Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-13693 (2/27-6639/05)
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
AS (registrikood XXX) hagi OÜ (registrikood XXX) vastu 149 718.97 krooni väljamõistmiseks.
Esindajad
Hageja lepinguline esindaja KV ja kostja seaduslik esindaja TK
Kohtuistungi aeg
30.03.2007. a
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt hageja AS kasuks 49 906.32 (nelikümmend üheksa tuhat üheksasada kuus krooni ja 32 senti) krooni, samuti riigilõiv 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad:
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i (edaspidi hageja) ja OÜ (edaspidi kostja) vahel 03.10.2000. a. kasutusrendi leping nr XXX (edaspidi leping 1), mille esemeks oli sõiduauto XXX registrimärgiga XXX. 04.10.2000. a. sõlmisid pooled kasutusrendi lepingu nr XXX (edaspidi leping 2), mille esemeks oli sõiduauto XXXregistrimärgiga XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama kolmandatelt isikutelt vara ja andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Hageja andmetel rikkus kostja lepingutest tulenevaid kohustisi, jättes viidatud maksed tasumata. Hageja saatis kostjale 02.11.2001. a. tähitud kirjaga teatise lepingute ülesütlemiseks, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 9 päeva jooksul. Kuna kostja ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingud üles. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja lepingueset võõrandama. Hind, millega õnnestus sõidukile XXX ostja leida, oli hagiavalduse järgi 100 847.46 krooni (käibemaksuta) ning vara müügihind tasuti hagejale 21.12.2001. a. Menetluse käigus hageja täpsustas, et sõidukil XXX müügihind oli 21 186.44 krooni (ilma käibemaksuta). Seoses eeltooduga tekkis hagejal 44 101.60 kroonine kahjum. Hind, millega õnnestus sõidukile XXXostja leida oli hagiavalduse järgi 97 457.63 krooni ning see tasuti hagejale 05.02.2002. a. Menetluse käigus hageja täpsustas, et sõiduk XXX müügihind oli 18 644.07 krooni (ilma käibemaksuta). Seoses eeltooduga tekkis hagejal 105 617.37 kroonine kahju. Kahju seisnes sõidukite jääkmaksumuse, tähtajaks tasumata osamaksete, kindlustusmaksete võlgnevuse ja vara realiseerimisega seotud kulude ning müügihinna vahes. Kokku oli hageja kahjum 149 718.97 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja selgituste kohaselt on eelnimetatud müügihind võrreldes sõidukite jääkmaksumuse ning väärtusega (turuhinnaga) ebareaalselt madal. Müügihind ei ole tõendatud ning esialgses hagiavalduses on sõiduauto XXX müügihinnaks märgitud 100.847.46 krooni ning sõiduautol XXX müügihinnaks 97 457.63 krooni. Hageja arvates pidanuks hageja pooltevahelise vaidluse läbirääkimistega lahendama, mitte kohtusse pöörduma. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. 29.11.2006. a toimunud kohtuistungil võttis kostja rendi- ja kindlustusmaksete võlgnevuse omaks. 30.03.2007. a toimunud kohtuistungil võtsid pooled omaks, et kasutusrendi lepingud lõpetati 2001. a detsembris. Samuti selgitas kostja, et sõidukite ülevõtmise ajal vajas XXX mootor remonti ning sõiduk oli remondiootel. Hageja väidetega, nagu oleks mootor üldse puudunud, kostja ei nõustunud. Sõiduk XXX oli ülevõtmise ajal remondis. Ühtlasi kostja täpsustas, et käibemaksu mahaarvamist müügihinnast ta ei nõua. Kostja arvates müüs hageja autod liiga odavalt, viivitas müügiga ning müüs XXXX põhjendamatult ilma mootorita. Seoses eeltooduga palus kostja kahju surust TsK § 229 alusel vähendada, jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud panna hageja kanda. Kohtu põhjendused: OÜ Balti Realiseerumiskeskuse tagastusteenuse arvest on järeldatav, et vaidlusalused sõidukid tagastati hagejale hiljemalt 24.07.2002. a (toim lk 80 kuni 81). Sõidukite ülevõtmisel akte nende seisundi hindamiseks ei vormistatud. Hindamise akt, mille kohaselt sõiduautol XXX mootor puudub, vormistati alles 02.07.2003. a, s.o. ligi aasta aega hiljem
(toim lk 117). Kus auto selle ajani viibis, kohtule esitatud tõenditest piisava selgusega ei järeldu. Akti on koostanud OÜ töötaja EK. Kohus märgib, et mainitud akt ei ole kooskõlas XXX poolt mõni päev hiljem koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktiga, sest mootori puudumist nimetatud aktis ei märgita (toim lk 142). Viidatud tõendeid kogumis hinnates on mootori puudumine sõiduki üleandmise ajal ebapiisavalt tõendatud. XXX osas hindamisakt üldse puudub ning hageja andmetel ei ole seda säilinud. On märkimisväärne, et XXXX müük toimus ebatavalisel viisil, sest sõiduk müüdi hageja poolt otse, vahendusteenust kasutamata (toim lk 43, 80 ja 81) . Mis asjaoludel viidatud sõiduk sellises korras müüdi, ei osanud hageja täpsustada. Samuti on ilmne, et mõlemad sõidukid on müüdud oluliselt alla turuhinna. Turuhinna määramisel lähtub kohus Konjuktuuriinstituudi arvamusest ning Kuldne Börs kuulutustest (toim lk 123 kuni 134), sest muid andmeid, mis võimaldaksid täpsemalt sõidukite väärtust ekspertiisi kaudu välja selgitada, ei ole säilinud või hageja poolt vaatamata sellekohasele ettepanekule esitatud. Järelikult kohus arvestab, et kostjal ei olnud temast sõltumatutel asjaoludel võimalik vaidlusaluste sõidukite turuhinda täpsemalt määrata. Konjuktuuriinstituudi arvamuse järgi, mida analoogiliste sõidukite müügikuulutused kinnitavad, oli XXX keskmine müügihind 2002. a IV kvartalis 80 800 krooni, 2003. a samal ajal 70 800 krooni ja 2004. a 83 500 krooni. XXX keskmine müügihind oli 2002. a 109 100 krooni, 2003. a samal ajal 95 700 krooni ja 2004. a 83 500 krooni. Müügilepingu nr XXX TOL järgi müüdi XXX 07.05.2004. a hinnaga 25 000 (koos käibemaksuga) krooni ja müügilepingu nr XXX kohaselt XXX hinnaga 22 000 krooni (koos käibemaksuga). Eeltoodut kogumis hinnates on järeldatav, et mõlemad sõidukid müüdi alla nende väärtuse (keskmise turuhinna), ajalise viivitusega ning situatsioonis, kus turuhind järjepidevalt langes. Samas kohus arvestab, et kostja andmetel vajasid mõlemad sõidukid nende üleandmise ajal remonti. Seega oli sõidukite seisund keskmisest halvem. Lepingu lõpetamine toimus poolte omaksvõtu alusel enne 1. juulit 2002. a. Järelduvalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi seisukohtadest (kohtuasi nr 3-2-1-1-07) sõltub seaduse kohaldamine eelkõige ajast, mil leping üles öeldi (lõpetati). Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel enne 1. juulit 2002. a kehtinud seadustest. Kahju hüvitamine on õiguskaitsevahend, mis tuleneb kohustuse rikkumisest, olles selle esmaseks eelduseks. Lisaks kohustuse rikkumise fakti tuvastamisele eeldab nimetatud õiguskaitse vahend isiku vastutust. Nimetatud kahe eelduse täitmise korral on kahju hüvitamise nõue põhimõtteliselt tekkinud. Seega on hageja nõue kvalifitseeritav TsK § 222 lg 1 järgi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Analoogilisele seisukohale on ka Riigikohus asunud (kohtuasi nr 3-2-1-94-05 ja 3-2-1-137-05 ). TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatud nõuetele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt graafikujärgselt tasunud, siis ei ole ta oma kohustisi nõuetekohasel viisil täinud. TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Tulenevalt TsK § 222 lg
1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. Kahju hüvitamise eelduseks on, et kostja rikkus oma kohustust, hagejal on tekkinud kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Järelduvalt poolte vahel sõlmitud lepingute p 5.19 on kahju hüvitamiseks lepinguline alus (toim lk 13 ja 32). Hageja andmetel seisnes kahju kostja tasumata rendimaksete, kindlustusmaksete (nimetatud võlgnevuse võttis hageja omaks ning sellest tulenevalt hagi viidatud osas õigeks), sõidukite jääkmaksumuse ja XXX realiseerimis- ja mõlema sõiduki tagastamiskulude ning müügihinna vahes. Nii viidatud jääkmaksumus kui ka XXX realiseerimis- ja tagastamiskulud olid kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega piisavalt tuvastatud. TsK 222 lg 2 järgi on kreeditoril õigus võlgnikult tehtud kulutusi nõuda, kusjuures analüüsitava võlasuhte kontekstis kuuluvad realiseerimiskulud viidatud kulutuste mõistesse, olles lepingu rikkumise ja lepingu lõpetamisega põhjuslikus seoses. Analoogilise seisukoha on ka Riigikohus võtnud (kohtuasi nr 3-2-1-29-06). TsK 229 lg 2 järgi on kohtul õigus vähendada võlgniku vastutuse määra, kui kreeditor tahtlikult või ettevaatamatult soodustas mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahjude suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid nende vähendamiseks. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekkimine, kuid kahju täpne suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Sama sätte lg 2 järgi on eeltoodu kohaldatav ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Järelikult on nimetatu kohaldatav ka võlgniku vastutuse määra vähendamisele. Hageja andmetel oli kahju kogusuurus 149 718.97 (44 101.60 + 105 617.37 krooni). Järelduvalt juba analüüsitud asjaoludest peab kohus õigeks väljamõistetavat kahju TsK 222 lg 2 alusel 2/3 osas vähendada. Eeltoodust järelduvalt kuulub hagi osaliselt rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks 49 906.32 krooni välja mõista. Kohtukulude määramisel lähtub kohus TsMSRS § 3 järgi kuni 01. 2006. a kehtinud seadustikust, mille § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega asub kohus seisukohale, et riigilõiv hagiavalduselt jääb nimetatud proportsiooni alusel kostja kanda. Riigilõiv rahuldamisele kulunud nõudelt on 3 500 krooni ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kostja ei ole omapoolset kohtukulude nõuet esitanud. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.