rentida juba alates 01.jaanuarist 2006.a, kuid kuna vara oli seal sees, mistõttu hageja ei julgenud rendilepingut enne 01.veebruarit sõlmida. Rendilepingut ei saanud asuda täitma, sest rentnik hoonet koos selles asuva varaga ei soovinud ja kostja vara välja ei viinud. Nimetatu on tõendatud samuti üürilepinguga nr XXX (t.l. 13-18), millest nähtub, et hageja sõlmis vaidlusaluse hoone osas tähtajalise üürilepingu OÜ-ga , üürihinnaga 49’000.- kr kuus. Hageja on esitanud väljavõtte ajalehest Äripäev (t.l. 64-66), millest nähtub, et Tallinna ligiduses asuvad lao- ja tootmispinnad on hetkel turul nõutud. Kuigi nimetatud tõend ei tõenda vaidlusaluse hoone rendi turuhinda, loeb kohus sellega tõendatuks, et analoogsetele laohoonetele on üüriturul nõudlus. Kui kostja poleks oma vara hageja hoones hoidnud, oleks hageja saanud hoone üürida välja ja sellest tulenevalt üüritulu. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja arvestuste kohaselt on hagejale tekkinud kahju saamatajäänud renditulu näol 340’000.- kr (6 kuu ja 28 päeva rent, ilma käibemaksu ja kommunaalkuludeta), seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt nimetatud summa väljamõistmiseks (VÕS § 127 lg 1).

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 40 lg 3 kohaselt on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel. Oma vara hagejale omandiõiguse alusel kuuluvas laohoones hoidmisega teostab kostja hageja valduse rikkumist. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tema vara äraviimist (AÕS § 80 lg 1 ja lg 2 alusel) hageja omandis olevast hoonest, kuivõrd omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, omaniku nõue on suunatud seejuures omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu, millega kostjat kohustatakse välja viima hageja ehitisest, aadressiga XXX asuv kostja vallasvara. Asjakohaseks ei saa pidada kostja väiteid, et hageja ei ole kahju kannatanud, kuna rentnik ei ole rendilepingut üles öelnud. Rendilepingu ülesütlemine on ühepoolne kujundusõigus ja selle kasutamine või mittekasutamine ei oma käesolevas asjas tähendust, kui hageja tegelikult üürilepingut kostja tegevusest tulenevalt täita ei saanud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.