Kohtulahend

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Avalduse asjaolud

PankrS § 56 lõike 3 kohaselt peab pankrotihaldur olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ja § 55 lõike 2 kohaselt peab haldur täitma oma kohustusi korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ja arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huvidega. Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre on arvestanud ainult võlgniku huve, tema kohustuste mittetäitmise tõttu on pankrotimenetlus veninud. Seega puudub alus välja mõista tasu ajutise halduri töö eest, mis eksitas kohut ja takistas pankrotimenetluse läbiviimist. OÜ M apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus OÜ M juhatuse liige Vaido Peekmann palub tühistada Tallinna Linnakohtu 29. juuli 2005.a otsuse, kuna pankrotiavalduse esitamise ajendiks olnud asjaolud on ära langenud. OÜ F (pankrotis) tegevus on olnud menetluslikult pahatahtlik, suunatud OÜ M juhatuse liikmele ja osanikule kahju tekitamisele. OÜ F (pankrotis) on kinnitanud, et tal ei ole nõuet OÜ M vastu, mis tähendab, et ta on teadlik pankrotimenetluse läbiviimise alusetusest. OÜ F on kinnitanud, et OÜ-l M ei tekkinud võla ülekande kokkuleppest kohustust täita AS-ile Eesti Ühispank laenulepingust tulenevaid kohustusi, kuna tegelikult võttis kohustused üle OÜ O 4. märtsil 2004.a OÜ F ja OÜ O vahel sõlmitud võla ülekandmise lepingu alusel. 30. aprillil 2005.a sõlmisid OÜ F ja OÜ O kokkuleppe kohtuvaidluse lõpetamiseks. Nimetatud kokkuleppe punkti 1.2.2 kohaselt kohustus OÜ O OÜ-le F tasuma 1.500.000 krooni. Kohtuliku kokkuleppe teksti analüüsides võib järeldada, et pooled aktsepteerisid kokkuleppega ka võla ülekandmist OÜ-le O. OÜ-le M teadaolevalt täitiski OÜ O laenulepingust tulenevad kohustused AS-i Eesti Ühispank ees. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud OÜ M seadusliku esindaja avaldust pankrotiavaldusest loobumiseks. Kuna OÜ-l M puuduvad võlausaldajad, kelle huve oleks kahjustatud maakohtu otsuse kohaselt nõude loovutamisega OÜ-le V, ei saa OÜ M olla maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri Terje Eipre apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Ajutine pankrotihaldur palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse osaliselt ja välja mõista ajutise halduri tasu summas 11.200 krooni ja kulude hüvitis 308,10 krooni. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Maakohus on põhjendamatult avaldanud arvamust, et ajutine pankrotihaldur on arvestanud ainult võlgniku huve, täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt ja eksitanud kohut. Pankrotiseaduse ega korraga ei ole kooskõlas ajutisele haldurile tehtud tööde eest tasu väljamõistmata jätmine kohtu poolt toodud põhjendustel. Kohtuotsuse resolutsioonis on kohus võtnud seisukoha ainult ajutise halduri kulude summas 308,10 krooni osas kuid ei ole võtnud seisukohta tasu väljamõistmise või väljamõistmata jätmise osas. 24. augusti 2004.a määrusega on aga halduri tasu ja kulud välja mõistetud ning nimetatud määrust ei ole vaidlustatud, seega on määrus ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise kohta perioodil 10. juuni kuni 18. august 2004.a tehtud töö eest jõustunud. Vastus apellatsioonkaebustele OÜ F (pankrotis) palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Tulenevalt TsMS § 651 lõikest 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. OÜ M (pankrotis) vaidlustas Tallinna Linnakohtu otsuse täies ulatuses, OÜ M ajutine pankrotihaldur Terje Eipre osas, milles nõue ajutise halduri tasu saamiseks jäeti rahuldamata. Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et kohtuotsus ei ole ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmata jätmise osas seaduslik ega põhjendatud ja tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. OÜ M ajutise pankrotihalduri apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. OÜ M (pankrotis) apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub. Tsiviilkolleegium ei nõustu apellandiga OÜ M (pankrotis) selles, et pankrotiavalduse esitamise ajendiks olnud asjaolud, so OÜ M kohustus OÜ F (pankrotis) ees, on ära langenud. Tsiviilkolleegium nõustub linnakohtu järeldusega, et 7 180 000 kroonise nõudeõiguse loovutamine 50 000 krooni eest kahjustab kindlasti võlausaldajaid ning kohtu seisukoht, et nõudeõiguse väärtus ei saa langeda nädalaga 143,6 korda, on õige. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas vastustaja esindaja, et apellandi poolt on 27.02.2004.a. nõude loovutamise tehingu järgi asja apellatsioonimenetluses arutamiseni tasumata 7 180 000 krooni. Asjasse mittepuutuv ja kohut eksitav on apellandi väide sellest, nagu oleks vastustaja 7 180 000 krooni tasumise nõude OÜ M vastu loovutanud OÜ-le O poolte vahel sõlmitud kohtuliku kokkuleppega tsiviilasjas nr 2/109-8252/04 (I kd tl 180), millest tulenevalt on ära langenud pankrotiavalduse esitamise ajendiks olnud asjaolud. Nimetatud tsiviilasjast ei tulene ühtegi viidet 27.02.2004.a. nõude loovutamise tehingu järgse tasu maksmise nõude loovutamisest vastustaja poolt ega nõude lõppemisest. Ka ajutise halduri arvamuse kohaselt on OÜ M alaliselt maksejõuetu, olles varatu ja võimetu tasuma võlga summas 7 180 000 krooni. Tsiviilkolleegium, vastupidiselt apellandile, leiab, et linnakohus on piisavalt põhjendanud OÜ M maksejõuetust. Apellandi väide, et OÜ F (pankrotis) ei ole esitanud OÜ M pankrotimenetluses nõuet, ei ole õige. Vastustaja võlausaldajana on OÜ M (pankrotis) pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse 7 180 000 krooni ja tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni, mistõttu ei saanudki linnakohus õigustatult OÜ M pankrotiavaldusest loobumist vastu võtta. Vastupidisel juhul oleks tegemist ilmselgelt võlausaldaja huvide kahjustamisega, mis olulise avaliku huvi riive ja hea usu põhimõtete rikkumise tõttu tooks kaasa pankrotiavaldusest loobumise tühisuse. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Linnakohtu otsusega jätta välja mõistmata OÜ M ajutise pankrotihalduri tasu ja osaliselt kulud, tsiviilkolleegium ei nõustu. Linnakohus leidis, et ajutine pankrotihaldur Terje Eipre on arvestanud ainult võlgniku huve, et tema kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu on pankrotimenetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise vahe pikem kui aasta, mistõttu puudub alus maksta töö eest, mis eksitas kohut, venitas ja takistas pankrotimenetluse läbiviimist. Tsiviilkolleegium linnakohtu eeltoodud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et OÜ M ajutine pankrotihaldur on oma tööd perioodil 10.06.2004.a - 18.08.2004.a teinud ja teda ilma tasuta jätta ei ole õige. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Linnakohus on määrusega 24.08.2004.a (I kd tl 46) määranud ajutise halduri Terje Eipre töötasuks esialgselt 11 200 krooni ja tehtud kulutuste hüvitiseks 3560 krooni. Nimetatud määrust ei ole võlgnik, võlausaldaja ega ajutine haldur vaidlustanud. Seega ei ole põhjust väita, et vähemalt selles osas ei ole ajutise pankrotihalduri tasu õigustatud. Kaevatavas otsuses on linnakohus asunud seiskohale, et taotlus ajutise halduri tasu väljamaksmiseks on esitatud peale kohtuistungit, mistõttu nimetatud tasu ei kuulu ka sellel alusel väljamaksmisele. Et taotlus on esitatud peale kohtuistungit kirjalikult posti teel, on õige (I kd tl 189). Samas on linnakohus otsuses leidnud, et põhjendatud on kulutused fotokoopiateks, kirjade saatmine, ümbrike ja markide kulud kokku summas 308.10 krooni ning selle summa pankrotivarast ajutise halduri kulude katteks välja mõistnud. Seega on kohus arvestanud ajutise pankrotihalduri kohtuistungil suuliselt esitatud taotlusega. Tsiviilkolleegium ei nõustu vastustaja seisukohaga, et taotluse rahuldamisel mõistetakse OÜ M ajutise pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud välja kaks korda. Linnakohtu 24.08.2004.a määruse näol on tegemist üksnes esialgse ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste kindlaksmääramisega. Määrusega ei ole OÜ-lt M (pankrotis) ajutise halduri tasu välja mõistetud. Vaidlust ei ole selles, et ajutisele haldurile ei ole seda tasu välja makstud. Iseenesest asjaolu, et kohus lahendas OÜ M ajutise pankrotihalduri tasu küsimuse otsusega, mitte ei teinud selle kohta eraldi määrust, ei ole otsuse tühistamise aluseks.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.